← Eesti

3-18-1053/28

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 159§ 185§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2019, Tallinn Haldusas

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-18-1053 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX vahistati 02.08.2017 ja anti Harju Maakohtu 31.01.2018 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku § 255 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises (kuritegelikku ühendusse kuulumine). Sama määrusega jäeti muutmata XX suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine.
  2. XX esitas 07.03.2018 Tallinna Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks faktilise abikaasaga (vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 1 ls 2 tähenduses), et säilitada ja toetada perekonnaelu.
  3. Tallinna Vangla jättis 09.03.2018 vastusega nr 5-8/18/5572-2 taotluse haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 2 ja VangS § 94 lg 5 alusel läbi vaatamata, sest vahistatule ei ole pikaajalist kokkusaamist ette nähtud. Tallinna Vangla jättis 03.05.2018 vaideotsusega nr 5-15/18/51-2 XX vaide rahuldamata.
  4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 09.03.2018 otsus ja 03.05.2018 vaideotsus ning teha Tallinna Vanglale ettekirjutus lahendada uuesti kaebaja 07.03.2018 taotlus. Kaebaja leidis, et pikaajaliste kokkusaamiste täielik keeld on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 12, 26 ja
  6. Tallinna Halduskohus jättis 12.10.2018 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja on piisavalt põhistanud, et YY on tema faktiline abikaasa. VangS § 94 lg 5 keelab aga vahistatule pikaajalised kokkusaamised, jätmata vanglale otsustamisel kaalutlusõigust. Seetõttu saab kaebaja vastavat õigust realiseerida üksnes siis, kui kohus tunnistab VangS § 94 lg 5 PS-ga vastuolus olevaks. Arvestades Riigikohtu seisukohti põhiseaduslikkuse järelevalve asjades nr 3-4-1-2-16 ja 3-4-1-9-10 ning haldusasjas nr 3-1451567, ei ole VangS § 94 lg 5 PS-ga vastuolus ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  7. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus, sest pikaajaliste kokkusaamiste täielik keeld on vastuolus PS §-dega 12, 26 ja
  9. Tallinna Vangla vaidles 12.12.2018 vastuses apellatsioonkaebusele vastu, kuid teatas 17.06.2019 täiendavas vastuses, et võtab kaebuse õigeks. Vastustaja selgitas, et Riigikohtu üldkogu tegi 11.06.2019 otsuse nr 5-18-8, millega tunnistas VangS § 94 lg 5 PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju isikutele, kes otsuse jõustumise ajaks on seadusega ette nähtud korras vaidlustanud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise või seadusega ette nähtud korras taotlenud neile pikaajalise 2

(3)3-18-1053 kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna Riigikohtu otsus puudutab ka käesolevat vaidlust, võtab vastustaja kaebuse õigeks ning kohustub uuesti lahendama XX taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks faktilise abikaasaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 159

lg-st 1 tuleneb, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Nimetatud säte laieneb ka ringkonnakohtule (

§ 185lg 1).

  1. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtmise järel ei kontrolli kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ega hinda poolte seisukohti, vaid rahuldab kaebuse. Kohus peab enne kaebuse rahuldamist siiski veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud.
  2. Tallinna Vangla on 17.06.2019 kirjalikus seisukohas selgesõnaliselt öelnud, et võtab kaebuse õigeks ning kohustub kaebaja taotlust uuesti lahendama. Õigeksvõtt ei puuduta kolmandaid isikuid.
  3. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu vaidlustatud otsuse ning teeb uue otsuse, millega tühistab Tallinna Vangla 09.03.2018 otsuse nr 5-8/18/5572-2 ja 03.05.2018 vaideotsuse nr 5-15/18/51-2 ning kohustab Tallinna Vanglat kaebaja 07.03.2018 taotlust uuesti lahendama. 12.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 108

lg-s 5 sätestatakse, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (

§ 109lg 1).

13. Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista halduskohtule esitatud kaebuselt ja ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv, kokku 30 eurot. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.