Kriminaalasi nr 1-16-3348 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3348 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Arvo Hussari eelvangistuses viibitud aeg karitusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 02.03.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.03.
2. a ja lõppeb 02.07.
3. a. Tallinna Vangla edastas kohtule materjalid Arvo Hussari suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla ei toeta Arvo Hussari suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leiab, et Arvo Hussari suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kuna Arvo Hussaril puudub aga vabanemise korral kindel elukoht, siis tuleb karistusjärgne käitumiskontroll Arvo Hussari suhtes jätta kohaldamata. Süüdimõistetu Arvo Hussar leiab, et tema suhtes ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Arvo Hussari ja prokuröri, leiab, et Arvo Hussari suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
5. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Arvo Hussari suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Harju Maakohtu 10.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2929 tunnistati Arvo Hussar süüdi

§ 184

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust (vähemalt 1 aastane vangistus). Käesoleval ajal kannab Arvo Hussar vähemalt 2-aastast vanglakaristust Harju Maakohtu 03.05.2016. a otsuse alusel. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Arvo Hussari suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal, et Arvo Hussari suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik ja seda ainuüksi põhjusel, et vabanemise korral puudub Arvo Hussaril kindel elukoht. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

Arvo Hussaril puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht. Arvo Hussar selgitas kohtus, et vabanemisel soovib ta asuda elama Soome Vabariiki. Arvo Hussar selgitas, et Soome Vabariigis on tal tuttav, kes aitab teda tööle saamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 2