← Eesti

3-19-1104/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1104 Haldusasi SA Hiiu Ravikeskus kaebus Eesti Advokatuuri auko

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. SA Hiiu Ravikeskus (kaebaja) esitas 28.11.2018 Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse aukohtu menetluse algatamiseks vandeadvokaat Eerik Entsiku suhtes, kel oli kaebajaga kehtiv kliendileping, kuid kes esitas kaebaja vastaspoole esindajana kohtule hagi, mistõttu on pannud toime distsiplinaarsüüteo.
  2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 11.04.20191 otsusega lõpetada aukohtumenetluse E. Entsiku tegevuse suhtes karistust määramata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebaja ja advokaadi vahel on 14.06.2012 sõlmitud õigusteenuse osutamise leping. Advokaadi selgituste kohaselt osutas ta kaebajale õigusteenust perioodil 13.-20.06.2012, millele viitab ka kaebaja poolt kaebusele lisatud kirjavahetus advokaadiga 14.06.2012 ja 20.06.
  3. Ühtegi tõendit selle kohta, et advokaat oleks kaebajale õigusteenust osutanud seoses 23.04.2012 üürilepingu koostamisega, aukohtule esitatud ei ole. Seega ei ole kaebaja väide, et advokaat on osutanud kaebajale varasemalt õigusabi samas õigussuhtes, milles advokaat esitas 30.05.2018 teise kliendi nimel kaebaja vastu hagi, tõendatud. Üksnes asjaolu, et poolte vahel oli
  4. a sõlmitud kliendileping ja osutatud selle alusel õigusabi, ei anna alust väita, et advokaat on tegutsenud huvide konfliktis. Oluline on, milles õigusabi osutamine seisnes ja kas esineb asjaolu, mis kahjustab või võib kahjustada advokaadi võimet täita Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 1 nõudeid ja tegutseda kliendi huvides. Selliseid asjaolusid aukohus ei tuvastanud. Kuigi kaebaja sõnul ei ole kliendilepingut lõpetatud, ei nähtu esitatud selgitustest ega tõenditest, et lepingu alusel oleks pärast 20.06.2012 kaebajale õigusabi 1 Allkirjastatud 13.05.
  5. 3-19-1104 osutatud. Seega on kliendisuhe sisuliselt lõppenud, kuigi kliendilepingut faktiliselt lõpetatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud aukohus, et advokaadi tegevus vastaspoole esindamisel mõjutaks mistahes viisil kaebaja ja advokaadi vahelist kliendisuhet. Kui kliendileping on sisuliselt lõppenud, tuleks kliendileping vaidluste vältimiseks lõpetada.
  6. Kaebaja esitas 12.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 11.04.2019 otsuse tühistamiseks. E. Entsik osutas kaebajale kliendilepingu alusel õigusteenust erinevates küsimustes, mh seoses SA PJV Hooldusravi ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud lepinguga ning kaebaja ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud üürilepinguga, mille raames sai advokaat enda valdusesse kaebajaga ja SA-ga PJV Hooldusravi seotud erinevaid dokumente ning andmeid.
  7. a esitasid ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ advokaadid SA PJV Hooldusravi esindajatena hagiavalduse kaebaja vastu. Advokatuuri aukohus leidis 14.02.2014 otsuses, et E. Entsik on süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb eetikakoodeksi § 13 lg 1 ls 2 rikkumises ja määras vandeadvokaadile karistuseks noomituse. Aukohtu hinnangul pidi advokaat hagiavaldust esitades saama aru, et asub esindama isikut, kelle huvid on kohtuvaidluses vastuolus isikuga, keda ta on varem esindanud. ADVOKAADIBÜROO ENTSIK & PARTNERID OÜ advokaadid E. Entsik ja Liisi Kents esitasid 30.05.2018 kohtule hagiavalduse kaebaja vastu. Muuhulgas nõutakse selles kaebaja ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel 01.11.2012 sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist ning otsese valduse välja andmist. Samade poolte vahel oli 24.04.2012 sõlmitud samasugune üürileping. Üürilepinguga seonduvat õigusteenust osutas kaebajale E. Entsik. Hoolimata kehtiva kliendilepingu olemasolust esindab E. Entsik OÜ Sillen Konsultatsioonid pankrotihaldurit. Vaidlustatud otsuse põhjendused on vastuolus eetikakoodeksi kommenteeritud väljaandega. E. Entsik on rikkunud huvide konfliktist hoidumise kohustust ja toime pannud korduva distsiplinaarsüüteo sama kliendisuhte raames. E. Entsik valmistas ette eelmise üürnikuga üürilepingu lõpetamise projekti ja sai teenuse osutamise käigus kaebajalt olulist siseteavet kaebaja majandustegevuse kohta. Seega ei oma tähtsust, kas E. Entsik on kehtiva kliendilepingu alusel kaebajale teenust osutanud. Huvide konflikti vältimise kohustus on mh kehtestatud ka kliendi kaitseks – et tema poolt advokaadile usaldatud teavet ei kasutataks hiljem tema vastu ära. Lähtuvalt kehtivast klienditeeninduse lepingust tulnuks eelistada kaebaja kui kliendi, mitte uue kliendi huve. Vandeadvokaat rikkus huvide konflikti vältimise kohustust (advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 4, eetikakoodeksi § 8 lg 1 ja § 13 lg 1). KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (

§ 44lg 1).

Aukohtumenetlus on kutseühingu internne kontroll oma liikmete tegevuse üle. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Halduskohtule esitatava kaebuse esitamise õiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (vt nt Tallinna 2

(3)3-19-1104 Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203). Otsustusõigus selle üle, kas tegemist on süüteoga ja kuidas rikkumisele reageerida, kuulub aukohtule. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda (st advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused), vaid saab kontrollida üksnes aukohtu poolt menetlusreeglite järgimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1466). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel (Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus asjas nr 3-19-362).
  1. AdvS § 17 lg 4 kohaselt on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Praeguses haldusasjas on vaidlustatud otsuses kajastatud põhjalikult kaebaja väited ja advokaadi vastuväited. Halduskohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsuses on kaebaja väited jäetud arvestamata. Asjaolu, et sarnases situatsioonis on aukohus varasemalt (14.02.2014 otsuses) E. Entsiku distsiplinaarmenetluses süüdi mõistnud ja teda noomitusega karistanud, ei tähenda, et aukohtu teine koosseis ei või jõuda erineva järelduseni.
  2. AdvS § 17 lg 5 alusel lahendab aukohus distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse 6 kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. Praeguses asjas on aukohus järginud viidatud sättes nõutut, lahendanud kaebaja taotluse tähtaegselt ning teinud piisavalt põhjendatud otsuse, miks ta ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et otsust ei oleks põhjendatud ja see tuleks tühistada. Halduskohtul puudub pädevus sekkuda advokatuuri aukohtu pädevusse, teostada aukohtu asemel kaalutlusõigust ja aukohtule ette kirjutada, kas advokaadi tegevuses tuleks distsiplinaarsüüteo tunnused tuvastada ja kas teda tuleks karistada.
  3. Kui kaebaja leiab, et advokaat on rikkunud tema õigusi ja tekitanud sellega talle kahju, on tal õigus esitada advokaadi peale hagi maakohtusse. Hagi esitamine ei eelda, et advokatuuri aukohus oleks eelnevalt advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnused tuvastanud. Aukohtu otsus ei ole maakohtule hagi lahendamisel siduv, sest maakohus peab ise kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastama. Seega ei takista vaidlusalune aukohtu otsus kaebajal oma õigusi kaitsta ja selle tühistamine ei ole tema õiguste kaitseks vajalik.
  4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tühistamisnõude esitamiseks ning kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult.

10.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, tuleb jätta kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamata (

§ 104lg 5 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.