TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-1927 23. aprill 2018, Jõhvi Ülle Polluks Petro Zubko esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov k

§ 29lg-s1 toodud alusele sissesõidukeelu kohaldamise motiveerimiseks.

Ettekirjutus on tehtud ilma seadusliku aluseta. Kaebaja leiab, et vastustaja on määranud kaebajale sissesõidukeelu ebaseaduslikult. 2) Kaebaja kohta oli OÜ Solut Invest (registrikood 12854546) esitanud vastustajale välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse. 3) Kaebaja on seadusekuulekas välismaalane, kes ei ole rikkunud Eesti Vabariigi seadusi. Kui kohus tühistab kaebuse esitaja suhtes ebaseaduslikult kohaldatud sissesõidukeelu, siis kaebuse esitaja saab tulenevalt enesemääramiseõigusest 2 vabalt tulla Eestisse ja töötada siin OÜ-s Solut Invest, mis on andnud selleks nõusoleku. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. 4) 23.03.2018 esitas kaebaja taotluse menetluse peatamiseks kuni Viru Maakohtu väärteoasjades nr 4-17-5204, 4-17-5221 tehtud kohtuotsuste jõustumiseni

1. Vastustaja palub 9.03.2018 ja 2.04.2018 kirjalikes vastustes jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja palub mitte peatada haldusasja menetlust ning mitte lisada toimikusse 21.03.2018 kohtuotsuseid väärteoasjades nr 4-17-5204 ja 4-17-
2. PPA 15.09.2017 koostatud ettekirjutus on õiguspärane ja kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne, kehtiv ja õiguspärane. 1) PPA tunnistas 15.09.2017 otsustega kaebaja lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks, kuna töösuhe tööandja Akfort Grupp OÜ-ga ja P.Zubko vahel on lõppenud alates 15.07.2017 poolte kokkuleppel (OÜ Akfort Grupp TÖR kanne); viisa EST001088048 välismaalaste seaduse (VMS) § 78 lg 2 p 3 alusel (reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile, viisa saamise eesmärk ja alus on ära langenud) kehtetuks ning tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul. 2) Kaebaja viibimisalus tunnistati kehtetuks, kuna tema väidetav eesmärk Eesti Vabariigis viibimiseks ei vastanud enam viisa taotlemisel esitatud eesmärgile. Vastavalt VMS § 44 lg-le 1 võib välismaalane Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. Viisa oli antud lühiajaliseks töötamiseks ettevõttes Akfort Grupp OÜ, kuid töösuhe oli lõppenud poolte kokkuleppel juba 15.07.
3. Viisa kehtetuks tunnistamisel lõppeb välismaalasel Eesti Vabariigis viibimiseks välismaalaste seadusest tulenev viibimisalus ning vastavalt VMS § 80 lg 1 on välismaalane viisa kehtetuks tunnistamisel kohustatud viivitamata lahkuma Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt. 3) Kaebajale viibimisaluse kehtetuks tunnistamisel ja ettekirjutuse koostamisel ei arvestanud PPA kaebuse esitaja poolt viidatud teiste Ukraina kodanike (S.Hupaliuk, D.Karpovets, I.Bozhok ja M.Stepura) Eestis ajutise viibimise tingimuste rikkumisi. 4) PPA on lahkumisettekirjutuse vormistamisel arvestanud kaebajaga seotud olulisi asjaolusid ning neid õigesti kaalunud. Kaebaja ei lahkunud Eestist lahkumisettekirjutusega määratud tähtaja jooksul. Vastavalt Leedu Vabariigi piirivalveteenistuse vastusele ületas Petro Zubko Schengeni välispiiri alles 12.12.2017, s.o kaks ja pool kuud peale vabatahtliku lahkumise tähtaega. KOHTU PÕHJENDUSED
4. 23.03.2018 esitas kaebaja kohtule asja menetluse peatamise taotluse. 1) Taotluse kohaselt on Viru Maakohus 21.03.2018 tühistanud (resolutsioonotsustega) vastustaja väärteoasjade otsused. 2) 11.04.2018 esitas vastustaja maakohtule kassatsiooniteated. 3 3) 11.04.2018 tegi Viru Maakohus määrused kohtuotsuste kättesaadavaks tegemise aja edasilükkamise kohta. Kohtuotsuste terviktekstid väärteoasjades on menetlusosalistele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavad 21.05.
6. Kaebajale pole vastustaja väärteomenetluses otsust teinud. Halduskohus jätab kaebaja taotluse asja menetluse peatamiseks rahuldamata, kuna see pole põhjendatud.
7. Vaidlustatud PPA 15.09.2017 ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kaheks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
8. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 6 järgi on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.

eristab lahkumisettekirjutuses kohaldatavat sissesõidukeeldu (§ 7 lg 2, § 71 lg 1, 74-75) ja muud sissesõidukeeldu (§ 27-3314). 17. Käesoleval juhul on vastustaja kohaldanud kaebaja suhtes lahkumisettekirjutuses kohaldatavat sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vaidlustatud ettekirjutuses märgitud

§ 74lg 3 ja § 11.

18. Kaebaja on viidanud lahkumisettekirjutuse õigusvastasuse alusena

§ -le 29 lg 1. Nimetatud õigusnorm asub

5. peatükis. Samas on

§-s 27 sätestatud, et lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisele ei kohaldata

5. peatükis sätestatut. Seega ei kuulu praeguses asjas kohaldamisele õigusnormid

5. peatükist. 19.

§ 74

lg 1 ei anna otsesõnu kaalumisruumi sissesõidukeelu kohaldamise otsustamiseks või sissesõidukeelu lühema tähtaja kehtestamiseks. Samas järeldust, et sissesõidukeelu kohaldamine (sh sissesõidukeelu tähtaja kehtestamine) toimub kaalutlusõiguse alusel, toetavad

§ 7

lg 2,

§ 71

lg 1,

§ 74

lg 3 ja 4.

§ 7

lg 2 näeb ette, et sissesõidukeeldu kohaldatakse välismaalase suhtes vajaduse korral.

§ 71

lg 1 kohaselt lahkumisettekirjutust ja selles kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendatakse ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.

§ 74

lg 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata.

1. Praegusel juhul pidas PPA proportsionaalseks 2-aastase sissesõidukeelu kohaldamist.
2. Vaidlustatud ettekirjutuses on PPA avaldanud otsustuse faktilise aluse (riigis ebaseaduslikult viibimine) ja õigusliku aluse (

§ 2

lg 1, § 9 lg 1, 11 lg 1, § 7 lg 1 ja § 73 lg 1,

§ 74lg 3).

Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses tuginenud ka

§ 9

lg –le 1.

§ 9

lg 1 sätestab: Ettekirjutus kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks (edaspidi seadustamisettekirjutus) tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele, kes: 1) [kehtetu - RT I 2003, 4, 21 - jõust. 01.03.2003] 4 2) on eesti rahvusest; 3) on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. 22. Kirjeldatu alusel on vastustaja viide

§ 9

lõikele 1 ebaõige, sest vastustaja ei ole teinud kaebajale seadustamisettekirjutust. Vaidlustatud ettekirjutus on seetõttu ebaõige õigusliku alusega ja on õigusvastane.

1. Sisuliselt tingis sissesõidukeelu kohaldamise kaheks aastaks üksnes riigis ebaseadusliku viibimise fakt, mitte muud avalikku korda või riigi julgeolekut ohustada võivad asjaolud. Igale riigis ebaseadusliku viibimise juhtumile ei saa läheneda automaatselt ühetaoliselt ja ühesuguse keelu kehtivusaja määramisega.
2. Vaidlust pole selles, et vastustaja on käesolevas asjas esitatud kirjalikus vastuses kaebusele nõustunud järeldusega, et sissesõidukeelu kohaldamise ja selle tähtaja määramine on PPA kaalutlusotsus. Vastustaja leidis, et kaebajal puuduvad kaitsmist väärivad sidemed Eestiga, siis on kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld proportsionaalne ning kaebajale sissesõidukeelu rakendamine põhjendatud.
3. Kohtu hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolud sarnased kohtuasjas nr 3-16-1683 lahendatud vaidlusega ning põhjendatud on juhinduda nimetatud asjas tehtud ringkonnakohtu 21.06.2017 otsuse põhjendustest: olgugi, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist ning piirikontrolli käigus sissesõidukeelu kohaldamise korral ei saa nõuda, et haldusakti põhjendamise standard oleks sama kõrge kui tavalises haldusmenetluses, siis ei tähenda see, et sissesõidukeelu kohaldamisel ei peaks PPA kaaluma kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus saab kontrollida, kas haldusorgan on järginud kaalutlusreegleid ja arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega. PPA peab sissesõidukeelu kohaldamise kestuse võimalikud üksikasjalikumad põhjendused, mis on kantud elektroonilisse andmebaasi, isikule teatavaks tegema vaide- või kohtumenetluses.
4. Kohus leiab, et PPA on kaebaja suhtes 15.09.2017 ettekirjutusega sissesõidukeelu kohaldamisel eksinud kaalutlusreeglite vastu.
5. Kaebaja suhtes ei ole tuvastatud peale ebaseadusliku viibimisaja teisi raskendavaid asjaolusid ning pigem saab välja tuua kergendavaid asjaolusid nagu enda mittevarjamine ja valmisolek vabatahtlikult lahkuda (isik lahkus Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt 12.12.2017). Seega on Petro Zubkol kehtiv sissesõidukeeld alates 12.12.2017 kuni 12.12.
7. PPA on küll viidanud sellele, et kaebaja viibis Eesti Vabariigis viisavabalt biomeetrilise passi alusel, vastavalt Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001

§ 72lg 4) ei ole ettekirjutuses märgitud.

Nimetatu viitab kohtu hinnangul, et PPA ei pidanud kaebaja ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal tegelikkuses kuigi oluliseks avaliku korra rikkumiseks. 30. Kohus märgib täiendavalt, et piiril, riigis viibimist ja riigist lahkumist kohaldatava sissesõidukeelu kiireloomulisust kompenseerib

§ 75

, mis näeb ette haldusmenetlusliku võimaluse lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks, selle kehtivusaja muutmiseks ja peatamiseks. Viidatud säte tugineb naasmisdirektiivi art 11 lg-le 3, mille kohaselt liikmesriigid kaaluvad sisenemiskeelu tühistamist või peatamist, kui kolmanda riigi kodanik, kellele väljastati sisenemiskeeld, suudab tõestada, et ta on lahkunud liikmesriigi territooriumilt täielikus kooskõlas tagasisaatmisotsusega. Eeltoodud regulatsioonist ei saa siiski järeldada, et piiril, riigis viibimisel ja riigist lahkumisel kohaldatav sissesõidukeeld ei peaks olema kaalutletud ja proportsionaalne ning et selle õiguspärasuse kontrollimiseks / vaidlustamiseks ei saaks pöörduda otse halduskohtusse.

1. Eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohtu hinnangul teha järeldust, et PPA oleks kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel piisavalt kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning kohaldanud kaebaja suhtes sissesõidukeeldu proportsionaalselt. Sellest tulenevalt tuleb kaebus rahuldada osas, mis puudutab 15.09.2017 ettekirjutusega kaebajale sissesõidukeelu kohaldamist 2 aastaks. Vaidlusalune ettekirjutus tuleb seega selles osas tühistada.
2. Menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtu-vaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja ja vastustaja ei ole kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 6