Obsah (7)

§ 21§ 3§ 20§ 10§ 2§ 40§ 22

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-1695 Otsuse kuupäev 20. november 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Osaühingu Sponsum (pankrotis) pankrotihaldur

§ 21lg 1.

Selle lõike p 1 ütleb, et taudipunktis olevad sead hukatakse viivitamata. Taudipunkti all mõistetakse

§ 3

p 7 alusel ettevõtet, kus on avastatud vähemalt üks nakatunud siga ning nakatunud sea all § 3 p 6 kohaselt siga või sea rümpa, millel on kliinilise pildi või lahanguleiu või organite patoloogilis-anatoomiliste muutuste alusel või Euroopa Komisjoni otsusele 2002/106/EÜ või 2003/422/EÜ vastava laboratoorse uurimise tulemuse alusel sigade katk ametlikult diagnoositud.

§ 21

lg 1 p 1 sätestatu tähendab, et vaidlustatud otsustuse puhul ei ole tegemist otsusega, mis on antud kaalutlusõiguse alusel või mille puhul saaks tõusetuda küsimus otsuse proportsionaalsusest. Kui tegemist oli taudipunktiga, siis puudus vastustajal valikuvõimalus, kas kõik sead surmatakse või mitte. Viidatud säte on õigesti üle võetud Euroopa Liidu õigusest - ka direktiivi 2002/60/EÜ artikli 5 lg 1 p a) näeb ette, et kui SAK esinemine majandis on ametlikult kinnitust leidnud, siis tuleb kõik majandis olevad sead viivitamata surmata. 9.

§ 20

andis vastustajale küll valikuvõimaluse selles, kas kõik sead hukatakse kohapeal või tapetakse osad sead viivitamatult või esimesel võimalusel tapamajas. Vaidlustatud otsustus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks valis vastustaja kõigi sigade hukkamise kohapeal. Kaebaja selles osas vastustajale etteheiteid ei teinud. Kaebaja seisukohti arvestades ei oleks kaebajat rahuldanud ükski selline variant, mille tulemuseks oli kõigi sigade surmamine. Seetõttu leiab kohus, et see puudus ei too praegusel juhul kaasa vaidlustatud otsustuse õigusvastasust.

1. Direktiivi 2002/60/EÜ artikkel 6 näeb ette võimaluse, et ühes majandis erinevate tootmisüksuste esinemise korral võib tervete seatootmisüksuste suhtes teha erandi kõigi sigade surmamise nõudest. Seda artiklit ei ole Eesti õigusesse üle võetud, sh ei ole kehtestatud artikli lõikes 2 nõutud üksikasjalikke eeskirju selle kohaldamiseks. Isegi kui eeltoodud artikkel Eesti õiguses sisalduks, ei vastanud kaebaja ettevõte tingimustele, mis võimaldanuks osade sigade surmamata jätmist. Kaebaja ettevõttes puudusid täiesti eraldiseisvad rajatised loomade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks, nii et viirusel ei ole võimalik levida ühest tootmisüksusest teise. Tunnistaja selgitas istungil (tl 144 pöördel), et laut koosnes 20 eraldi sektsioonist, igas sektsioonis oli umbes 220 siga. Keskel oli pikk koridor, sektsioonid paiknesid kahel pool koridori. Üks sektsioon oli haigete sigade jaoks, sea haigestumisel viidi ta sinna üle. Töötajate ruum riiete vahetamiseks oli enne koridori. Kohtu hinnangul näitab see, et töötajad ja loomad liikusid sektsioonide vahel. Seetõttu ei pidanud vastustaja selle võimaluse kasutamist kaaluma.
2. Vaidlustatud otsustuse faktilise alusena on märgitud otsuse punktis 1 nimetatud uurimisteade, lisaks on märgitud, et abinõud kohaldatakse arvestusega, et igasugune risk SAK levikuks oleks välistatud. Vastustaja selgituse kohaselt lähtus ta ka sellest, et pandud oli SAK ametlik diagnoos (vt otsuse punkti 2). Otsused SAK ametliku diagnoosi panemise ja kinnitamise kohta on praeguses asjas määrava tähtsusega - nagu eespool näidatud, puudus vastustajal pärast ametliku diagnoosi panemist õiguslik võimalus teha muid otsuseid peale kõigi sigade surmamise otsuse. Kahtlemata oleks olnud korrektne viidata vaidlustatud otsuses mitte uurimisteatele, vaid ametliku diagnoosi 4 panemise ja kinnitamise otsustele. Kuivõrd vaidlustatud otsusest oli siiski arusaadav, et selle tegemise faktiliseks aluseks oli SAK avastamine kaebaja ettevõttes ning otsused diagnoosi panemise ja kinnitamise kohta olid olemas, siis ei too sellise viite puudumine praegusel juhul kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasust.
3. Kohus on menetluses läbivalt käsitlenud ametliku diagnoosi panemise ja kinnitamise otsuseid menetlustoimingutena (tl 43, 48-49). Kohtuistungil nõustusid sellega ka pooled. Kuigi võib leida argumente ka selle kasuks, et käsitleda neid otsuseid eelhaldusaktidena, jääb kohus siiski oma algse otsustuse juurde. Eelhaldusakti eristamine menetlustoimingust (näiteks haldusakti andjale siduvast arvamusest või kooskõlastusest) on väga tinglik. Ametliku diagnoosi eelhaldusaktiks pidamise kasuks räägib see, et HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt tehakse eelhaldusaktiga enne asja lõplikku lahendamist õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kuid õiguslikult siduvad on ka mitmed sellised otsustused, mida praktikas käsitletakse menetlustoimingutena (A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu
4. Lk 258). Eelhaldusakti mõte peaks olema selles, et jaotada komplitseeritud haldusküsimus osadeks ja langetada otsused etapiviisiliselt ning välistada eelhaldusaktiga kindlaksmääratud küsimuste hilisem vaidlustamine (eelviidatud haldusmenetluse käsiraamat, lk 257, 259). Diagnoosi panemine on pigem loomataudi tõrje menetluse olemuslik osa, mitte iseseisev menetlusetapp. Kuna loomataudi tõrje nõuab kiiret tegutsemist, siis ei anna ametliku diagnoosi panemine eelhaldusakti vormis mingit menetluslikku kasu või kokkuhoidu. Praeguses asjas on kõik olulist tähendust omavad toimingud - ametliku diagnoosi panemine, selle kinnitamine, karantiini kehtestamine, vaidlustatud otsustuse tegemine - tehtud kahe päeva jooksul.
5. HMS § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. LTTS § 37 lg 3 kohaselt paneb loomataudi ametliku diagnoosi korrakaitseorgan loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel.

§ 10

lg 1 näeb ette, et diagnoosimise protseduuride läbiviimisel, proovide võtmisel, laboratooriumisse saatmisel ning laboratoorsete uurimiste tulemuste hindamisel tuleb järgida

s ning Euroopa Komisjoni otsuse 2003/422/EÜ alusel koostatud diagnoosimise juhendis (see on otsuse punktis 6 nimetatud käsiraamat) toodud juhiseid, nõudeid ja kriteeriume. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et loomataudi tõrjet reguleerivad Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid reguleerivad küll seda, milliseid andmeid ja asjaolusid tuleb diagnoosimisel arvesse võtta, kuid menetlus- või vorminõudeid diagnoosi panemise otsusele kehtestatud ei ole. 14.

§ 2

lg 2 ütleb, et SAK on väga nakkav sigade haigus, mille tekitajaks on sugukonna Asfarviridae perekonna Asfvirus DNA viirus. Haiguse kulg on sõltuvalt viiruse virulentsusest üliägedast krooniliseni. Esineb sümptomiteta viirusekandjaid. Haiguse peiteaeg on 5–40 päeva. Virulentse tüve levimise korral kulgeb haigus üliägedalt või ägedalt ning seda iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganeis ning surm 7.–10. päeval pärast tunnuste ilmnemist. Suremus võib küündida 100%-ni. Väiksema virulentsusega tüved põhjustavad alaägedat või kroonilist haiguse kulgu, mida iseloomustab kerge palavik, isu vähenemine ja depressioon. Suremus võib olla väike. Viirus on väliskeskkonnas, korjustes ja lihas väga vastupidav, talub suuri keskkonna happesuse muutusi ja on raskesti inaktiveeritav desinfektsioonivahendite abil. 5 Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et SAK on sedavõrd ohtlik ja kergesti leviv haigus, et vastustajalt ei saanud eeldada ametliku diagnoosi panemise otsuse kirjalikku põhjendamist. Kohus rõhutab eriti seda, et esineda võib sümptomiteta viirusekandjaid, haigus võib olla nakkav ka peiteajal ning pärast seda, kui ettevõttes on kasvõi ühel seal kindlaks tehtud SAK esinemine, peetakse ainsaks tõhusaks tõrjemeetodiks kõigi sigade viivitamatut surmamist (

§ 3

p 7 ja § 21 lg 1 p 1, direktiivi 2002/60/EÜ artikli 2 punkt g) ja artikli 5 lg 1 p a)). SAK avastamise korral on oluline kiire tegutsemine ning sellises menetluses on õigustatud, kui menetlustoimingu põhjendusi ei lisata dokumenti, vaid esitatakse vajadusel hiljem.

1. Vastustaja viitas SAK ametliku diagnoosi panemisel otsuse punktis 1 nimetatud uurimisteatele. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et ametliku diagnoosi panemise aluseks olid ka muud andmed, sh see, et kaebaja ettevõte paiknes taudistunud alal ja see, et ettevõttes esines enne vaidlusaluse proovi võtmist sigade haigestumine ja äkksurm. Vastustaja selgitas, et ametliku diagnoosi panemise otsusele alla kirjutanud veterinaarkeskuse juhataja peab ametikoha nõuete järgi olema veterinaararsti kvalifikatsiooniga.
2. Õigusaktid ei nõua ametliku diagnoosi panemiseks seda, et üheaegselt esineksid SAK-le ainuomased kliinilised tunnused, SAK-le ainuomane lahanguleid, diagnoosi toetavad epidemioloogilised andmed ja SAK-le positiivne laboratoorse uurimise tulemus.

§ 3

p 6 ütleb, et SAK-i nakatunud siga on siga või sea rümp, millel on kliinilise pildi või lahanguleiu või organite patoloogilis-anatoomiliste muutuste alusel või Euroopa Komisjoni otsusele 2003/422/EÜ vastava laboratoorse uurimise tulemuse alusel SAK ametlikult diagnoositud. Samasugune definitsioon sisaldub direktiivi 2002/60/EÜ artikli 2 punktis f) - sigade aafrika katku juhtum või sigade aafrika katku nakatunud siga on siga või seakorjus, millel on ametlikult kinnitust leidnud sigade aafrika katku kliiniliste sümptomite või sigade aafrika katkust tingitud surmajärgsete kahjustuste esinemine või millel on diagnoosimisjuhendi kohaselt tehtud laboriuuringute tulemusel ametlikult kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine. Eeltoodut ei lükka ümber see, et õigusaktides esineb ka loetelusid, kus ei ole sedavõrd selgelt välja toodud, et tegemist on alternatiivsete diagnoosi panemise alustega, näiteks LTTS § 37 lg

1. Kohtu hinnangul tuleb selliseid sätteid mõista just loeteludena, milliseid asjaolusid saab diagnoosi panemisel üldse arvestada. Tõlgendus, mille järgi SAK diagnoosimine ei ole võimalik olukorras, kus laboratoorse uurimise tulemused SAK-i kinnitavad, kuid ükski siga ei ole veel haigestunud ega surnud, viib absurdse tulemuseni. Kui SAK peiteaeg on 5–40 päeva ja surm saabub 7.–
2. päeval pärast haigustunnuste ilmnemist, siis on SAK-le omase lahanguleiu saamine võimalik alles 12-50 päeva pärast looma nakatumist. Mõeldamatu on SAK kui väga nakkava haiguse ametliku diagnoosi edasilükkamine sellise aja võrra. Ka tavaelus on täiesti võimalik, et haiguse esinemine tehakse kindlaks haigusetekitaja esinemise alusel ka juhul, kui haigustunnuseid isikul või loomal (veel) ilmnenud ei ole.
3. Nõue kasutada ametliku diagnoosi panemisel lisaks laboratoorse uurimise tulemusele ka muid SAK-le viitavaid asjaolusid, võib tuleneda mitte diagnoosi panemise üldistest nõuetest, vaid sellest, et laboratoorse uurimise tulemus saadi PCR-testi tulemusena. PCR meetodi kohta on käsiraamatu VI peatüki C ja D osas öeldud, et: - PCR-meetod on väga tundlik, kuid kergesti võib esineda kontaminatsiooni, mis võib põhjustada valepositiivseid tulemusi. Seetõttu on olulised ranged kvaliteedikontrolli menetlused; - kõnealune test tuvastab ainult viiruse genoomi järjestuse ja võib seetõttu olla positiivne isegi juhul, kui nakkuslikku viirust ei esine (nt autolüüsunud kudedes või haigusest toibuvatelt või toibunud ja kliiniliselt normaalsetelt sigadelt saadud proovides); - viroloogilise testi etalonina tuleb käsitleda viiruse isolatsiooni ja HAD testi. Seda tuleb vajadusel kasutada kinnitava testina. Eelkõige on seda soovitatav kasutada juhtudel, kui DIF6 või PCR-testidega saadud positiivsed tulemused ei ole seostatavad haiguse kliiniliste tunnuste või kahjustuste tuvastamisega ning mis tahes muudel kahtlastel juhtudel. SAK esmast puhangut saab siiski kinnitada, kui kõnealustel sigadel on tuvastatud kliinilised haigustunnused või kahjustused ja kui vähemalt kaks erinevat antigeeni, genoomi või antikeha avastamise testi on andnud positiivse tulemuse taudikahtlastelt sigadelt võetud proovides. SAK teist puhangut saab kinnitada, kui lisaks epidemioloogilisele seosele kinnitatud puhangu või juhtumiga on kõnealustel sigadel tuvastatud kliinilised haigustunnused või kahjustused ning antigeeni, genoomi või antikeha avastamise testid on andnud positiivse tulemuse.
4. Kohtu hinnangul on täidetud lisatingimused, mis võimaldavad tugineda üksnes PCR-testi positiivsele tulemusele. Vastustaja tugines lisaks selle testi tulemusele ka epidemioloogilistele andmetele (SAK esinemine selle piirkonna metssigadel) ja kliinilistele tunnustele (sigade haigestumine ja surm).

§ 40

lg 2 alusel on taudistunud ala metssigade asuala, kus on avastatud vähemalt üks sigade katkus metssiga. Seda, et kaebaja ettevõtte piirkonnas esines SAK metssigadel, saab käsitleda epidemioloogiliste andmetena -

§ 22

lg 1 p 6 järgi on epidemioloogilise uurimise üheks eesmärgiks kahtlustatava või kinnitust leidnud nakkusallika kindlakstegemine ning käsiraamatu III peatüki punkti 1

1. b)alusel on üheks epidemioloogiliseks tunnuseks see, kui sead on olnud otseses või vahetus kokkupuutes metssigade populatsiooniga, kus esineb sigade aafrika katku. Haigestunud sigadel esinenud kliinilised tunnused ei olnud SAK-le ainuomased, vaid sellised, mis kaasnevad mitmete erinevate haigustega. See aga ei tähenda, et vastustaja ei oleks ametliku diagnoosi panemisel kliinilistele tunnustele tuginenud. Käsiraamatu II peatüki põhjal on SAK akuutse, subakuutse ja kroonilise vormi tunnused erinevad. Käsiraamatu III peatüki punkti 1
2. a)põhjal on üheks peamiseks kliiniliseks ja patoloogiliseks tunnuseks, mida tuleb silmas pidada, palavik, millega kaasneb igas vanuses sigade haigestumus ja suremus. Just sellised haigustunnused esinesid kaebaja ettevõtte sigadel. Vastustaja kohtuistungil antud selgituse kohaselt SAK otseselt alust kahtlustada ei olnud ning vaidlusalune proov võeti SAK välistamiseks. See tähendab, et SAK esinemist peeti kliiniliste andmete põhjal võimalikuks. Käsiraamatu VI peatüki B osa punkti 3 järgi võib HAD testi tulemuse saamiseks kuluda vähemalt 3, aga ka kuni 10 päeva. Praegusel juhul edastati proov referentlaborisse 28.07 ja vastus saadi 16.08, s.t vastuse saamiseks kulus 19 päeva. See tähendab, et ametliku diagnoosi panemine üksnes PCR-testi tulemuse põhjal, kui seda kinnitavad muud andmed, on põhjendatud ka sellega, et HAD-testi tegemine on aeganõudev. 19. Käsiraamatu VI peatüki D osas kasutatud mõisteid „esmane puhang“ ja „teine puhang“ ei ole Eesti ega Euroopa Liidu õigusaktides defineeritud. Puhang on väga mitme tähendusega sõna, selle alla võib mõista hulgalist haigestumist nakkushaigusesse üldiselt või haiguse esinemist karjas või mõnes teises eristatavas konkreetses loomagrupis. Kaebaja hinnangul tuleb esmase puhangu all mõista SAK esmast esinemist ettevõttes, vastustaja hinnangul aga esmast esinemist mõnes piirkonnas, sh selle esinemine erinevates ettevõtetes või metssigadel. Kohtu hinnangul on vaieldav, mida mõistetakse käsiraamatus esmase või teise puhangu all, kuid kohus nõustub pigem vastustaja seisukohaga. Vastustajal on õigus, et teine puhang samas ettevõttes ei ole võimalik, kuna SAK esmasel puhkemisel ettevõttes tuleb kõik sead surmata. On loogiline, et kui nakkus on mingis piirkonnas metsloomade hulgas liikvel, siis on nõuded diagnoosi panemisele leebemad. 7 Seda, et SAK nakkuse jõudmist kaebaja ettevõttesse tuleb käsiraamatu tähenduses pidada teiseks puhanguks, toetavad järgmised Euroopa Liidu õiguse sätted: - direktiivi 2002/60/EÜ artikli 2 punkt
3. h)kohaselt on esmane taudipunkt haiguskolle vastavalt määratlusele, mille annab artikli 2 punkt d nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivis 82/894/EMÜ (loomahaigustest teatamise kohta ühenduses); - direktiivi 82/894/EMÜ artikli 2 punkti
4. d)järgi on „esmane haiguskolle” haiguskolle, mis ei ole episotoloogiliselt (episotoloogia on õpetus loomataudidest) seotud eelmise haiguskoldega liikmesriigi samas piirkonnas, nagu see on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2, või esmakordne haiguskolle sama liikmesriigi mõnes teises piirkonnas; - direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 alusel on piirkond liikmesriigi territooriumi osa pindalaga vähemalt 2 000 km2, mille üle teostavad kontrolli pädevad asutused ja mis Eesti puhul hõlmab vähemalt üht maakonda. 20. Kaebaja tegi etteheiteid proovi vastuvõtmisele ja edastamisele ning testi teostamise ajale. Kohtu hinnangul ei ole need etteheited põhjendatud. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) juhis proovide võtmiseks SAK diagnoosimisel (tl 95) näeb ette, et organiproovid toimetatakse laborisse 4-6 tunni jooksul, kuid mitte hiljem kui 24 tundi peale proovi võtmist. Kui kohene transport ei ole võimalik, siis säilitatakse proovi +4...+6℃ juures või külmutatakse -20℃ juures. Käsiraamatus tegeleb proovide veoga V peatüki C osa, selle punktis 1 on muuhulgas öeldud, et on soovitav, et kõik proovid - hoitakse jahedas külmutuskapi temperatuuril. Kui eeldatakse, et proovide jõudmine laborisse kestab üle 48 tunni, tuleks võtta laboriga siiski ühendust suuniste saamiseks kõige sobivama temperatuuri kohta transpordi ajal, - saadetakse laborisse võimalikult kiiresti, - hoitakse pakendis, mis sisaldab proovide jahedana hoidmiseks jääkotte või kuiva jääd, - veetakse võimaluse korral pädevate isikute poolt otse laborisse, et oleks tagatud kiire ja usaldusväärne vedu. 21. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse proovi hoidmisel ja veol eeltoodud nõudeid järgitud. Proovi kaaskirja (tl 96) kohaselt võeti proov 18.07.2016 kell 15.30. Tunnistaja ütlustega (tl 144 pöördel) on tõendatud, et proovi hoiti pärast võtmist külmkapis, see anti Rakvere laborile üle 19.07.2016 hommikul ja oli transpordi ajal pakitud koos külmaelementidega. 22. Õigusaktid ei näe ette, millise aja jooksul tuleb test läbi viia. Otsuse punktis 20 viidatud VTL juhis käsitleb proovi laborisse toimetamist, mitte testi teostamist. Käsiraamatu VI peatüki C osa punkt 4 ütleb, et PCR-test tuleks teha tööpäeva jooksul. Selleks on vaja asjakohaseid laboriseadmeid, eraldatud ruume ja kogenud personali. Inglise keeles on see säte sõnastatud järgmiselt: The PCR can be performed within a working day. It requires appropriate laboratory equipment, separated facilities and skilled staff. Eeltoodud säte jääb mõnevõrra arusaamatuks. Eesti- ja ingliskeelset teksti koos arvestades on kohtu hinnangul kõige tõenäolisemalt mõeldud seda, et test tuleks teha laboris selle tööajal ehk ajal, mil kättesaadavad on nii vajalik varustus kui ka kogenud töötajad. Ingliskeelne sõna can on tõlgitud eksitavalt. See sõna tähendab pigem seda, millal on vastav tegevus võimalik, mitte seda, millal seda tuleb või on soovitav teha. Vaadeldav säte ei saa tähendada, et test tuleb teha ühe tööpäeva jooksul proovi võtmisest, kuna see oleks otseses vastuolus käsiraamatu V peatüki C osa punktis 1 sätestatud proovi veo tähtaegadega. 8 23. Kaebaja väitel võis see, et testi ei teostatud 24 tunni jooksul proovi võtmisest, suurendada proovi saastumise tõenäosust. Ka käsiraamatus on öeldud, et PCR-testi puhul kergesti esineda kontaminatsiooni. Kohtu hinnangul tuleb saastumise (kontaminatsiooni) all mõista olukorda, kus SAK viirus ei sisaldunud proovis algselt, vaid sattus sinna väljaspoolt. Praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul põhjust arvata, et vaidlusalune proov oleks saanud saastuda SAK viirusega kaebaja ettevõttes, transpordil või laboris. Proov pakendati kaebaja ettevõttes veterinaararsti poolt. Proov transporditi laborisse sellisena, nagu veterinaararst oli ta pakkinud. Kaebaja väide, et proov võis saastuda laboris, on paljasõnaline. Proovi võttis vastu VTL Rakvere piirkondlik laboratoorium ja seda analüüsis Tartus asuv laboratoorium. VTL-i kodulehe www.vetlab.ee andmetel on kõik VTL-i laboratooriumid akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja vastavad EVS - EN ISO/IEC 17 025 nõuetele. Kohus leiab, et sellise laboratooriumi puhul tuleb eeldada, et alates proovi vastuvõtmisest Rakveres ei olnud selle saastumine võimalik. Selle eelduse ümberlükkamiseks tuleks kaebajal põhistada, et proovide transport või käitlemine VTL-is oli mingil viisil puudulik. Kaebaja seda teinud ei ole. Kohus ei pea küll korrektseks seda, et proovi vastuvõtmine Rakveres ja selle edastamine Tartusse VTL-i enda pool ei ole mitte mingil moel dokumenteeritud. See ei anna aga põhjust eeldada, et proov võis laboratooriumis saastuda. 24. LTTS § 37 lg 4 kohaselt kinnitab eriti ohtliku loomataudi ametliku diagnoosi Veterinaarja Toiduamet. Vaidlust ei ole selle üle, et Veterinaar- ja Toiduamet on diagnoosi kinnitanud. 25. Kaebaja muude väidete kohta märgib kohus järgmist. HMS § 40 lg 3 p 1 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Kohtu hinnangul on SAK tõrje korral tegemist eeltoodud olukorraga. Seetõttu ei ole vaidlustatud otsustus õigusvastane põhjusel, et kaebajat ei kuulatud ära. Kuna kohus leidis eespool, et SAK ametlik diagnoos on õigesti pandud, siis ei saanud kaebaja ettevõttes olla tegemist SAK kahtlusega (

1. peatüki
2. jagu, direktiivi 2002/60/EÜ artikkel 4). Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid kohaste ja proportsionaalsete abinõude kohta SAK kahtluse korral. Kohus ei käsitle Euroopa Komisjoni auditit loomatervise kontrollide rakendamise kohta seoses SAK-ga (tl 98-113), kuna tegemist on üldist olukorda käsitleva dokumendiga, mis ei anna andmeid praeguses kohtuasjas vaidluse all olnud proovi võtmise või analüüsimise või diagnoosi panemise kohta.
3. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust kahelda vaidlustatud otsustuse õiguspärasuses. Ametliku diagnoosi panemisel on vastustaja lähtunud õigusaktide, sh käsiraamatu nõuetest ning diagnoos on pandud kohases menetluses. Pärast ametliku diagnoosi panemist puudus vastustajal kaalutlusvõimalus ning ainsaks võimalikuks otsustuseks oli kõigi sigade surmamine. On õige, et kõik kaebaja ettevõttes olnud sead hukati ühe SAK-i nakatunud sea tõttu. Paraku on tegemist haigusega, mille tõrjumiseks ei näe Euroopa Liidu õigus ja selle alusel kehtestatud Eesti õigusaktid ka ühe nakatunud looma puhul ette muid võimalusi kui kõigi sigade viivitamatu surmamine. LTTS näeb ette loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamise, sellekohane vaidlus on kaebajal pooleli (kohtuasi 3-16-1953). 9 Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
4. Kohtule on teada, et vaidlusalusele proovile referentlaboratooriumis täiendavalt tehtud PCR- ja HAD-testid olid SAK-le positiivsed (tl 13-16, 63-65). See võib seada kahtluse alla, kas kaebajal oli kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamisel (kas võimalikku tulevast hüvitamisnõuet sai hinnata perspektiivikaks). Kohus leiab, et õige on siiski vaadata kaebus läbi sisuliselt ja lahendada otsusega. Referentlaboratooriumis tehtud testide tulemused selgusid pärast vaidlustatud otsustuse tegemist ja sigade hukkamist ning vastustaja ei saanud vaidlustatud otsustuse tegemisel nendega arvestada. Seetõttu ei käsitlenud kohus neid tõendeid asja arutamisel ja kaebajal puudus võimalus neid soovi korral vaidlustada või ümber lükata. Seetõttu ei ole õige jätta nendele tõenditele tuginedes kaebus läbi vaatamata. Menetluskulud, muud taotlused
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, siis jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.
6. Kohus teatab kaebajale, et kohus tegi käsikirjalise resolutsiooni, mille alusel kaebajale tagastatakse liigselt tasutud riigilõiv 15 eurot.
7. Kohus leidis 11.09.2017.a määruses, et kaebaja etteheited vaidlustatud otsustuse proportsionaalsusele võivad olla käsitletavad taotlusena põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks (vastuolu põhiseaduse § 11 toodud proportsionaalsuse põhimõttega). Pärast seda esitatud kaebaja seisukohtade (tl 60) ja kohtuistungil räägitu põhjal leiab kohus siiski, et sellist taotlust kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja ei väida seda, et kõigi sigade hukkamine on ebaproportsionaalne juhul, kui SAK on ametlikult diagnoositud. Kaebaja väidab, et SAK diagnoosi ei pandud õiguspäraselt, seetõttu oli tegemist mitte SAK puhkemise, vaid kahtlusega ja kahtluse korral ei ole kõigi sigade hukkamine õigusaktidega lubatud ega proportsionaalne. Pooled ei tuginenud sellele, et kohaldatav õigus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
8. Kohus määras algselt otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 31.10.2017 ning lükkas seejärel otsuse teatavakstegemise aja edasi ilma konkreetset kuupäeva määramata. Seetõttu hakkab apellatsioonitähtaeg HKMS § 181 lg 1 alusel kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 10