2-18-5030/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-5030 Tsiviilasi Aus Vara OÜ hagi Julia Nikulina vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 5802,19 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aus Vara OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Aus Vara OÜ (rk: 12966044), esindaja Riho Viik Vastustaja (kostja): Julia Nikulina (ik: xxxx), esindaja Marko Tiirik RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsus muutmata.

2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aus Vara OÜ kanda ning mõista Aus Vara OÜ-lt Julia Nikulina kasuks välja menetluskulude katteks 200 eurot.

Aus Vara OÜ on kohustatud tasuma menetluskulult 200 eurot viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Aus Vara OÜ (hageja) esitas 03.04.2018 maakohtule Julia Nikulina (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 5000 eurot, viivis ajavahemiku 01.04.2017 kuni 02.04.2018 eest 402,19 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 25.01.2016 sõlmitud käsundusleping tähtajaga 25.01.2016 kuni 25.01.2017 käsundiandja (hageja) esindamiseks ja käsundiandja pakutavate teenuste vahendamiseks klientidele. Kostja on rikkunud lepingu p-s 5.2 kokku lepitud konkurentsipiirangut, asudes enne kuue kuu möödumist lepingu lõppemisest ennast kinnisvaraportaalis City24.ee reklaamima kui maakler, kes tegutseb Titan Trading OÜ (olles seejuures Titan Trading OÜ ainuosanik) nimel. Kostjal tuleb tasuda hagejale lepingu p-s 5.3 kokku lepitud leppetrahv 5000 eurot.

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud kostja hagejalt osutatud teenuste eest tasu, seega poolte vahel ei eksisteerinud töösuhet käsunduslepingu mõttes ja kostja ei saanud konkurentsipiirangut rikkuda. VÕS § 689 lg 3 kohaselt peab käsundiandja maksma agendile konkurentsipiirangu kestuse aja eest mõistliku hüvitise. Hageja kostjale hüvitist ei maksnud, mis vabastab kostja omapoolse kohustuse täitmisest. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks hageja huvisid kahjustanud. Ettevõtte, mille alt kostja maaklerina tegutseb, põhitegevusala on logistika. Kostja viibib lapsehoolduspuhkusel, mis oluliselt piirab tema tegutsemist.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 8. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulu 171,65 eurot ja viivise menetluskuludelt (171,65 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vastab poolte vahel 25.01.2016 sõlmitud käsundusleping hageja esindamiseks ja hageja pakutavate teenuste vahendamiseks klientidele agendilepingu tunnustele.

Lepingu p 5.2 järgi kohustus kostja mitte osutama käsundiandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja kuue kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Lepingu p-s 5.3 on sätestatud, et lepingu punktis 5.1 nimetatud konfidentsiaalsuskohustuse ja/või lepingu punktis 5.2 nimetatud 2 konkurentsipiirangu rikkumisel käsundisaaja poolt on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 5000 eurot ning lisaks konkurentsipiirangu ja/või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

Poole vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt käsundiandja (hageja) kohustub maksma agendile (kostjale) konkurentsipiirangu kestuse aja eest mõistliku hüvitise vastavalt VÕS § 689 lg-le 3. Hageja, nõudes kostjalt konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist, kuid jättes selle eest mõistliku hüvitise maksmata, on toiminud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Kostja asus end kinnisvaraportaalis City24.ee reklaamima kui maakler, kes tegutseb Titan Trading OÜ nimel. Titan Trading OÜ ei ole hageja konkurendiks lepingu p 1.7 mõttes, kuna kinnisvaratehingute vahendamine ja kinnisvara hindamine ei ole äriühingu põhitegevusala.

Ainuüksi asjaolu, et kostja omandas maakleri kutseoskused hageja juures, ei anna alust seada talle konkurentsipiirangut, kuna selline piirang oleks kostjat ameti- ja tööalaselt põhjendamatult piirav ning vastuolus mõistlikkuse põhimõttega.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjapoolse maaklerina tegutsemise tulemusena on hageja huvisid kahjustatud.

Ülaltoodust lähtudes ei ole hageja nõue kostjalt leppetrahvi 5000 eurot saamiseks põhjendatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Aus Vara OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. jaanuari 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)on kohtu seisukoht üllatuslik, kuna kohus ei arutanud pooltega, et tegemist võib olla agendilepinguga. Pooled on lähtunud eeldusest, et tegemist on käsunduslepinguga. Kohtu agendilepingu käsitlus on vastuolus tuvastatud asjaoludega;

2)ei olnud hagejal kohustust maksta kostjale konkurentsipiirangu eest tasu, kuna käsunduslepingule ei kohaldu VÕS § 689 lg 3. Kui poolte vahel oli agendileping, siis ei too hüvitise mittemaksmine kaasa konkurentsipiirangu kehtetust ja/või tühisust. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistele tõenditele ja asjaoludele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et hageja on toiminud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega;

3)ei ole hageja konkurendiks mitte Titan Trading OÜ, vaid kostja. Kostjalt ilmuvad paralleelsed kinnisvarakuulutused, mis turgu solgivad ja kliente segadusse viivad. Kostja on omaks võtnud, et ta jätkas kinnisvaraalast tegevust ning väikesel turul on selle kahjulik mõju väikese tehingute arvu ja tegijate puhul teravalt tunda. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust.

Kuivõrd hageja õpetas kostjale maakleriteenuse osutamist, ei saa olla kahtlust selles, et hageja on eraldanud õppeks oma ressurssi.

5.J. Nikulina vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1)arutas kohus kohtuistungil pooltega nendevahelist õigussuhet. Kostja seletuse järgi võttis ta iseseisvalt uued objektid müüki, valmistas ette ja saatis tööandja e-postile, näitas objekte, suhtles inimestega, sõlmis lepinguid, tal oli volikiri, ta sai seda teha hageja nimel. Seega oli poolte vahel sõlmitud agendileping (VÕS § 670 lg-d 1, 2). Konkurentsipiirangu aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvituse isegi siis, kui selles ei olnud kokku lepitud;

2)on lepingu p 5.2 järgi hageja konkurendiks ettevõtja, kes tegutseb hagejaga samal tegevusalal, s.o kinnisvaravahenduses. Kostja iseseisvalt kinnisvaravahenduse teenust ei 3 pakkunud. Titan Trading OÜ ei ole hageja konkurendiks lepingu p 1.7 mõttes, kuna kinnisvaratehingute vahendamine ja kinnisvara hindamine ei ole äriühingu põhitegevusala;

3)ei ole hageja huvide kahjustamine tõendatud. Üksnes kahe ettevõtte poolt samas valdkonnas tegutsemine ei saa tekitada teisele kahju. Kostja ei saanud hagejale osutatud teenuste eest tasu.

Kuna hageja ei täitnud oma lepingu p-s 4.1.3 sätestatud kohustusi, siis ei saanud kostja rikkuda konkurentsipiirangut. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milline asjaolu on jäänud paljasõnaliseks või ebaselgeks või millised tõendid on vastuolulised, mis tooks kaasa kohtu selgitamiskohustuse. Hageja ei ole taotlenud kohtult täiendavate tõendite esitamise võimalust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 08.01.2019 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

7.1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et poolte vahel 25.01.2016 sõlmitud leping on käsitletav agendilepinguna (VÕS § 670 jj) ning seda sõltumata sellest, kuidas on leping pealkirjastatud.

VÕS § 670 lg-st 1 tulenevalt iseloomustab agendilepingut püsiv lepingute sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel ja huvides.

Agendilepingut eristab käsunduslepingust agendi püsiv tegutsemine käsundiandja heaks.

Püsivale tegutsemisele viitab see, kui pooled on kokku leppinud pidevas määramatu hulga lepingute vahendamises või sõlmimises.

Vaidlusaluse lepingu p-de 2.1.1 ja 2.1.2 ning kostja kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli kostja kohustuseks pidev hageja esindamine ning hageja poolt pakutavate teenuste vahendamine, samuti hageja nimel lepingute sõlmimine. Nimetatud faktilistele asjaoludele ei ole hageja vastu vaielnud. Samas ei ole hageja esitanud ka ühtegi põhjendust, miks tuleks vaidlusalust lepingut käsitleda käsunduslepinguna.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et esitatud asjaolude alusel ei saa vaidlusalust lepingut käsitleda ka maaklerilepinguna, mida iseloomustab erinevalt agendilepingust mittepüsiv tegutsemine. Maakerilepingut iseloomustab üldjuhul ühe tehingu vahendamine ning samuti see, et erinevalt agendilepingust vahendab maakler mitme käsundiandja lepinguid.

Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohtu otsus oli talle üllatuslik, kuna maakohus ei arutanud pooltega võimalust kvalifitseerida poolte vaheline leping agendilepinguna. Asja materjalidest nähtuvalt viitas kostja vastuses hagiavaldusele VÕS § 689 lg-le 3 ning maakohtu istungi protokollist (t.l 97 pöördel) nähtuvalt arutas maakohus pooltega seda, kas tegemist on käsundus- või agendilepinguga.

7.2. VÕS § 689 lg 3 kohaselt konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud.

Puudub vaidlus, et nimetatud hüvitise maksmise kohta puudus kokkulepe ja hageja ei ole kostjale nimetatud hüvitist ka maksnud. Seega on hageja rikkunud VÕS § 689 lg-s 3 sätestatut.

VÕS § 689 lg 6 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 sätestatud agendi kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

4 Ringkonnakohus leiab, et konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes siis, kui on täidetud kõik VÕS § 689 lg-tes 1-3 sätestatud eeldused. Seega saaks hageja nõuda lepingu p-s 5.3 kokkulepitud leppetrahvi konkurentsipiirangu eest üksnes juhul, kui ta on maksnud kostjale VÕS § 689 lg-s 3 ettenähtud hüvitist. Seetõttu on lepingu p-s 5.2 kokkulepitud konkurentsipiirangu kokkulepe tühine ja hagejal puudub õigus tühise kokkuleppe alusel leppetrahvi nõuda. Eelnevast järelduvalt on ekslik apellandi väide, et hüvitise mittemaksmine ei too endaga kaasa konkurentsipiirangu tühisust.

Kuna hagejal puudus tühise kokkuleppepiirangu kokkuleppe tõttu õigus leppetrahvi nõuda, ei ole nõude rahuldamise seisukohalt tähendust sellel, kas kostja reklaamis end City24.ee kui iseseisvalt kinnisvaratehinguid vahendav isik või isik, kes tegutseb Titan Traading OÜ nimel.

7.3. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus rikkus asja arutamisel selgitamiskohustust.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus selgitanud välja asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja neid pooltega kohtuistungil arutanud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (tl 100 pöördel) on hageja esindaja kinnitanud, et asja arutamisega võib lõpetada ning midagi täiendavat lisada tal ei ole. Mingeid taotlusi ei ole hageja esitanud ka apellatsioonkaebuses.

8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusteenust ringkonnakohtu menetluses 3 tunni ulatuses summas 300 eurot. Menetluskulu tulenes apellatsioonkaebusele vastuse koostamisest.

Arvestades vastuse mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja esindas kostjat ka maakohtu menetluses, on TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu 200 eurot (s.o 2 tunni eest).

Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.