Kriminaalasi nr 1-17-8240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 13.06.2019. a) Kriminaalasja number 1-17-82

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust;

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 1

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 4 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 5 päeva eelvangistust ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates 15.04.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.
2. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 02.02.
3. a otsus osaliselt Henri Teesalu süüdi mõistmises

§ 199lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.04.2017 ja lõpeb 09.02.

1. Tallinna Vangla esitas 10.05.2019 kohtule materjalid Henri Teesalu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Henri Teesalu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 31.05.
2. Prokuröri arvates ei võimalda süüdimõistetu vabastamist tema negatiivne isik ning kuriteo toimepanemise asjaolud. Ka vangistuses ei ole tema käitumine olnud seaduskuulekas. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides. Alkoholijoobes on isik kergesti mõjutatav teiste isikute poolt ja kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Kindel elukoht ja pere toetus seaduskuuleka perekonna näol olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need asjaolud ei suutnud hoida teda eemal uute kuritegude toimepanemisest. Isiku sisemine motivatsioon ei saa olla ainuüksi asjaolu, mille alusel toetada isiku ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri arvates ei ole Henri Teesalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Henri Teesalu avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta on saanud asjadest aru ja soovib seda tõestada. Vanglasse tagasi ei taha tulla. Süüdimõistetu tunnistas, et tal on olnud vanglas korra rikkumisi nii eelmisel aastal kui sellel aastal (kaks kuud tagasi). Ta selgitas rikkumiste asjaolusid. Ta usub, et saab nüüd vabaduses hakkama. Tal on vanglas raske. Kaitsja toetas Henri Teesalu vabastamist. Kaitsja viitas Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 1-09-14104 ja leidis erinevalt prokurörist, et kuriteo asjaolud ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamise juures olulised. Kuriteod on pandud suures osas toime alkoholijoobes ja tegemist oli väheväärtuslike varavastaste kuritegudega, välja arvatud röövimine. Ka röövimine oli tegelikult ühisest joomingust välja kasvanud olmetüli, kannatanult võeti kaasa pintsak ja veel mõned asjad. Kaitsja arvates on sellise teo eest mõistetud päris korralik vangistus. Kaitsjale teadaolevalt on Henri Teesalu ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud korralikult. Vanglas ei ole Henri Teesalu saanud alkoholi tarvitada. Tal on kindel elukoht vanemate juures, samuti on olemas töökoht isa ettevõttes. Kaitsja viitas korduvalt Henri Teesalu nõrgamõistuslikkusele ja selgitas, et pikaaegse vangistuse kandmine ei aita kaasa tema vaimsele arengule. Tema nõrgamõistuslikkus koostoimes alkoholiga võib olla üks põhjus, miks ta on jõudnud vanglasse. Kaitsja arvates tuleb Henri Teesalule anda võimalus, kantud karistus võiks olla juba piisav. Kaitsja esitas oma seisukoha ka kirjalikult. 2

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Henri Teesalu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema isale. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukohas elavad kinnipeetava vanemad ja alaealine õde. Kõik täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Henri Teesalu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Henri Teesalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud varguse, röövi ja asja omavolilise kasutamise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati Henri Teesalu Pärnu Maakohtu 08.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-43 varguste eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Juba kaks päeva peale kohtuotsuse tegemist hakkas Henri Teesalu toime panema uusi kuritegusid. Enne tema vahistamist 17.04.2017, peeti teda neljal korral kahtlustatavana kinni. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ja kerge mõjutatavus. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Henri Teesalu suutnud kehtestatud reeglitele alluda. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et paar kuud tagasi on teda samuti distsiplinaarkorras karistatud. Kuriteoriske maandavates tegevustes Henri Teesalu veel osalenud ei ole. Vabanemise korral oleks Henri Teesalul kindel elu- ja töökoht ning pere toetus. Kuigi tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei erine need oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Henri Teesalu vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kõnealuse prognoosi aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 lahend kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Henri Teesalu käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada õiguskuulekaks. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine olnud viimase poole aasta jooksul kontrollitum ja rahulikum, on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti selgus kohtuistungil, et distsipliini rikkumised on jätkunud. Süüdimõistetu käitumises ei ole toimunud muutuseid, mis annaksid alust eeldada, et ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Vanglas on läbimata veel ka kuriteoriske maandavad tegevused. Kokkuvõttes annavad Henri Teesalu varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Henri Teesalu sisuliselt kahe 3