Obsah (5)
§ 199§ 184§ 64§ 68§ 871Kriminaalasi nr 1-16-3101 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.06.2019) Kriminaalasja number 1-16-3101 Täi
§ 199
lg 2 p 5 ja 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust;
§ 184
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 4 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 26.11.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.07.2019. 1
(3)Tartu Vangla edastas 10.05.2019 kohtule Marco Rosenbergi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Marco Rosenberg, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Ta sooviks minna rehabilitatsioonikeskusse Prantsusmaale või Saksamaale. Vanglas on ta teinud väikseid samme, et loobuda narkootikumide tarvitamisest. Süüdimõistetu hinnangul ei valmistaks karistusjärgne käitumiskontroll talle raskusi, kuid ta arvab, et talle ei ole seda tarvis. Prokurör arvestades Marco Rosenbergi isikut ja toimepandud tegusid, leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on kohane. Vangla arvamuse kohaselt on risk uute kuritegude toimepanemiseks suhteliselt suur. Marco Rosenberg on karistatud 11 korda ja kannab 7 vangistust. Prokuröri arvates võiks käitumiskontrolli kohaldada 12 kuuks. Katseajaks tuleks panna kohustused, mis kriminaalhooldaja on oma arvamuses märkinud. See tagab, et süüdimõistetu asub tööle ja on edaspidi narkootikumideta. Kriminaalhooldajal oleks võimalik teda kontrollida ja see oleks ka Marco Rosenbergi huvides, kuna ta on pikka aega olnud narkosõltlane. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Marco Rosenbergi ja prokuröri, leiab, et Marco Rosenbergi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik.
§ 871
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Marco Rosenberg kannab praegu 3 aasta 8 kuu pikkust liitkaristust varavastase ja rahvatervisevastase kuriteo eest. Enne seda karistati teda vähemalt üheaastase vangistusega Harju Maakohtu 15.04.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3349 samuti rahvatervisevastase kuriteo eest. Seega on täidetud formaalsed alused temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada
§ 871
lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Marco Rosenbergi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt on ta ka vanglakaristust kandnud. Valdavalt on Marco Rosenbergi karistatud varavastaste kuritegude eest, s.o varguste eest, kuid ka rahvatervisevastase kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu samuti varguste ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Marco Rosenbergile mõistetud karistused, sealhulgas korduvad reaalse vangistused, ei ole soovitud mõju tema käitumisele avaldanud, kuna süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist. Marco Rosenbergi õigusvastast käitumist on mõjutanud sõltuvus narkootilistest ainetest. 2
(3)Karistuse kandmise ajal on Marco Rosenbergi käitumine olnud hea. Tema riskikäitumisega on tegeletud. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud tööhõives. Vabaduses soovib ta narkootilistest ainete tarvitamisest hoiduda ja on kaalunud rehabilitatsioonikeskusesse pöördumist. Vabaduses on Marco Rosenbergil kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Tartu Vangla andmetel on seisuga 07.05.2019 kinnipeetaval vabanemisfondis 1620 eurot, mis tagab esmase toimetuleku. Vähene haridustase võib siiski mõjutada toimetulekut tööturul ja tõsta uue kuriteo toime panemise riski. Marco Rosenbergi tutvusringkond koosneb enamasti kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavatest isikutest, kellega ta on väidetavalt suhted katkestanud, kuna soovib elustiili muuta. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, jätmata sealjuures tähelepanuta Marco Rosenbergi senist negatiivset elukäiku, on kohus seisukohal, et Marco Rosenbergi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole Marco Rosenbergi puhul need meetmed ammendunud, kuivõrd viimased karistused on jäänud alla sanktsiooni keskmise määra, mis tähendab, et vajadusel on jätkuvalt säilinud võimalus isiku mõjutamiseks läbi talle mõistetava karistuse. Oluline on, et vangistuse ajal on tegeletud kuriteoriskide maandamisega, mis võiks süüdimõistetu edasise seaduskuuleka käitumise tagada. Ka kinnipeetav ise on avaldanud, et soovib oma varasemat eluviisi muuta ja narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Selleks on ta kaalunud ravivõimalusi rehabilitatsioonikeskuses ning katkestanud suhted varasema tutvuskonnaga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Marco Rosenbergi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)