KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1

§ 102

lg 2, vaatamata sellele, et kostjal oli alus taotleda elatise vähendamist alla miinimummäära. Kostja igakuine keskmine sissetulek on 479 eurot 11 senti kuus ning lisaks kostjale peab hageja pidama ülal ka teist alaealist last. See tähendab, et kostjal jääb enda ja oma teise lapse ülalpidamiseks 209 eurot 11 senti kuus. See paneb kostja teise lapse võrreldes hagejaga oluliselt halvemasse olukorda. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja elatise võlgnevuse 167 eurot 23 senti kuus ja pärast selle tasumist jääb hagejale enda ja teise lapse ülalpidamiseks 41 eurot 88 senti kuus. Kostjal on 8-klassiline haridus ning puudub eriharidus. Kostjal ei ole seega võimalik saada miinimumpalgast suuremat sissetulekut ja seda eriti Ida-Virumaal, kus keskmine töötasu on tunduvalt madalam. Kostja tasus hagejale

1. aasta novembris ja detsembris elatise katteks 250 eurot ning
2. aasta veebruaris 270 eurot eesmärgiga vähendada elatise võlgnevust. Kostja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kostja perekonna majanduslik olukord võimaldab kostjal tasuda miinimummääras elatist. Kostja abikaasa ei ole kohustatud kasutama oma vara või oma osa ühisvarast hagejale elatise maksmiseks. Hageja enda materiaalne olukord ei võimalda tagada hagejale ja kostja teisele lapsele miinimummääras elatist. 4 Liiklusregistris kostja arvel olevad sõidukid ei ole tegelikult kostja valduses. Isegi kui need oleks kostja valduses, on sõidukite materiaalne väärtus lähtudes nende kasutuselevõtu aastast võrdne nulliga. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvaid sõidukeid ei saa kostja ilma abikaasa nõusolekuta võõrandada.
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on ebaõige kostja väide, et ajavahemikus
4. aprill 2018 kuni
5. august 2018 oli kostja abikaasa pangakonto käive 2227 eurot 34 senti, kuna kontole laekus 4754 eurot 54 senti. Konto jääk
6. aprilli 2018 seisuga oli 192 eurot 52 senti, mistõttu ei saanud kostja abikaasa raha enne kostjaga abiellumist. Maakohtu järeldus, et kostja perekonna sissetulek on hea, on seega õige. Arvestada tuleb, et kostja ainuomandis on kolm sõidukit, kostja ja tema abikaasa ühisomandis kaks sõidukit ning kostja abikaasale kuulub Narvas kolm korteriomandit. Maakohtu hinnang kostja perekonna majandusliku olukorra osas on seega õige. Kostja vastuväide, et tal ei jää pärast vaidlustatud otsusega väljamõistetud elatise tasumist raha enda perekonna ülalpidamiseks, on alusetu. Kostja hakkas menetluse ajal tasuma hagejale elatis nõutud summas. See näitab, et teise lapse sündimine ei takistanud kostjal hagejale miinimummäärast elatise maksmist. Kostja abikaasa pangakontolt nähtub mööbli ostmine, restorani külastused, ostud alkoholipoes, laenu tasumine, kahe korteriga seotud majandamiskulude kandmine, sõidukite kasutamisega seotud kulude kandmine ning ostud ehituskaupluses. Selliste kulude kandmine kostja abikaasa kui töötu isiku sissetuleku arvelt ei ole võimalik ja seda isegi juhul, kui kasutatakse ka kostja palka. Pangakonto väljavõttest nähtuvad kulud toidule on liiga madalad pidamaks ülal 3liikmelist perekonda, mis viitab varjatud sissetulekute kasutamisele. Kostja ei ole toonud esile, millised on kostja teise lapse vajadused ja tema võimalused neid rahuldada. Teise lapse olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduse sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostja teine laps on materiaalselt hästi kindlustatud. Kostja teadis teise lapse eostamisel, et peab andma hagejale ülalpidamist ning pidi oma eluplaanid viima kooskõlla rahaliste võimalustega. Hagejale peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega. Kostja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks väidet, et tema haridustase takistab tal leida muud tööd. Kuna kostja varjab oma tegelikku sissetulekut ja tal puudub objektiivne vajadus otsida tööd, mis tagaks suurema ametliku sissetuleku. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha suurust ning muudab menetluskulude jaotust.
8. Ringkonnakohus võtab asja juurde uued tõendid: ringkonnakohtu poolt välja nõutud E. Kolatski arvelduskonto väljavõtte perioodil
9. mai 2018 –
10. mai 2019; hageja poolt esitatud auto24.ee andmed sõiduki turuhinna kohta; kostja poolt esitatud kaks sõiduki müügilepingut. 5
11. Hagi on esitatud
12. novembril
13. Kostja abiellus
14. aprillil 2018 ja kostja perre sündis laps
15. oktoobril
16. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, määrates perioodil
17. november 2017 kuni
18. märtsini 2019 (maakohtu otsuse tegemise aeg) elatisvõla suuruseks 3010,05 eurot. Elatisvõla arvestamisel lähtus maakohus kostja poolt tasumisele kuuluva elatise suurusest perioodil
19. november kuni
20. detsember 2017 235 eurot kuus,
21. aastal 250 eurot kuus ja alates
22. jaanuarist 2019 270 eurot kuus. Maakohus leidis, et kostjal on sissetulek ja piisav vara, et maksta mõlemale lapsele elatist vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras. Samas ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, millist kostja vara ja millist sissetulekut on maakohus elatise suuruse määramisel arvestanud. Sellega on maakohus rikkunud kõigi asjaolude väljaselgitamise kohustust (TsMS § 392, § 399-401), samuti kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).
23. Kostja nõustus maakohtu menetluses
24. augusti 2018 kohtuistungil tasuma elatisena mitte vähem kui pool kehtivast miinimumpalgast kuus, millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast riiklikust toetusest. Sellist elatist nõustus kostja tasuma kuni teise lapse sünnini (lk 60 pöördel). Apellatsioonkaebuses nõustub kostja tasuma hagejale elatist 160 eurot kuus.
25. Nii hageja kui maakohus on pidanud asja lahendamisel ja kostja varalise seisundi kindlakstegemisel oluliseks hinnata kostja abikaasa pangakontol nähtuvaid sissetulekuidväljaminekuid ning varasid, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks käsitleda kostja varalist olukorda ja tema võimekust maksta hagejale elatist perioodide kaupa: 1) periood hagi esitamisest, mil hageja oli kostja ainukene laps ja kostja ei olnud abielus (periood
26. november 2017 –
27. aprill 2018) (periood I); 2) periood kostja abiellumisest kuni teise lapse sünnini
28. aprill 2018 –
29. oktoober 2018 (periood II); 3) periood alates
30. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni
31. juulil 2022 (periood III).
32. Kuna kostja soovib maksta elatist lapsele alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, lähtub ringkonnakohus asja otsustamisel

§ 102

lg-st 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

kohaldamiseks vajalikke asjaolusid peab tõendama kostja.

§ 102lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus.

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 215-15909/124 p 14)

1. Ringkonnakohus leiab, et perioodil I ei saa kostja sissetulekute ja vara kindlakstegemisel arvestada tema praeguse abikaasa V. F sissetulekutega. Maakohus tuvastas kostja sissetulekuna
2. aastal OÜ-st A. 362,70 eurot kuus ja
3. aastal 479,11 eurot kuus. Hageja ei ole oma väiteid kostja muude sissetulekute osas tõendanud. Asjas on esitatud tõendid, et kostja nimel oli sel perioodil liiklusregistris kantud kolm mootorsõidukit väljalaskeaastaga vastavalt 1987, 1995 ja
4. Kostja ei ole väidet, et sõidukid on küll tema nimele registreeritud, kuid tegelikult neid sõidukeid ei eksisteeri, millegagi tõendanud. Samas on nende mootorsõidukite väärtus väljalaskeaastat arvestades väike ning sellise vara olemasolu kostjal ei avaldada olulist mõju kostja varalisele olukorrale ja võimele anda oma lapsele ülalpidamist. 6
5. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asja otsustamisel tuleb arvestada ka kostja võimalustega kodukohas (Narvas ja Ida-Virumaal) tööd leida ja palka teenida. Kostja on avaldanud, et tal on 8-klassiline haridus ning ta töötab autode ja traktorite remondi valdkonnas. Kostja väidab, et arvestades tema haridust ja elukohta, ei ole suurema töötasu teenimise võimalust tema jaoks olemas. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei ole nimetatud kostja väidetele hinnangut andnud. Statistikaameti andmetel on maakondade võrdluses
6. aasta keskmine palk Ida-Virumaal 995,97 eurot (bruto), mis on tunduvalt madalam võrreldes teiste maakondadega. Arvestades kostja haridust ei pruugi maakonna keskmise palga teenimine olla kostjale võimetekohane. Samas on kostja ka sellise palga juures suutnud soetada endale aastate jooksul kolm sõiduautot ning on ise nõustunud tasuma elatisena pool seadusega kehtestatud elatise miinimumist, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest. Need asjaolud kogumis annavad ringkonnakohtule aluse arvata, et kostjal on ka muid sissetulekuid peale deklareeritud töötasu OÜ-st A. Asjas ei ole aga tõendatud, et kostja igakuuline sissetulek oleks vähemalt võrdne maakonna keskmise palgaga ja seda ei saa kostja haridustaset arvestades eeldada.
7. Maakohus ei ole otsuses arvestanud kostja taotlusega arvestada elatissumma määramisel riikliku lapsetoetusega. Riigikohus on seisukohal, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 35 17, p 28.2;
10. märtsi
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, pd 11 ja 13; otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 p 14). Riikliku lapsetoetuse suurus oli
12. aastal 50 eurot,
13. aastal 55 eurot ja
14. aastal on 60 eurot.

§ 101lg 1 järgne miinimumelatise suurus oli 2017.

aastal 235 eurot,

1. aastal 250 eurot ja on
2. aastal 270 eurot. Vaatamata ringkonnakohtu seisukohale p-s 14 kostja sissetulekute osas, on ringkonnakohus arvamusel, et käesoleval juhul tuleb pidada põhjendatuks, et osa lapse vajadusi saab katta riikliku lapsetoetuse arvel ja kostja varaline olukord ei võimalda temalt nõuda elatist

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Isegi olukorras, kus kostja võib teenida mõnevõrra rohkem tulu kui ta ise on avaldanud, ei suuda ta oma tavapärast toimetulekut kahjustamata tasuda elatiseks pool riigi miinimumpalgast.

§ 102

lg 2 sätestatud vahendite ühetaolise kasutamise põhimõte ei tähenda seda, et kõik kostja käsutuses olevad rahalised vahendid tuleb jagada võrdsetes osades kostja ja tema ülalpeetavate vahel. Hageja nõude suuruse põhjendatuse kontrollimisel tuleb arvestada, et hagejal on lisaks kostjale õigus nõuda kostjaga vähemalt samaväärse ülalpidamise andmist ka oma teiselt vanemalt, lisaks saab hageja oma vajadusi katta riikliku lapsetoetuse arvel. Samas saab kostja oma vajadusi katta üksnes oma sissetulekute arvel. Ringkonnakohus on arusaamisel, et täisealise töölkäiva meessoost isiku tavapärased vajadused on suuremad kui õppival lapsel. Seega jääks kostja hageja nõude täieliku rahuldamise korral hagejast varaliselt halvemasse olukorda.

1. Hinnates kostja võimet tasuda hagejale elatist perioodil II leiab ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolust, et kostja abiellus ja abikaasad valisid oma varaliste suhte korraldamiseks varareziimina varaühisuse, ei saa teha järeldust, et abiellumisega kostja varaline olukord paranes. Sellekohased tõendid asja materjalide hulgas puuduvad. Kuna kostja tõendatud sissetulek perioodil II oli jätkuvalt seadusega kehtestatud minimaalpalga lähedane, tuleb kostja suutlikkust elatist maksta pidada samaks abielu sõlmimisele eelnenud perioodiga. Kostja abikaasa V. F pangakonto väljavõte ei tõenda kostja perekonna sellist elatustaset, mis oleks 7 ilmselges vastuolus kostja väidetega oma sissetuleku suuruse kohta. Tegemist on suhteliselt tavapäraste ja mittetoreduslike kulutustega.
2. aprilli 2018 kulutus summas 221,54 eurot on ilmselgelt tehtud seoses abielu sõlmimisega.
3. Ringkonnakohus märgib, et kostja ja tema abikaasa varalisele olukorrale hinnangu andmiseks pidi maakohus välja selgitama mh kostja leibkonna koosseisu ja tema abikaasa ülalpeetavate arvu. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohtu menetluses kostja kinnitas, et tema leibkond on neljaliikmeline, kuhu kuulub ka kostja abikaasa alaealine tütar Evelina (sünd 2009), keda kostja abikaasa on kohustatud ülal pidama. Ringkonnakohus nõudis asjas välja (vastava taotluse esitas hageja juba maakohtus) E. K pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et mitte kõik arveldused sellel kontol ei ole seotud alaealise lapse elu ja vara korraldamisega. Samas laekub arvele ka elatis lapse isalt summas150 eurot kuus. E. K ema (kostja abikaasa) teeb hulgaliselt makseid lapse ja enda pangakontode vahel, teostab makseid lapse pangakontolt. Samas ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et E. K pangakonto väljavõte tõendab kostja head varalist olukorda. Ka sularaha sissemaksed ja väljamaksed E. K ja kostja abikaasa kontodele ei tõenda hageja väiteid, et neid sissemakseid teeb kostja. Asja materjalide kohaselt on kostja abikaasa lahusvaraks kolm korteriomandit, mistõttu võib kostja abikaasa ka sellelt varalt tulu teenida. Kostja abikaasa ja E. K kontodele teeb sissemakseid mh N. A, kes on kostja abikaasa ema. Nimetatud sissemakseid ei ole alust käsitleda kostja tuluna, mille arvelt kostja saaks maksta hagejale elatist. Kostja abikaasa nimele on pärast abielu registreerimist ostetud kaks sõidukit Audi A6 väljalaskeaastatega 1999 ja
4. Kostja esitas müügilepingud, mille kohaselt on autode müügihind 500 ja 600 eurot, rahalised vahendid olid kostja väitel tema abikaasal olemas enne abielu sõlmimist. Neid väiteid ja tõendeid ei ole hageja menetluses ümber lükanud. Isegi kui portaal auto24.ee pakub sama marki ja väljalaskeaastaga sõidukite keskmiseks turuhinnaks kõrgemat hinda, ei tõenda see kostja abikaasa nimele registreeritud sõidukite turuväärtust ja seeläbi kostja suuremat maksevõimet elatise tasumiseks. Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et perioodil II kostja varanduslik olukord paranes.
5. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja tõendatud ning kohtule usutavaks tehtud varanduslikku olukorda on põhjendatud kostja taotlus vähendada hagejale makstavat elatist alates
6. oktoobrist 2018, mil kostjal sündis teine laps (periood III). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja hakkas pärast lapse sündi elatist vabatahtlikult tasuma minimaalmääras, siis ei ole teise lapse sünd asjaoluks, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et ta tegi sellises suuruses makseid eesmärgiga likvideerida elatisevõlga. Ringkonnakohus peab kostja selgitust asjakohaseks ja põhjendatuks ning leiab, et võlgnevuse olukorras vabatahtlik elatise maksmine enne kohtuvaidluse lõppu ei saa üksinda olla asjaoluks, mis tõendab kostja varalist võimekust maksta hagejale elatisraha hageja nõutavas suuruses.
7. aastal kehtinud arvestuslik elatusmiinimum ühe liikmega leibkonnas on 215 eurot. Kui maakohtu otsus kuuluks täitmisele, siis tuleks kostjal tasuda kummalegi lapsele elatusrahana 540 eurot, lisaks poolteise aasta jooksul elatise võlana 167,23 eurot, kokku 707,23 eurot kuus. Isegi juhul kui kostja teeniks Ida-Virumaa keskmist palka 995,97 (bruto), ei oleks sellises suuruses elatise maksmine kostjale võimetekohane. Maakohtu otsust ei oleks võimalik ka sundtäita kehtivate piirangute tõttu täitemenetluses. Seetõttu on põhjendatud maakohtu otsuse tühistamine välja mõistetud elatise suuruse osas. 8 Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus põhjendatuks perioodil III, st pärast teise lapse sündi, välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks 170 eurot kuus. Sellise suurusega elatise maksmise juures oleks tagatud samaväärselt ka kostja teise lapse huvid ega kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine.
8. Ringkonnakohus tuvastas kostja kohustuse tasuda perioodil
9. november -
10. detsember 2017 elatisena hagejale 235- 25 eurot = 210 eurot kuus ja perioodil
11. jaanuar 2018 –
12. oktoober 2018 (teise lapse sünd) 250-27.50 eurot = 222.50 eurot kuus. Alates
13. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni peab kostja tasuma hagejale elatist 170 eurot kuus. Ringkonnakohus teeb vastavad ümberarvestused tekkinud võla osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Maakohus tuvastas (maakohtu otsuse lk 6), et kostja on tasunud elatist 2018 novembris ja detsembris ning 2019 jaanuaris 250 eurot kuus ning 2019 veebruaris 270 eurot, kokku on kostja tasunud hagejale elatist vaidlusalusel perioodil 1020 eurot. Ringkonnakohtu määratava elatise järgi kuulus perioodil
14. novembrist 2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni
15. märtsil 2019 kokku tasumisele elatis (
16. aastal 119 + 210 = 329;
17. aastal 9 x 222,50= 2002,50; 14 x 5,5(14 päeva eest oktoobris) +2x170= 417;
18. aastal 3x 170 + 14x5,5 = 587) 3335,5 eurot, millest tuleb maha arvata maakohtu otsuse tegemise ajaks tasutud 1020 eurot. Kokku tuleb ühekordse summana kostjalt välja mõista elatis 2315,50 eurot. Võlg kuulub tasumisele vastavalt maakohtu määratud korrale 1 aasta ja 6 kuu jooksul lisaks jooksvale elatisele vähemalt 128,64 eurot kuus. Kui kostja on tasunud elatist ja elatise võlga vabatahtlikult pärast maakohtu otsuse tegemist, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
19. Juhul, kui elatist on

§ 102

lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2- 1- 35-17, p 35).
3. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagejale osutatud riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks