1-15-9244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9244 (15221000024) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov All

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Sergei Vilenson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Vilensonile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot. Mõista Sergei Vilensonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700083313 ning selgitus „Sergei Vilenson, 1-15-9244, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi 1 1-15-9244 teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega tunnistati S. Vilenson süüdi

§ 184

lg 2 pde 1 ja 2 järgi ning

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 19.05.2015 ja lõpeb 15.11.

2. 15.05.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Vilensoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S. Vilensoni karistusaeg algas 19.05.2015, see lõppeb 15.11.2020 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 20.05.2019.

S. Vilensoni isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta S. Vilensoni ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas S. Vilenson, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Võib korralikult elada ja töötada. Toimepandud kuriteod on narkoalased. Kuriteod pani toime rumalusest, põhjust selgitada ei oskagi. Tasumata nõudeid hakkab hüvitama ametlikult tööle asudes. Distsiplinaarkaristused on seotud koristustöödest keeldumisega, sest töötasu on väike. Vangistuses viibides töötanud ei ole. Muud tööd peale koristustöö pakutud ei ole. Olemas on eriala ja kuu pärast saab kutsetunnistuse (xxx). On töötanud xxx. S. Vilensonil on kolm last, kellest kaks nooremat on alaealised. Lastega on suhted head, suhted on tihedad. Elatisraha nõuet S. Vilensoni vastu ei ole esitatud ning ülalpidamiskohustust täidavad sugulased. Vangistuses olles osales B1 keele kursusel ning sooritas eksami. Samuti on ta osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, kus muutus mõttemaailm ja sai aru, et möödunud aastad on olnud asjata. Vabanemise järgselt soovib asuda elama aadressile xxx, mis on ühiselamu. Kuna töökoht xxx abilise töökohal on xxx, siis sellest tuleneb ka elukoha valik. S. Vilenson avaldas, et soovib väga vabaneda, kuna viimase nelja aastaga on palju järele mõelnud ning on toimunud väärtuste ümberhindamine.
3. Kaitsja toetas S. Vilensoni seisukohta, märkides täiendavalt, et formaalsed ja materiaalsed eeldused vabastamiseks on olemas. Iseloomustuses ja prokuratuuri seisukohas on viidatud, et tegu on raske kuriteoga ja sisuliselt on see ainus põhjus, miks prokuratuur vabanemist ei toeta. S. Vilensonil on head suhted lastega, olemas on elu- ja töökoht. Omab eelnevat töökogemust. Seega vangistusest vabastamine on põhjendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et S. Vilenson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et S. Vilenson on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et S. Vilenson puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 1-15-9244 Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Saab nõustuda kaitsjaga, et S. Vilensoni käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. S. Vilenson on vangistuses viibimise perioodil osalenud sotsiaalprogrammis, töötas programmis aktiivselt kaasa ning tegi õpitust enda sõnade kohaselt vajalikud järeldused. S. Vilensoni mõttemaailmas on täheldatud muutusi. Vangistuses viibimise perioodil on ta läbinud riigikeele koolituse tasemel B
2. Olemas on tulevikueesmärgid. Säilinud on kantakt lastega. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal kontakteerub ta lastega telefoni teel. Lisaks on S. Vilensonile vabanemisel tagatud elukoht ühiselamus ning olemas on töökoha garantii. Samuti omandab S. Vilenson elukutset - xxx. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse S. Vilensoni ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. S. Vilenson on andnud oma vabanemisjärgse aadressi, milleks saab olema ühiselamu, aadressiga xxx. Ühiselamu pidaja J Ü OÜ esindaja on vastava nõustumuse S. Vilensoni ühiselamusse elama asumiseks ka andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on ühisealmus olemas kõik eluks vajalik. Kuna ühiselamusse asuja on avaldanud soovi elada ühisealmus ning ühiselamu pidaja on avaldanud nõustumust tagada S. Vilensonile elamispind, siis on elukoht S. Vilensonil vabanemise järgselt olemas. Seega on S. Vilensonil vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik, ka olemas. 11.

§ 76

lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et S. Vilensoni karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 12. Harju Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsusest nähtuvalt S. Vilenson pani toime rahvatervisevastase kuriteo, mil ta käitles narkootilist eriliigilist ainet, sh nn rasket narkootilist ainet fentanüüli. Seejuures käitles ta narkootilist isikute grupis. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Harju Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole S. Vilensoni üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. S. Vilensoni on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud

§ 184järgi.

Lisaks nähtub kohtuotsusest, et S. Vilenson pani kuriteod toime ajal, mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Tuleb osutada, et S. Vilenson on lühikese ajavahemiku möödumisel pärast 30.10.2012 kohtuotsuse järgi karistamist tingimisi vangistust taas käitunud katseajal viisil, mis on tinginud talle süüdistuse esitamise rahvatervisevastase süüteo toimepanemisel. Seega järeldub, et peale esimese kohtuotsusega kriminaalkaristuse mõistmist on S. Vilenson naasnud taas oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib S. Vilenson naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste inimeste tervist ning elu ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et S. Vilenson on kohtuotsusega määratud katseajal käitunud viisil, mis tingis talle süüdistuse esitamise rahvatervisevastase süüteo toimepanemisel, siis järeldub sellest, et tema põhiõigusi enampiirava karistusliigi kohaldamine ühes katseajaga talle mingit mõju ei avaldanud, sh seda ei teinud ka karistuse võimalik täitmisele pööramise hirm. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt S. Vilensoni usaldusväärsust ja seda, kas S. Vilensoni positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema 3 1-15-9244 varasema käitumise eksimused, sh uute, esimese astme kuritegude toimepanemise ajal, mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi, siis leiab kohus, et S. Vilensoni eksimus uute kuritegude toimepanemise näol tingimisi karistuse kandmise tingimustes on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. S. Vilenson ei ole osanud väärtustada kohtu usaldust tema vabastamisel tingimisi enne tähtaegselt. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani S. Vilensoni toime tingimustes, kus tal olid olemas ka kindel elukoht, lähedaste toetus sh hooldamist vajav alaealine laps, ent ka nimetatud mõjurid ei suutnud S. Vilensoni hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema rahvatervist kahjustava tegevusega, sh omades vajalikke tutvusi narkootikumide vahendamsieks/müümiseks. St, et juba varasemalt pole S. Vilensoni vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja S. Vilensoni vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni.

1. Kui ka arvestada tema eelnevat karistusregistrist nähtuvat karistatust, kus kehtivad karistusotsusest on seotud narkoalaste süütegude toimepanemises ja et narkoalaseid kuritegusid on toime pandud küllaldaselt pika ajaperioodi kestel, siis eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et S. Vilenson on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Kuna S. Vilenson on varem süüdi mõistnud rahvatervisevastase süüteo toimepanemises nagu käesolevas asjaski ning, et kehtiva karistuse mõistmisel on kohus pidanud võimalikuks karistada S. Vilensoni vangistusega, siis eeltoodust järeldub, et S. Vilenson suhtub kehtivasse õiguskorda hoolimatult. Kui siia juurde arvestada lisaks kuriteo toimepanemine grupis, siis nimetatud asjaolu iseloomustab S. Vilensoni kui isikut, kes ei suuda öelda „ei“ grupi survele ning on aldis süüteo toimepanemiseks, kui kõrval on kaaslased, kellega on sarnane mõttemaailm. Ka kohtuistungil tunnistas S. Vilenson, et kuriteod olid toime pandud rumalusest. Eeltoodust järeldub, et S. Vilenson ei mõtle tegu toime pannes oma teo tagajärjele. Kuna S. Vilenson on oma süüteod toime pannud grupis, siis järelikult kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Samas S. Vilenson ise end kuritegeliku subkultuuriga ei seosta. Nagu nähtub kohtu ette toodud materjalidest, siis sõnades S. Vilenson mõistab kriminaalse taustaga isikute mõju enda käitumisele, kuid sellele vaatamata on ikka ja jälle pöördunud kuritegelikule teele.
2. Kui siia juurde arvestada ka kehtivad distsiplinaarkaristused, siis eeltoodust teeb kohus järelduse, et S. Vilenson on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et S. Vilenson suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad S. Vilensoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt omab S. Vilenson mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust korduvate distsiplinaarkaristuste määramine eriliigiliste rikkumiste toimepanemise eest. Sh on S. Vilensoni kinnipidamisasutuses käitunud viisil, et talle määratud distsiplinaarkaristus on ka täitmisele pööratud, s.o S. Vilenson on korduvalt ära kandnud mõistetud kartserikaristuse. Kuigi eelviidatud rikkumised on enamuses seotud töökohustuse täitmisest keeldumisega, siis näitab S. Vilensoni käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata S. Vilensoni käitumist ning objektiivselt avaldus S. Vilensoni käitumine viisil kus korduvalt määrati talle disstsiplinaarsüütegude toimepanemise eest eriliigilisi karistusi. Kõrvutades S. Vilensoni suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides, siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus S. Vilenson peab vajalikuks käituda viisil mis ei ole aktsepteeritav ja seda nii karistust vabaduses kandes kui ka vangistuses viibides. 4 1-15-9244
3. Seonduvalt distsiplinaarkaristuste määramisega peab kohus vajalikuks peatuda teemal, et enamus kehtivaid distsiplinaarkaristusi on määratud töö tegemisest keeldumise tõttu. Põhjusena esitab S. Vilenson madalat töötasu. S. Vilensoni seisukohast tuleb välja ka see, et koristaja ametikoht, mida talle oli vangistuses pakutud, ei ole tema jaoks vääriline ei vangistuses ega ka vabaduses viibimise perioodil. Kui siia juurde arvestada, et töö tegemisest keeldumiseks on S. Vilenson ettekäändena toonud ka tervilikku seisundit, kuid vangla medisiiniosakond aluseid tööst keeldumiseks ei ole tuvastanud, siis väljendub S. Vilensoni käitumine viisil, kus lisaks madala töötasu ning töö iseloomu etttekäändeks toomisele on S. Vilenson pidanud vajalikuks otsida ka põhjusi, mis on ainetud. S. Vilensoni käitumine tööst keeldumisel väljendab ka seda, et vaatamata tal lasuvate võlakohustuste olemasolule, ei pea S. Vilenson vajalikuks tööd teha, et täita nõudeid. Töö tegemine ja sellest saadav tasu annab aga võimaluse võlanõuete tasumiseks. S. Vilenson ei ole suhtunud hoolivalt võimalusse täita vangistuses viibimise perioodil töökohustusi, saada selle eest töötasu ning saadavast töötasust hüvitada nõudeid, mille suurus on märkimisväärne. Tööle asumise ja nõuete hüvitamise korral saaks S. Vilenson luua paremad tingimused vangistuserst vabanemiseks selles, et temal lasuvad nõuded on vähenemmise tendentsis ja seda isiku enda tööpanust arvestades. Tööd tehes saaks S. Vilenson tunnetuse, et elukorraldus on võimalik sisse viia ka viisil, et nõudeid tasutakse ja tasumine toimub töötasust saadavast legaalsetest vahenditest.
4. Kohus võtab ka arvesse seda, et S. Vilensonil on võlakohustusi summas ca 17 000 eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et varasemate kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud majanduslikud põhjused, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on S. Vilenson valmis asuma ebaseaduslikule teele. Kohtu seisukohta tugevadab veelgi see, et kuigi S. Vilenson on vabaduses viibimise perioodil töötanud ja enda sõnul ka ametlikult ning S. Vilensoni enda sõnul on majanduslik toimetulek olnud rahuldav, siis sellele vaatamata on S. Vilenson asunud käituma viisil, mis on andnud põhjuse süüdistuse esitamiseks ja tema hilisemaks süüdimõistmiseks. Kuigi kinnipeetav avaldab valmisolekut tasuda võlakohustusi, ning võimalik sissetulekuallikas on vabaduses olles saadav töötasu, siis töökoha garantii olemasollu tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda, kuna S. Vilenson on vangistuses viibimise perioodil pikaaegselt ja süstemaatiliselt keeldunud töö tegemisest, näidates seega oma suhtumisega üles käitumismustrit, mil töö tegemine ei pruugi olla primaarne.
5. Eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et S. Vilenson on viljelenud riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Kui siia juurde arvestada ka see, et S. Vilensoni kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks on olnud ka materiaalse kasu saamine, siis viitavad esitatud andmed nende kogumis, et S. Vilenson mõtleb eelkõige enda huvidele ning ei väärtusta teda ümbritsevate isikute ootust sellele, et ka teised isikud elavad õiguskuulekat elu.
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele S. Vilensoni vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis S. Vilensoni ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja S. Vilensoni valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
7. Kohtul pole võimalik tähelepanuta jätta sedagi, et kuigi S. Vilensoni iseloomustuses on üldjoontes nii mõndagi postiivselt, ei nähtu, et tema suhtes oleks vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Objektiivselt pole vangla rakendanud S. Vilensoni suhes meetmeid, mis võimaldaksid küllaldase tõenäosusega väita/järeldada, et püsiva kontrolli alt väljumisel oleks S. Vilenson suuteline järgima talle kohalduvaid nõudeid ja mis peamine – oleks motiveeritud ja suuteline korraldama oma elu õiguskuulekalt. Küll evib kaalu fakt, et S. 5 1-15-9244 Vilenson on korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Uute kuritegude toimepanemine viitab sellele, et talle varaseamalt tingimisi kohaldatud karistus vangistuse näol pole suunanud teda õiguskuulekale teele ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu veendumusel annavad taolised isikuandmed aluse seisukohaks, et S. Vilensoni nn vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peaks algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest.
8. Kohus selgitab, et oma seisukoha kujundamisel on arvesse võtnud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku käitumist vangistuse ajal ja lisaks prognoosotsustust S. Vilensoni käitumisele võimaliku vabanemise korral. Vaatamata S. Vilensoni iseloomustavate positiivsete asjaolude esinemisele ei nähtu kohtu jaoks, et S. Vilenson on valmis seaduskuulekaks eluks. Selleks ei ole mõju avaldanud ka vangistuses viibimise aeg. Arvestades S. Vilensoni iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et S. Vilenson on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes.
9. Seoses S. Vilensoni suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid S. Vilensoni varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse S. Vilensoni just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. S. Vilensoni kaitsja Ilya Zuev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 60 euro suuruses summas, sh käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja ettevalmistamiseks üks pooltund, summas 25 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on samuti üks pooltundi, s.o 25 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub S. Vilensonilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 6