Obsah (8)

§ 442§ 162§ 168§ 657§ 651§ 654§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1530

) § 440 lg-le 1. Maakohtule esitatud avalduses on kostja hageja põhinõude sisuliselt õigeks võtnud. Maakohus ei näinud põhjust hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Eelneva tõttu rahuldas maakohus põhinõude ja lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Maakohus kohustas kostjat andma vastavaid tahteavaldusi. Kostja on kohustatud andma tahteavaldused juhul, kui hageja on tasunud kostjale kaasomandi osa kaotamise eest 26 298 eurot. Põhinõude rahuldamise tõttu jättis maakohus hageja alternatiivnõude rahuldamata ning ei põhjendanud seda (

§ 442

lg 8).

§ 162lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Kostja on nii vastuses hagile kui ka kohtuistungil hagile vastu vaielnud. Kostja on hagi õigeks võtnud alles pärast toimunud kohtuistungit. Seega ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud ning ei esine

§ 168lg 6 kohaldamise eeldusi, mis võimaldaks menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohtu hinnangul ei ole ka alust jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kostja on põhjustanud hageja kohtusse pöördumise, vaieldes kaasomandi lõpetamisele vastu. Asjaolu, et hageja pöördus vaidluse lahendamiseks kohtusse ega üritanud seda lahendada 2 läbirääkimiste teel, ei tähenda, et hageja peaks hagi rahuldamise korral kandma oma menetluskulud ise. Kostjal oli võimalus menetluskulude kandmist vältida hagi kohese õigeksvõtuga. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 820 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 520 eurot). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud määrus) menetluskulude osas ja teha uus otsus (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud määrus), millega jätta menetluskulud 820 eurot hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt jääb kostjale arusaamtuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kostjal oli võimalus menetluskulude kandmist vältida hagi kohese õigeksvõtuga. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei pöördunud isiklikult kostja poole, et vara jagamise küsimust kohtuväliselt lahendada. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal ei ole võimalust võtta pangast laenu. Ainult oma raskest majanduslikust seisust lähtudes oli kostja sunnitud hageja tingimusi vastu võtma. Maakohus leidis, et hagiavalduse koostamisele ja hagi täpsustamisele kulunud aeg on põhjendatud kolme tunni ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kostja peab maksma esindaja töö eest. See on hageja esindaja viga, kes ei suuda esitada kõiki dokumente õigesti, nagu nõuab seadus. Vaidlustatud otsuses tugines maakohus Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-4-
2. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas maakohus võis tugineda Riigikohtule praktikale ja seejärel leida, et menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 20 minuti ulatuses. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kuidas jõudis maakohus lõplikule järeldusele, et hageja esindaja ajakulu on seega põhjendatud kokku 4 tunni 20 minuti ulatuses. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide vormistamiseks ja esitamiseks 4 tundi 20 minutit 3 tunni asemel. Hageja tehtud kulutused ekspertiisile, riigilõivule ja hagi koostamisele oleks saanud vältida, kui hageja oleks pöördunud otse kostja poole. Kostja viitab nii

§ 162lg-le 4 kui ka § 168 lgle 6.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas ja kaasomandi lõpetas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

3 8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohese õigeksvõtu all on maakohus mõelnud seda, et pärast hagimaterjalide kättesaamist oli kostjal võimalik hagi õigeks võtta.

§ 168lg 6 kohaldamise eelduseks on see, et kostja võtab hagi kohe õigeks.

Sellisel juhul on kohtul võimalik jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul on kostja nii vastuses hagile kui ka kohtuistungil hagile vastu vaielnud ning on hagi õigeks võtnud alles pärast kohtuistungit. Sellises olukorras ei ole

§ 168lg 6 kohaldamine põhjendatud.

9. Ringkonnakohtu arvates ei mõjuta praegusel juhul menetluskulude jaotust asjaolu, et hageja ei ole enne hagi esitamist kostja poole pöördunud. Selline asjaolu võiks mõjutada menetluskulude jaotust olukorras, kus kohtul tuleks kaaluda

§ 168

lg 6 kohaldamist ehk seda, kas kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Nagu eelnevalt märgitud, siis praegusel juhul ei ole

§ 168lg 6 kohaldamine põhjendatud.

10. Samuti ei ole praegusel juhul põhjendatud

§ 162

lg 4 kohaldamine, mis võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kostjal oli võimalik menetluskulude kandmist vältida hagi kohese õigeksvõtuga. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, mh arvestades tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagiavalduse koostamisele ja hagi täpsustamisele kulunud aeg on põhjendatud kolme tunni ulatuses. Hagi täpsustamine ei välista sellega seotud põhjendatud ja vajalike kulude väljamõistmist kostjalt. Maakohus on arvestanud, et hagi menetlusse võtmise ajaks oli hageja osadest nõuetest loobunud, ning ei pidanud nende nõuete esitamisele kulunud aega põhjendatud ega vajalikuks.
3. Hageja
4. detsembri 2018 menetlusdokument sisaldas nii hageja seisukohta kui ka tema menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega ei ole maakohus kooskõlas Riigikohtu praktikaga arvestanud. Aeg, mida maakohus pidas põhjendatuks (20 minutit) seondub hageja seisukoha, mitte menetluskulude nimekirja koostamisega. 4
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on menetluskulude kindlaksmääramise osas jälgitav ning loogiline. Erinevalt kostjast on ringkonnakohtule selge, kuidas maakohus oma järeldusteni jõudis. Kolm tundi kulus hageja esindajal hagiavalduse ja selle täpsustuse koostamisele, sellele lisandus ka hageja
6. detsembri 2018 menetlusdokumendi koostamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kulunud aeg. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 15.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub samuti olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi

§ 178

pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul

§ 178lg 4.

Seega jätab ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson