← Eesti

2-18-15664/45

Tsiviilasi nr 2-18-15664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15664 Tsiviilasi E.P. hagi E.J. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.P. apellatsioonkaebus E.J. e vastuapellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooniastmes Apellatsioonkaebuse hind 1350 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 360 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): E.P. (isikukood: XXX); Vastustaja (kostja) / vastuapellant: E.J. (isikukood: XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta rahuldamata E.P. apellatsioonkaebuses ja selle täienduses esitatud taotlused pangaväljavõtete ja kuludokumentide väljanõudmiseks.
  6. Jätta asja materjalide juurde võtmata E.P. poolt
  7. mail 2019 ringkonnakohtule esitatud ostutšekid ja kuludokumendid ning tagastada need E.P. le.
  8. Jätta E.P. apellatsioonkaebus ja E.J. e vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsus muutmata.
  11. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  12. Hageja palus kostjalt välja mõista miinimummääras elatise s.o 250 eurot kuus alates
  13. oktoobrist
  14. a. Kostja on hageja isa. Hageja sai täisealiseks 20.09.
  15. a, kuid käib jätkuvalt koolis ning tema kulutused ühes kuus kokku on 890 eurot, millest eluasemele 120 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 6 eurot, sidekuludeks 5 eurot, tervishoiule 25 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, riietele-jalanõudele 100-200 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 200 eurot (arst 100 eurot, prillid 200 eurot, trenn 30 eurot).
  16. Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on vabatahtlikult maksnud hagejale elatist 80 euro suuruses summas kuus ning on nõus jätkama samas summas elatise maksmist kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni eeldatavalt 2019 aasta suvel. Kostja varanduslik seis ei võimalda anda kõigile oma lastele ülalpidamist seaduses kehtestatud alammääras. Kostjalt elatise väljamõistmine hageja taotletud summas paneks kostja kolm alaealist last võrreldes hagejaga oluliselt halvemasse olukorda. Kostja igakuiseks ainsaks sissetulekuks on 631 euro suurune töötasu. Kostjale kuulub pangalaenu abil
  17. a omandatud korteriomand ning perekonna igapäevasteks transpordivajadusteks kasutatav sõiduauto. Muud väärtust omavat vara kostjale ei kuulu. Kostja peab tagastama pangale igakuuliselt laenu põhiosa 258 eurot, maksma intresse 30 eurot ja tasuma (laenulepinguga kohustuslikku) kindlustuskulu 53 eurot. Kostja enda ja tema kõigi laste ülalpidamiseks jääb alles 290 eurot ning selle summa võrdse jaotuse korral jääb kostjale ning igale tema ülalpeetavale 58 eurot. Kostja peab õiglaseks, et võetaks arvesse ka hagejale riigi poolt makstavat toetust. MAAKOHTU LAHEND
  18. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise ühekordse maksena perioodi 01.10.
  19. a kuni 31.01.
  20. a eest summas 160 eurot ning 2 jooksva elatise 120 eurot kuus alates 01.02.
  21. a kuni hageja õpingute lõppemiseni Tartu Kutsehariduskeskuses s.o 30.06.
  22. a. Kohus märkis, et tulenevalt PKS § 97 p-st 2 on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 21-aastaseks saamiseni. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras alates 01.10.
  23. a. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud elatist oktoobrist 2018 kuni jaanuarini 2019 (k.a) 80 eurot kuus. Täisealiseks saanud isiku puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda hageja vajadustest, tema tavalisest elulaadist, võimalusest ennast ise ülal pidada, arvestades sealjuures kostja alaealiste ülalpeetavate ja varalise seisundiga. Hageja ülalpidamises osaleb tema ema. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt on alates hagi esitamise ajast kulunud perel eluasemele (üür, kommunaalid, elekter) 313,35 eurot ning toidukauplustes (eeldatavasti toidule) umbes 295 eurot. Muid tõendeid (nt arveid, kviitungeid, maksekorraldusi) hageja oma kulutuste kohta esitanud ei ole. Kohus leidis, et hageja kulutused on üle paisutatud. Kohus pidas hageja vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks ühes kuus kokku umbes 336 eurot (eluasemele 120 eurot, toidule ja hügieenitarvetele 140 eurot, transpordile 6 eurot, sidekuludele 5 eurot, tervishoiule 15 eurot, riietele-jalanõudele 20 eurot ja muudele vältimatutele kuludele 30 eurot (üritused või kulutused, mis ei pruugi olla igakuised (nt prillid) jagatuna mitme kuu peale). Ülejäänud kulutused (k.a trenn) ei ole vältimatult vajalikud ning nende tegemine ja suurus sõltub eelkõige rahalisest võimalusest. Täisealise lapse ülalpidamiskohustus sõltub üksnes tema abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi täisealine laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Kuivõrd hageja põhjendatud vajadused ühes kuus on umbes 300 eurot, millest poole katab eelduslikult teine vanem, kelle juures hageja elab ning hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riikliku peretoetusega, jääb hagejal igakuiselt puudu umbes 120 eurot. Kostja väitel ei saa ta täita hageja ülalpidamiskohustust nõutud summas, kuna kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last ning tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on töötasu 631 eurot. Kostja ühisomandis on 779/33431 mõttelist osa kinnisasjast (eluruum, 77,9 m2) Tõrvandi alevikus, mis on kostja igapäevakasutuses olev eluase, ning sõidukid Chrysler Status LE (ehitusaasta 1995) ja Chevrolet Trans Sport (ehitusaasta 2000). Vastuseks kohtu järelepärimisele pankadesse selgus, et kostjal on arvelduskonto AS-is SEB Pank, millel küsitud perioodil toimingud puudusid (konto jääk seisuga 31.01.
  24. a oli 0,27 eurot) ning arvelduskontod AS-is Swedbank, millest nähtuvalt on kostja sissetulekuks töötasu ja välislähetuse tasu (viimane kuulub sissetuleku hulka), mis arvutatuna viimase nelja kuu järgi on keskmiselt 1531 eurot kuus. Arvestades hageja põhjendatud ja vajalikke kulutusi ühes kuus ning hinnates kostja sissetulekut, varalist seisundit ning arvestades sellega, et kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last, leidis maakohus, et elatise väljamõistmine on põhjendatud summas 120 eurot 3 kuus. Niisuguses summas elatis ei koorma kostjat ebamõistlikult ega sea kostjat ning tema teisi alaealisi lapsi ebavõrdsesse olukorda. Kuivõrd kostja on tasunud hagejale alates 01.10.
  25. a kuni 31.01.
  26. a elatist 80 eurot kuus, tuleb kostjal tasuda hagejale vähemtasutud elatisena eelnimetatud perioodi eest ühekordse maksena 160 eurot (4 kuud x 40 eurot (120-80)) ning alates 01.02.
  27. a igakuiselt 120 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  28. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles leiab, et elatisraha 120 eurot kuus on koolis käiva õpilase jaoks liiga väike. See ei võimalda elamist ega koolis käimist. Koolis on õpilase söögi toetus 2 eurot, kuid hagejal tuleb iga päev juurde maksta. Hageja soovib elatist igas kuus 270 eurot. Igakuised kulutused on 890 eurot. Hageja avaldas, et soovib tasuta advokaati, samuti kostja terve aasta panga väljavõtet (2018 kuni
  29. a aprillini). Hageja viitas, et kostjat kaitseb kohtus advokaat. Hageja palub arvestada kõik kostja tulud tema sissetuleku hulka. Hageja soovib näha ka kostja abikaasa kontoväljavõtteid ning nende kulutšekke. Hageja esitas ringkonnakohtule
  30. mail 2019 määratlemata hulga kaupluste (peamiselt Coop) ostutšekke ning avaldas, et soovib edastada kuludokumendid käesoleva tsiviilasja raames.
  31. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub esmalt jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata, sest selle rahuldamine paneks kostja teised lapsed temaga võrreldes oluliselt halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja leiab, et maakohus on lugenud ebaõiglaselt tema sissetulekute hulka, mida arvestada elatise suuruse määramisel, ka kostjale tasutud lähetusraha. See ei ole õige, kuna raha on tööandja poolt makstud selleks, et tööülesandeid saaks täita väljaspool Eestit. Lähetusraha kulubki sellele ja selle arvelt ei ole võimalik lapsi ülal pidada. Seetõttu ei arvestanud kostja lähetusraha ka oma tulude hulka. Kostja hinnangul ei ole õige ja kõiki tema lapsi võrdselt kohtlev elatise suurus mitte 120 eurot, vaid hoopis 80 eurot kuus, mida kostja on hagejale pikema aja jooksul vabatahtlikult maksnud. Hageja ülalpidamisest peaks osa võtma ka hageja ema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esiletoodu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab mõlemad kaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus keeldub asja materjalide juurde võtmast apellandi poolt
  33. mail 2019 esitatud täpsustamata hulka kaupluste ostutšekke. Apellandil puudus menetlusõiguslik alus niisuguste kuludokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus andis oma
  34. aprilli
  35. a määrusega menetlusosalistele tähtaja esitamaks avaldusi ja seisukohti kuni
  36. maini
  37. a (TsMS § 647 lg 1). Tegemist ei ole menetlustähtajaga, mis võimaldaks menetlusosalisel esitada ringkonnakohtule senises menetluses esitamata uusi tõendeid (TsMS § 652 lg 1 – 4). Lisaks on esitatud kujul kaupluste ostutšekid asjakohatud, nende esitamise viis ei võimalda kohtul jälgida, milliseid kulutusi on tehtud ja kes need on teinud. Suvaliste ostutšekkide 4 kohtule esitamine ei võimalda hinnata hageja tegelikke vajadusi. Isegi kui kõik kulutused on teinud hageja enda tarbeks, siis ei tähenda see veel, et tegemist oleks põhjendatud kulutustega, mille kandmises tuleks kostjal täies mahus osaleda.
  38. Ringkonnakohus jättis
  39. märtsi
  40. a määrusega rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks märkides, et apellant on apellatsioonkaebuse juba esitanud ning sellest nähtub, millises ulatuses apellant maakohtu otsust vaidlustab. Elatise vaidlus ei eelda menetlusosalistelt õigusteadmisi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja korduv taotlus ringkonnakohtu menetluses riigi arvel advokaadi määramiseks. Ringkonnakohtu määrust riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaidlustatud. Kostjal oli lepinguline esindaja küll maakohtu menetluses, kuid ringkonnakohtus on kostja esitanud oma seisukohad ja ka vastuapellatsioonkaebuse iseseisvalt. Apellant ei ole põhjendanud oma taotlusi nõuda välja täiendavaid kontoväljavõtteid ning kuludokumente. Maakohus on juba asjas teostanud TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 kohaseid päringuid. Taotlusest ei selgu, milliseid tulemusi oleks täiendavate materjalide abil võimalik asja lahendamisel eelduslikult saavutada. Põhjendatud ei ole ka taotlus kostja abikaasa kontoväljavõtete ja kuludokumentide väljanõudmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja kohustus anda hagejale ülalpidamist ei kuulu abikaasade ühiste kohustuste hulka PKS § 18 ega § 33 järgi. Abikaasade ühisvara kindlakstegemise järele oleks vajadus juhul, kui kostja lahusvarast ei piisaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses ja selle täienduses esitatud taotlused rahuldamata.
  41. Ringkonnakohus rõhutab, et täisealiseks saanud isikul ei ole alust nõuda elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõike 1 järgi miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kinnitatud töötasu alammäärale. Nimetatud säte kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-119-15 toodud seisukohtadest perekonnaseaduse §§ 97-102 kohaldamisel ning leidnud, et PKS § 99 lg 1 järgi tuleb esmalt arvestada ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalist elulaadi, samas kuulub kohaldamisele ka PKS § 102 lg
  42. Maakohus on nimetatud eeldusi piisava põhjalikkusega kontrollinud. Ringkonnakohus nõustub, et hageja väidetud igakuiste kulutuste summa 890 eurot on üle paisutatud. Nimetatud summa küünib Tartu Maakonna
  43. a keskmise netotöötasu lähistele (keskmiseks brutotöötasuks oli 1289 eurot). Asja materjalidest nähtuvalt jääb hageja mõlema vanema töötasu suurus allapoole maakonna keskmist (hageja ema kontoväljavõtete kohaselt tl 13 – 35 on talle laekuva töötasu suurus olnud üldjuhul ca 540 eurot kuus). Seega tuleb hagejal arvestada oma kulutuste planeerimisel sellega, et tema vanemate võimekus tema ülalpidamiseks on piiratud. Maakohus on arvestanud, et kostjal on lisaks hagejale, kes on saanud täisealiseks, 3 alaealist last, kes on sündinud
  44. a,
  45. a ja
  46. a (tl 48-50). PKS § 98 lõike 1 järgi on alaealised lapsed ülalpidamise saamisel eelisjärjekorras. Samuti on maakohus käsitlenud kostjal olemasolevat kinnisvara (perekonna eluasemena kasutatav kinnisasi ühisvarana) ning sõidukeid (
  47. a Chrysler).
  48. Kostja väitel on tema igakuiseks netotöötasuks vaid 631 eurot (tl 55). Maakohus nõudis välja kostja kontoväljavõtted, millelt nähtub, et lisaks töötasule 631 eurot on tööandja V & A Transport OÜ maksnud kostjale ka välislähetuse tasusid, mida arvestades oli kostja keskmiseks kuusissetulekuks 1531 eurot. 5 Iseenesest on õige kostja vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et töölähetuse kulud ja välislähetuse päevaraha ei ole samastatavad töötasuga. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Välislähetuse kuluhüvitisi ega päevarahasid ei arvestata keskmise töötasu arvutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse
  49. juuni 2009 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ning need ei kuulu maksustamisele tulumaksuga palgatulu raames vastavalt Tulumaksuseaduse § 13 lõigetele 1 ja
  50. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et elatise nõude lahendamisel ei pea kohus lähtuma kitsalt keskmise palga määratlusest maksuõiguslikus ja raamatupidamislikus tähenduses, vaid kohus saab arvesse võtta kohustatud isiku kõiki sissetulekuid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja kontoväljavõttelt, et laekunud lähetustasude ulatuses oleks kostjal tulnud teha märkimisväärseid kulutusi välisriikides seonduvalt töölähetustes viibimisega. Väljavõtetelt nähtuvad kulutused on tehtud peamiselt Eestis. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud õigusnorme, kui arvestas kostja sissetuleku hulka ka tööandjalt saadud välislähetuste päevarahad. Põhjendatud on muuhulgas arvestada seda, et varem kostja poolt vabatahtlikult tasutud 80 euro asemel tuleb kostjal hagejale tasuda elatist 120 eurot üksnes piiratud ajavahemiku vältel, s.o oktoobrist 2018 kuni juunini 2019 ehk 9 kuu vältel. Kokku suureneb kostja ülalpidamiskoormus hageja suhtes seega 360 euro võrra, mida ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada kostja suhtes liigselt koormavaks ning talle üle jõu käivaks.
  51. Eeltoodust tulenevalt jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. ringkonnakohus nii apellatsioonkaebuse kui Kummagi poole apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks tekkinud ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.