KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2074 Tsiviilasi E.O. hagi A.O. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- mai 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.O. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised Apellant (kostja): A.O. (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): E.O. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Keelduda A.O. apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- mai 2019 otsuse peale menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus A.O. le.
- Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud A.O. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- E.O. (hageja) esitas
- veebruaril 2019 Tartu Maakohtule hagi A.O. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled
- juulil
- Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja kuritarvitab alkoholi.
- Kostja hagile ei vastanud.
- mail 2019 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et kostja tarvitab jätkuvalt alkoholi ning on võtnud laene, mida hageja ei taha kinni maksta. Hageja väitel elavad pooled alates eelmisest aastast lahus. Kostjal diagnoositi eelmisel aastal epilepsia, mille tagajärjel tekkisid tal agressiivsuse hood. Leppimist ei pea hageja võimalikuks. Maakohus märkis istungil, et kuulas kostja ära telefoni teel. MAAKOHTU LAHEND
- Maakohus rahuldas
- mai 2019 otsusega hagi ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on abikaasadel eraldi elukohad ligi aasta aega. Hageja esitas hagi
- veebruaril 2019 ja sellest möödunud kolme kuu jooksul ei ole hageja oma seisukohta muutnud. Kostja esitas vastuväited abielu lahutamisele, kuid leppimise võimalust kirjeldada ei suutnud. Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuväide ei ole aluseks abielu lahutamata jätmisele. Kostja ei ole leppimise võimalust kohtule usutavaks teinud, mistõttu ei ole mõtet anda abikaasadele leppimisaega. Hageja leppida ei soovi. APELLATSIOONKAEBUSE PÕHJENDUSED
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaadata maakohtu otsus uuesti läbi. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt abiellusid pooled
- juulil
- Pooled on tegelikult lahus elanud kolm kuud, s.o perioodil veebruar-mai
- Kostja naaber P. Noormägi võib kinnitada, et kostja ei ole agressiivne. Alkoholi tarbib enamik inimesi. Pooltel ei ole olnud tülisid ega rahalisi probleeme. Kostjale teadaolevalt on hageja sissekirjutatud aadressil Tööstuse tee 1-1, Võnnu, Kastre vald, Tartumaa ja elab Tartus üürikorteris. Kostja on abielu lahutamise vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb kostjale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise 2 olukorraga. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole otsuse tegemisel menetlus- ega materiaalõiguse norme rikkunud ning kostja ei ole sellele ka apellatsioonkaebuses tuginenud.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et poolte abielusuhted kestavad edasi või et oleks alust arvata, et pooled taastavad kooselu. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud järgmised väited: pooled abiellusid
- juulil 2016; pooled on tegelikult lahus elanud kolm kuud, s.o perioodil veebruar-mai 2019; kostja naaber P. Noormägi võib kinnitada, et kostja ei ole agressiivne; alkoholi tarbib enamik inimesi; pooltel ei ole tülisid ega rahalisi probleeme olnud; kostjale teadaolevalt on hageja sissekirjutatud aadressil Tööstuse tee 1-1, Võnnu, Kastre vald, Tartumaa ja elab Tartus üürikorteris; kostja on abielu lahutamise vastu. Ühegi nimetatud väite õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada.
- Kuna ringkonnakohus ei saaks kostja apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel rahuldada, keeldub ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel hinnanud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele ka väidete õigsust eeldades. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimeta ringkonnakohus apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kostja õigusi ei ole piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja hindas kostja väiteid. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus (TsMS § 638 lg 9). Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
- TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab menetluskulud apellant, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning seda ei edastatud hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks