KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-596

§ 102lg 2 tulenevalt aluseks elatise tasumiseks/väljamõistmiseks alla miinimummäära.

Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et kostja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras, mistõttu on elatise suurendamise nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja väited sissetuleku vähenemise kohta ebaõiged. Samuti on ebaõiged väited, et kostja sõlmis kõik laenulepingud enne käesolevas asjas hagimaterjalide saamist ning et kostja ei olnud laenukohustuste võtmise ajal teadlik elatise suurendamise kavatsusest. Asja läbivaatamise ajal lõppesid kostjal mitmed laenulepingud (MRT00416) ja juba 09.09.2018 sõlmiti uus laenuleping (K1615OP). Kohus ei võtnud arvesse, et kostja ei maksa enam D.M. (endine K) elatist. Hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused ei ületa miinimumi. Väited, et kostja kannab täiendavaid kulutusi oma abikaasa rehabilitatsiooni eest, ei ole põhjendatud. Osaline töövõime ei piira töötamist. Kõik rehabilitatsiooniplaaniga soetud kulud, mis hõlmavad sõitu, majutust ja rehabilitatsiooniteenuseid, kannab Sotsiaalkindlustusamet. Maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega, rikkudes sellega lapse õigusi. Hageja ei nõustu, et laenuleping (telefoni ostuks), auto remont ja puhkusekulud on sellised vajalikud kulutused, mida peaks kohus arvestama lapsele elatise väljamõistmisel. Maakohus jättis kontrollimata kostja sissetulekud. Hageja palub
2. aasta väljavõtet Maksu- ja Tolliametist kostja palgaandmete, lisatasude ning Haigekassa poolt töövõimetoetuse maksmise kohta.
3. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Tsiviilasjas nr 2-12-37131 kompromissi sõlmimise ajal ei olnud kostjal veel sündinud last K. Kostjal on järgmised igakuulised kohustuslikud kulutused laenude tagasimaksmiseks: - laenuleping nr 16-051676, iga kuu tagasimakse 77,29 eurot; laenuleping nr 17-098341-VL, iga kuu tagasimakse 63,77 eurot; 3 - osamaksetega tasumise müügileping nr MRT00416, iga kuu tagasimakse 29,62 eurot. Laenulepingud on sõlmitud enne kostjale hagimaterjalide kätte toimetamist ja laenulepingute ennetähtaegne lõpetamine toob endaga kaasa suuri lisakulutusi. Kulutused korteri ülalpidamiseks keskmiselt on 193,40 eurot kuus: - OÜ A – 39,43 eurot kuus VKG Soojus AS – 6,37 eurot kuus AS Eesti Gaas – 78,44 eurot kuus Swedbank Life Insurance SE (kindlustus) - 27,56 eurot kuus AS Starman, Elisa Teleteenused (kaabel TV) 11,98 eurot kuus OÜ Uus Programm (internet) - 14 eurot kuus Tele2 Eesti AS (mobiiltelefon) – 15,62 eurot kuus Kostja abikaasa tervisliku seisundi tõttu tuleb teda tihti toimetada arsti juurde ja raviprotseduuridele ning puhkepäeviti linnast välja, milleks on perekonnas sõiduauto. Kulutused sõiduautole on keskmiselt kuus 208 eurot: - autokindlustus 11,79 eurot kuus - rehvide vahetus 290 eurot aasta, 24 eurot kuus - remondikulud 866,51 eurot aastas ehk 72,21 eurot kuus - kütuse maksumus kuus 100 eurot Kostja ei nõustu, et kõik rehabilitatsiooniga seotud kulud maksab sotsiaalkindlustusamet. Sõidukulude maksimaalne maksumus isiku kohta aastas on 41,55 eurot. Kostjale jääb peale eelkirjeldatud maksete teostamist alles 769,92 eurot, mis teeb 256,64 eurot pereliikme kohta. Kostja käib raskel tööl ja teenib keskmist palka. Kostja perekonna sissetulekud ei ole aastate jooksul suurenenud, vaid need on hoopis vähenenud. Hindade kasv mõjutab kõikide vajaduste kasvu ja seetõttu ei saa olla aluseks elatise suurendamisel olukorras, kus kohustatud isiku sissetulekud ei ole suurenenud. Hagis välja toodud vajadused on osaliselt ühekordsed. Hageja kulude puhul ei ole arvestatud kostja võimega tasuda nii kallite esemete eest. Samas, kui hageja ema on ostnud nii kalleid esemeid, siis hageja ema on jätnud välja toomata oma perekonna õiged sissetulekud, mis võimaldavad praegu teha kulutusi hageja ülalpidamiseks. Kostja varaks on vana sõiduk, mis on vajalik oma abikaasa sõidutamiseks arstide juurde ning rehabilitatsiooni teenuste saamiseks. Kostjale on sõiduk tema perekonnaliikmete hädavajalike liikumiste kindlustamiseks, mitte aga luksussõitudeks. Muu vara, millele saab sissenõuet pöörata, kostjal puudub. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema lapsevanema võimet teenida sissetulekut, mitte ainult ühe lapsevanema võimet. Kostjale ei ole esitatud tõendeid hageja ema sissetulekute ja varalise seisundi kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu täies ulatuses ning teeb uue otsuse, millega rahuldab elatise suurendamise nõude osaliselt. Ringkonnakohus suurendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist 200 euroni alates 17.04.
6. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Lihtmenetluses menetletakse varalise nõudega hagisid, mille hagihind ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot (TsMS § 405 lg 1). 4 Hageja taotles elatise suurendamist 145 eurolt perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimumini, mis oli hagi esitamise hetkel 250 eurot. Järelikult oli hagi hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt maakohtus 945 eurot s.o [(250-145)×9]. TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaks saab pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot. Kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal peaaegu 10-aastane, siis arvestades, et hageja taotleb elatise suurendamist 105 euro võrra kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (ca 8 aastat), siis ületab tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusumma 2000 eurot. Järelikult ei võinud maakohus lahendada elatise suurendamise hagi lihtmenetluses.
7. TsMS § 459 järgi on võimalik muuta jõustunud kohtuotsust korduvate perioodiliste maksete suuruse osas juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja need asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka mõlema vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 07.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; samuti 02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18).
8. Kostjalt mõisteti 02.11.2012 Pärnu Maakohtu 2-12-37131 maksekäsuotsusega välja hageja kasuks elatis 145 eurot kuus. Maksekäsust nähtub, et hageja ise vähendas elatise nõuet ning nõustus elatisega 145 eurot kuus. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-15-14789 elatise suurendamise hagi, milles palus elatist suurendada seaduses ettenähtud miinimummäärani. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 31.05.2016 otsusega, et kostja majanduslik seisund ei võimalda rahuldada elatise suurendamise hagi ning mõistis kostjalt alates 01.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja 145 eurot. Käesolevas asjas on hageja toonud muutunud asjaoludena välja, et hageja käib koolis ning tegeleb spordiga, mistõttu on hageja seaduslikul esindajal hageja kooli ja spordiga seotud kulud. Lisaks sellele on elu kallinenud ja hageja vajadused suurenenud. Samuti on üks kostja ülalpeetavatest lastest (D.M. ) saanud täisealiseks. Hageja on seisukohal, et tema vajadused on suurenenud võrreldes 02.11.2012 maksekäsu tegemise ajaga, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 145 eurot kuus.

§ 101

lg 1 seab eelduseks, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb elatise suurendamist nimetatud miinimumini. Ringkonnakohus leiab, et järelikult tuleb vastavalt

§ 101

lg-le 1 eeldada, et hageja vajaduste katmiseks kulub miinimum, mistõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta hageja tõendite ja väidete osas, mis puudutavad hagejale tehtavaid kulutusi.

1. Maakohus sedastas, et hageja vajadused on praeguseks suuremad, kui
2. aastal, mil tehti maksekäsk elatise maksmise kohta. Samas leidis maakohus, et kostja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras.

5 Apellant heidab maakohtule ette kostja sissetulekute ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga. Maakohus tuvastas üksnes, et esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimumi, kuid ei võrrelnud kostja majanduslikku seisundit tsiviilasjas nr 2-15-14789 tuvastatuga. Maakohus lahendas asja ebaõigesti lihtmenetluses, mistõttu ei hinnanud kõiki tõendeid ja menetlusosaliste väiteid. Seega võis lihtmenetluses asja lahendamine tuua kaasa ebaõige lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kogutud tõendite pinnalt võimalik hinnata kostja majanduslikku olukorda. Mh on asja materjalide hulgas kostja palgatõend (I kd, tl 36) ja pangakonto väljavõte (I kd, tl 119 jj). Seetõttu pole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hageja taotlus nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja andmeid kostja töötasu kohta ning

1. a pangakonto väljavõtet. Samuti pole kostja väitnud, et oleks osaliselt töövõimetu, mistõttu on põhjendamatu ka taotlus nõuda andmeid kostja töövõime kohta. Ringkonnakohus jätab seega rahuldamata hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Põhjendamatu on ka kostja väide, et maakohus ei ole kogunud andmeid hageja seadusliku esindaja sissetuleku kohta. Hageja seadusliku esindaja sissetulekute kohta on toimiku materjalides olemas pangakontode ja tööregistri väljavõtted (I kd, tl 154 - II kd, tl 34; II kd, tl 85 - 94).
2. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kostja majanduslik olukord on muutunud võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-14789 tuvastatuga. Tsiviilasjas nr 2-15-14789 tõi kostja elatise vähendamise alustena välja, et tema ülalpidamisel on alla 2-aastane laps, kostja abikaasa on kaotanud 50% töövõimest, kostjal on igakuised laenukohustused ning kulutused korteri ülalpidamiseks. Lisaks hagejale, tuli kostjal tasuda tsiviilasjas nr 2-15-14789 tehtud otsuse alusel elatist ka D.M. (endine K) kuni 07.07.2016 (s.o täisealiseks saamiseni). Praegusel ajal on kostja ülalpidamisel temaga koos elav 4-aastane lasteaias käiv laps ja kostja abikaasa, kellel on keskmine puue ning puuduv töövõime. Võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-14789 tuvastatud asjaoludega on kostja keskmine töötasu (neto) tõusnud
3. aastaga 1096,07 eurolt 1392,42 euroni (16 708,98 ÷ 12) (I kd, tl 36). Kostja ei tasu enam elatist täisealiseks saanud lapsele D.M. .
4. Kostja on perekonna igakuiste keskmiste kulutustena toonud välja järgmised summad: korteri ülalpidamine 193,40 eurot, sõiduautoga seotud kulutused 208 eurot kuus ning laenulepingutest ja osamaksetega müügilepingust tulenevad kohustused. Laenulepingu nr 16-051676, igakuise tagasimaksega 77,29 eurot, viimase osamakse tegemise aeg on vastavalt kostja esitatud maksegraafikule 16.05.2019 (I kd, tl 51). Seega tuleb kostjal peale käesoleva lahendi tegemist viidatud laenulepingu alusel teha veel vaid viimane osamakse summas 76,40 eurot. Laenulepingu nr 17-098341-VL maksegraafiku järgi on igakuine tagasimakse 63,77 eurot. Viimane tagasimakse tuleb teha 16.08.2019 (I kd, tl 48). Müügilepingu nr MRT00416 alusel pidi kostja tasuma viimase osamakse summas 29,53 eurot 12.12.2018 (I kd, tl 41). Seega on käesolevaks ajaks nimetatud lepingust tulenevad kohustused lõppenud. Kuivõrd kostjaga koos elav alaealine laps käib nüüdseks lasteaias, tasub kostja ka lasteaia eest 01.01.2017-30.04.2018 691,35 eurot, s.o ca 43,21 eurot kuus ning tema hobide eest 4,5 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja korteriga seotud kulutused põhjendatud ja tõendatud (tõendid (I kd, tl 54-68) ega ole ebamõistlikult suured. Ka on autoga seotud kulutused (sh kindlustus, remont ja kütusekulud) põhjendatud. Tegemist on
5. aasta autoga, mistõttu on remondikulud ilmselt vajalikud ning auto kasutamisega kaasnevad paratamatult ka kütusekulud. Seega peale eelnimetatud kulutuste tegemist jääb kostjal igas kuus enda ja oma perekonna ülalpidamiseks üle: 802,25 eurot (1392,42 - 193,40 - 208 - 77,29 - 63,77 - 43,21 - 4,5). Alates juunist 6 2019 (kui on lõppenud laenuleping nr 16-051676) jääb kostjale igas kuus keskmiselt 879,54 eurot. Alates septembrist (kui on lõppenud laenuleping nr 17-098341-VL) jääb kostjale igas kuus keskmiselt 943,31 eurot. Eelnimetatud kostja kohustustele lisaks tuleb kostjal tasuda elatist hagejale, käesoleva seisuga 145 eurot kuus. Seega jääb alates septembrist 2019 kostjale oma perekonna ülalpidamiseks (sh toit, riided, jalatsid, hügieenitarbed, ravimid jm) 798,31 eurot (943,31-145). Tsiviilasjaga nr 2-15-14789 võrreldes ei ole kostja abikaasa töövõime taastunud, vaid 05.06.2018 on tuvastatud töövõime puudumine (II kd, tl 82). Kuivõrd Töötukassa tuvastas kostja abikaasal töövõime puuduse, siis vastavalt kostja esitatud Töötukassa töövõime hindamise otsusele, on kostja abikaasal õigus ka töövõimetoetusele, mis puuduva töövõime korral on 100% kehtivast päevamäärast, s.o 13,79 eurot päevas, keskmiselt 413,70 eurot kuus (töövõimetoetuse seadus § 13 lg 2 p 2 ja § 14). Lisaks sellele on kostja abikaasal tuvastatud keskmine puue, mille alusel makstakse talle puudetoetust 34,01 eurot kuus (II kd, tl 83). Seega saab kostja abikaasa panustada vähemalt iseenda ülalpidamisse ca 447,71 euro ulatuses ning selle võrra on kostja kohustus enda sissetulekutest abikaasat ülal pidada väiksem. Järelikult ei saa väita, et kostja peab kogu perekonda üksnes oma sissetulekutest ülal pidama.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja majanduslik olukord on tsiviilasjaga nr 2-15-14789 võrreldes mõnevõrra paranenud: töötasu on suurem, kostja ei pea enam ülal D.M. . Lisandunud on kostjaga koos elavaga lapsega seotud lasteaia ja hobide kulud (ca 47,74 eurot kuus). Kehtivad laenulepingud on lähitulevikus lõppemas. Kuivõrd kostja majanduslik olukord on paranenud, on põhjendatud ka elatise suurendamine.
7. Kuigi kostja majanduslik seisund võimaldab elatise suurendamist, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda elatist miinimummääras, s.o
8. aastal 250 eurot kuus ja
9. aastast alates 270 eurot kuus.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus hageja ja kostja huvisid ning hindab, kas miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saavad hageja igapäevased vajadused rahuldatud ja arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13). Tsiviilasjas nr 2-15-14789 leidis ringkonnakohus 31.05.2016 (ca kolm aastat tagasi) otsuses sisuliselt, et hageja vajadusi ei kahjusta elatis 145 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et hageja vajadused võivad olla käesolevalt suuremad, kui kolm aastat tagasi. Samas arvestades varasemalt tuvastatut, ei ole hageja huvisid kahjustav elatise suurendamine selliselt, et väljamõistetav elatis jääb alla elatise miinimumi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et kuna kostja on temaga koos elavate pereliikmete peamine ülalpidaja, siis ei tohiks elatise tasumine panna kostjat ja tema perekonda olukorda, kus tema perekonna, eelkõige kostjaga kooselava lapse, huvid saaksid kahjustada. Kostjal tuleb sisuliselt üksi pidada üleval ka temaga kooselavat last, kuivõrd kostja abikaasa saadavad sotsiaaltoetused on ette nähtud eelkõige abikaasa enda töövõime puudumise kompenseerimiseks. Seega selleks, et kostjaga 7 kooselav laps ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist 200 euroni kuus. Kostja majanduslik olukord on varasemaga võrreldes küll paranenud, kuid mitte määral, mis võimaldaks maksta hagejale elatist miinimummääras. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja hageja vajadustega vastavuses on elatise suurendamine 200 euroni kuus. Elatis 200 eurot kuus vastab ringkonnakohtu hinnangul hageja praegustele ja tulevikus tekkida võivatele vajadustele. Mh tuleb ka hageja seaduslikul esindajal hagejat oma varaliste võimaluste piires samas ulatuses ülal pidada.
2. Hageja on taotlenud elatise suurendamist alates 01.01.2018.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-s 19 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt ka Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Ringkonnakohus leiab, et tagantjärele elatise suurendamine võib eelnevalt tuvastatud asjaolusid arvestades panna kostja majanduslikult raskesse olukorda. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt suurendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist alates hagi esitamisest (17.04.2018) 200 euroni kuus. Kuivõrd hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on möödas 13 kuud, on selle perioodi vältel maksnud kostja elatist iga kuu kohta 55 eurot vähem. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja perioodi 17.04.2018 kuni 02.05.2019 vähemmakstud elatise summas 715 eurot (55 eurot × 13 kuud). 17. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele üksnes osaliselt, on põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8