) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt: Eluasemekulu 45 eurot Toidukulu 100 eurot Riided-jalanõud, mänguasjad, raamatud 100 eurot Hügieenitarbed 20 - 50 eurot Tervishoiukulu 50 eurot Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot sh lasteaiamaks 61 eurot, millele lisandub lasteaias tasu söögi eest 1,80 eurot päev, mis sõltub kohal viibitud päevade arvust. Muud vältimatud püsikulud (sünnipäevad, reisid, üritused) 50-100 eurot. Hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud kuludest on kõik mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja vajalikud kulud on seega 465 - 545 eurot. Kostja ei ole hageja kuludele vastu vaielnud. Kostja on viidanud, et lasteaiamaksu tasub lapse vanaema, kes ostab lapsele enamuse vajalikest asjadest. Hageja ema on sellele omakorda vastanud, et varasemalt tõesti tasus vanaema lasteaia maksu, aga kuna lapse ema sai tööle, siis maksab ta lapsega kaasnevad kulud nüüd ise, sh ka lasteaia maksu. Kohtu arvates ei oma asja lahendamisel tähtsust, kui kolmandad isikud on aidanud hageja seaduslikul esindajal lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.
Kostja viitas, et soovib ise tasuda lasteaia maksu ja elatise maksta lapse vanaema arvelduskontole, kuna siis saab ta kindel olla, et elatis läheb ainult lapse jaoks. Riigikohus on leidnud, et vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu 21.03.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama 2 2-18-10772 sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lapsele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Kohus märgib, et elatise eest, mis kantakse last ülal pidava vanema kontole, saab osta ning arveid tasuda laekunud elatisest lapse eest iga päev hoolitsev vanem. Eelnevast tulenevalt määrab kohus, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu viimaseks kuupäevaks G K T kontole. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Seega käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.