Obsah (12)

§ 113§ 76§ 108§ 397§ 401§ 402§ 399§ 369§ 88§ 169§ 416§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2019.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Lub

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ning kostjale kätte.
2. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud
3. Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskulud 31,6% ulatuses V B kanda ja V B menetluskulud 68,4% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
4. Välja mõista kostjalt V B hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 79 eurot.
5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V B tasuda OÜ-le Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Jätta V B menetluskulud nende puudumise tõttu välja mõistmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused (t/l 2-5) Kostja ja P G OÜ sõlmisid 30.12.2016.a. laenulepingu nr. SR
7. P G OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 13.08.2017.a. P G OÜ loovutas 27.10.2017.a. kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja rikkus laenulepingut jättes tasumata maksegraafikuga kokku lepitud osamaksed. Kostja on tasunud endisele võlausaldajale kuupäeval 02.05.2017.a. summa 67,19 eurot ja kuupäeval 09.07.2017.a. summa 103,53 eurot. Endine võlausaldaja on esitanud kostjale vastava teatise ning andnud kostjale täiendava tähtaja 2 nädalat võlgnevuse tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Vastavalt 29.07.2017.a. lepingu ülesütlemise teatisele loeti leping lõppenuks kuupäeval 13.08.2017.a. Sellest tulenevalt tekkis kostjal lepingu lõppemise järgnevast päevast ehk 14.08.2017.a. kohustus koheselt kogu laenusumma 679,28 eurot (850–67,19–103,53) tagastada. P G OÜ on loovutanud laenulepingust nr SR567375 tuleneva nõude kostja vastu põhisummas 679,28 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud kuupäeval 28.11.2017.a. hagejale summa 103,00 eurot. Sellest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 576,28 eurot (679,28 - 103). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 576,28 eurot. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.
8. kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud 2 intressimäär. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 14.08.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.08.
9. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 47,37 eurot. Hageja palub:
10. Mõista kostjalt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 576,28 eurot, intress 163,35 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 47,37 eurot;
11. Mõista kostjalt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 24.08.2018 kuni põhinõude summas 576,28 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3.

Mõista kostjalt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 125,00 eurot ja hageja õigusabikulud 390,00 eurot; 4. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kostja seisukohad ja põhjendused (t/l 40-51) Kostja ei võta hagi õigeks ja juhib tähelepanu, et laen summas 850 eurot (SR67375) võeti 30.12.2016 ning hagejal ei ole korrektsed andmed laenu tasumise kohta. Kostja tasus iga teine kuu makseid kogu aasta jooksul kogusummas 950,18 eurot. Ühtlasi on hagiavalduse lisana maksedokument summas 62,19 eurot, mis on laenulepingu nr SR576848 makse ja ei ole käesoleva asjaga seotud. Kohtu põhjendused

§ 76

lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 4 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda või see üles öelda. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108

lg 1).

369 lg 1 sätestab, et laenulepingu alusel kohustub üks pool teisele poolele andma raha või liigitunnustega asju, mille teine pool peab samas koguses (sama liigi) tagastama.

§ 397

lg 1 kohaselt, kui pooled on kokku leppinud laenult intressi maksmise, tuleb seda maksta.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik kohustub oma majandus kutsetegevuses andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi on krediidileping ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 402

järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 399

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Vaidlust ei ole sellest, et kostja ja P G OÜ sõlmisid 30.12.2016 tarbijakrediidilepingu nr SR567375, millega hageja andis kostjale krediiti 850 eurot, perioodiks 29.01.2017-26.10.2017, 3 aastase intressimääraga 45,08%, krediidikulukuse määraga 56,81%. Lepingu lisaks on maksegraafik, mille kohaselt pidi kostja tasuma saadud laenu koos intressidega. Seega sõlmisid pooled laenulepingu tarbijakrediidilepingu

§ 369

lg 1, 397 lg 1, § 401 ja § 402 tähenduses.

§ 88

lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Hageja väidetel on kostja tasunud endisele võlausaldajale kuupäeval 02.05.2017.a. summa 67,19 eurot (t/l 10) ja kuupäeval 09.07.2017.a. summa 103,53 eurot. Kostja väitel ei oma maksekorraldus kuupäeval 02.05.2017 summas 67,19 eurot käesoleva tsiviilasjaga puutumust, kuna maksekorraldusest nähtuvalt on makse selgitusse märgitud laenulepingu SR576848 number ja mitte vaidlusaluse laenulepingu SR567375 number. Hageja kostja vastuväite osas seisukohta esitanud ei ole. Seega lähtuvalt eeltoodust ja

§ 88

lg 1 kohus nõustub kostja väitega ning leiab, et 02.05.2017 maksekorraldust nr 142 summas 67,19 eurot, selgitusega SR576848, ei saa lugeda tasutuks lepingu nr SR567375 tagasimaksena. Vaidlus on käesolevas asjas selle üle, kas kostja on hagejale võlgu ja millises summas.

§ 169

lg 1 kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Hageja on tõendanud, et on nõue on talle eelmise võlausaldaja poolt loovutatud kostja vastu, ja et nõue on loovutatud 27.10.2017 (hagi lisa 3). Teade nõude loovutamise kohta on saadetud kostjale 28.10.

1. Hageja arvutuste kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 576,28 eurot, olles tasunud endisele võlausaldajale kuupäeval 02.05.2017.a. summa 67,19 eurot ja kuupäeval 09.07.2017.a. summa 103,53 eurot ning hagejale 28.11.2017.a. summa 103,00 eurot. Kostja hageja väidetega ei nõustu ning on esitanud maksekorraldused, millega soovib tõendada, et on endisele võlausaldajale kogu võlgnevuse tasunud, kokku summas 950,18 eurot. Hageja kostja tõenditele vastuväiteid esitanud ei ole. Esitatud maksedokumentidest nähtuvalt on kostja tasunud 01.02.2017 summas 103,53 eurot, 27.02.2017 summas 103,53 eurot, 30.03.2017 summas 103,53 eurot, 01.05.2017 summas 103,53 eurot, 09.07.2017 summas 103,53 eurot, 01.08.2017 summas 105 eurot ja summas 111 eurot, 02.08.2017 summas 10 eurot, 22.08.2017 summas 103,53 eurot ja 28.10.2017 summas 103 eurot, kõigil esitatud maksedokumentidel on makse saajaks endine võlausaldaja (P G OÜ), arvelduskonto nr vastavalt laenulepingu lisas märgitud SEB konto nr XXX ning maksete selgituseks märgitud SR567375 (t/l 42-51). Seega on tõendatud kostja poolt laenulepingu nr SR567375 võlgnevuse tasumine summas 950,18 eurot (103,53+103,53+103,53+103,53+103,53+105+11+10+103,53+103). Kuna kohus asub seisukohale, et kostja on oma laenulepingu järgseid makseid tasunud kuni 26.10.2017, siis ei saanud olla põhjendatud laenulepingu nr SR567375 ülesütlemine 13.08.
2. 29.07.2017 teatega laenulepingu nr SR567375 ülesütlemise kohta on kostjale antud täiendav tähtaeg kuni 12.08.2017 võlgnevuse summas 224,55 eurot tasumiseks P G OÜ Swedbank arveldusarvele nr XXX Nähtuvalt kostja esitatud maksedokumentidest tasus kostja 01.08.2017 4 ja 02.08.2017 kuupäevadel endise võlausaldaja SEB panga arveldusarvele kokku summas 226 eurot. Kohus loetakse täidetuks kui see on täidetud õigustatud isikule, õigel ajal ja viisil

§ 76lg 1,3 järgi.

Seega ainuüksi asjaolu, et kostja valis võlgnevuse tasumiseks võlausaldaja SEB pangakonto (kontonumber, mis on kokku lepitud laenulepingus ja kuhu kostja seinini oli makseid teinud) ja mitte Swedbank pangakonto nagu märgitud 29.07.2017 ülesütlemise teates, ei saa olla põhjuseks laenu ülesütlemisele. Seega on kostja täitnud kohutuse õigele isikule, rahas ehk viisil. Kuna kostja oma võlgnevuse täiendavaks tähtajaks (12.08.2017) võlausaldaja ees likvideerinud ning ei ilmne

§ 416

lg 1 asjaolusid, siis kohtu hinnangul laenulepingu ülesütlemine eelmise võlausaldaja poolt 29.07.17 avaldusega vastavalt 13.08.2017 kuupäevaga tuleb lugeda tühiseks. Järgnevalt tasus kostja võlausaldajale 22.08.2017 summas 103,53 eurot ning 28.10.2017 summas 103 eurot. Hagiavalduses väidetud summa 103 eurot tasumist kuupäeval 28.11.2017 hageja ei ole tõendanud ning kostja ei ole ka kinnitanud. Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista intressid summas 163,35 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja viivised 47,37 eurot ning viivised alates hagi esitamiselt kuni põhinõude täitmiseni

§ 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

§ 415

lg 2 p 2 järgi arvestatakse tasutud summad esmalt võla katteks, p 3 järgi siis intressi katteks. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja laenulepingu nr SR567375 maksegraafikujärgsete maksete kogusumma 1035,30 eurot (t/l 6 pöördel), selles puudus vaidlust. Tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja on endisele võlausaldajale tasunud kokku summas 950,18 eurot. Graafiku järgi oli intress kokku 185,3 eurot, laenusumma, mis tuli tagasi maksta, oli 1035,30 eurot ja kokku mõlemad 1220,6 eurot. Kuna kostja on tasunud 950,18 eurot, siis tuleb lugeda

§ 415

lg 2 p 2 järgi see summa tasutuks esmalt laenu katteks, mis teeb lepingujärgsete laenumaksete võlaks ees 85,12 eurot (1035,30-950,18) ja intressivõlaks jäi 185,30 eurot. Hageja on nõudnud intressi 163,35 eurot, kohus nõude piire ületada ei saa. Kostja viimane laenulepingujärgne makse oli 28.10.2017, seega saab viivist arvestada alates 29.10.2017 võlgnevuse summalt 85,12 eurot, mille kohaselt on põhjendatud hageja viivise nõue summas 5,58 eurot (periood 29.10.2017 kuni hagi esitamiseni 23.08.2018; 8% aastas). Intressilt viivist nõuda ei saa

§ 113lg 6 järgi.

Kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei olnud õigustatud, seega ei saa võlausaldaja nõuda meeldetuletustasusid

§ 113.2 lg 2 järgi.

Samas oli võlgnik pärast 28.10.2017(viimane võlgniku makse), veel võlas ja seega oli võlausaldajal õigus J I OÜ vahendusel nõuda kostjalt 01.11.2017 ja 12.12.2017 saadetud meeldetuletuskirjades võla tasumist. Märgitu võimaldab nõuda

§ 113.1 lg 1 alusel iga meeldetuletuse kirja eest 5 eurot, kokku seega 10 eurot.

Kokkuvõtvalt kuulub hagi kostja suhtes rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 85,12 eurot, intress 163,35 eurot ja viivis summas 5,58 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot.

§ 76

lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 113 lg 1, § 369 lg 1, 397 lg 1, § 401 ja § 402, § 113.2 lg 1 järgi. Lisaks, tuleb kostjalt TsMS § 367 järgi hageja kasuks välja mõista viivis lepinguliselt põhinõudelt (85,12 eurot)

§ 113lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. 5 Kooskõlas Ts

MS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotamine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1, 2 mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 873,28 eurot. Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele 31,6 % ulatuses (rahuldatud osa kokku 261,05/ nõutud osa *100% on ümardatult 31,6), mistõttu jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 31,6 % ulatuses kostja kanda ja 68,4% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 390 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid. Seega jätab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 125 eurot, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ei pea kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 390 eurot. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hageja on käesolevas menetluses esitanud üksnes hagiavalduse, mille sisuline osa moodustab ca 5 lehekülge, kuid mis on tavapärane tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevus. Koostatud dokumentide sisu ja maht seega ei vasta kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 125 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 79 eurot ((125+125)*31,6%). 6 TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (37,5 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 7