Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-15694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15694 Tsiviil

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue

1. veebruaril 2016.a sõlmisid A OÜ (endine võlausaldaja) ja J T laenulepingu nr 16021918, millise lepingu alusel sai kostja laenu 1600 € ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 25.02.
2. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Maksegraafikuga kostja kohustus igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 113,15 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Osamaksed pidi kostja tasuma iga kuu 25-ndaks kuupäevaks esimese, 25.02.2016 osamaksega, 15,20 intressimakse, edasi võrdses summas osamakse 113,15 eurot ning viimase osamaksega summas 113,16 eurot. Kostja rikkus oluliselt Laenulepingut, st kostja jättis tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat Laenulepingujärgset makset. Seega oli tegemist Laenulepingu olulise rikkumisega. Seetõttu müüs endine võlausaldaja tagatise hinnaga 1000 eurot. Endine võlausaldaja saatis
3. aprillil
4. a kostjale ülesütlemisavalduse, millega ütles Liisingulepingu erakorraliselt üles. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 08.05.2018 endine võlausaldaja laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud Laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. Kostja jättis endisele võlausaldajale täies ulatuses tasumata laenulepingujärgsed laenumaksed. Põhisumma jääk enne tagatise müüki oli 888,15 eurot. Endine võlausaldaja müüs tagatisvara 23.veebruaril 2018 hinnaga 1000 eurot, millest kaeti põhisummat 493,20 eurot ja arveid summas 506,80 eurot, seega on põhisumma jääk (888,15-493,20=394,95€) 394,95€. Laenulepingu p-de 5.1 järgi kohustus kostja lisaks põhisummale tasuma hagejale intressi ja seda määras 57,00% 2 2-18-15694 aastas. Seisuga enne tagatise müüki oli kostja maksegraafikujärgne intressijääk 556,71 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale intressina 556,71 eurot. Arvestades, et kostja ei ole täitnud hageja ees rahalisi kohustusi, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga (
5. oktoober
6. a. k.a) võlgneb kostja hagejale sissenõutavaks muutunud viivisena 15,75 eurot. Hageja palub: 1) rahuldada hagiavaldus. 2) Mõista kostjalt J T hageja kasuks välja Laenulepingu alusel 967,41€, millest 394,95€ põhivõlgnevus, 556,71€ intress, ja 15,75€ sissenõutavaks muutunud viivis. 3) Mõista välja kostjalt J T hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19.10.2018 Laenulepingu põhisumma jäägilt kuni kohustuste kohase täitmiseni. 4) Mõista kostjalt J T välja kohtukulud (vastavalt kohtukulude nimekirjale). 5) Mõista kostjalt J T väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 295 eurot (175+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-18-15694 Hageja palub kantud menetluskulud kostjal tasuda Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4