lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust (500 eurot). TMS § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (500 € / 3 = 166,67 €). Avaldaja kasvatab X. aastast alaealist tütart A –E W , seega laieneb T F suhtes ka TMS § 132 lg
ja
Tagasimakse avaldajale toimus samal kuul ja samale arvele, siis mittearestitava summa määra oli vaja täiendavalt tõsta tagastatava summa võrra, seepärast laekus 24.09.2018 teostatud tagasimakse uuesti kohtutäituri ametikontole tagasi ning panka edastati täiendav avaldus mittearestitava sissetuleku tõstmiseks. 09.10.2018 teostatud tagasimakse enam tagasi ei laekunud. 09.10.2018 esitas Kairi Kumm 01.10.2018 otsuse ning teostas uuesti tagasimakse avaldaja kontole summas 96,22 eurot, seega enne kohtumääruse tegemist olid tagastamisele kuuluvad summad avaldajale tagastatud, kuid avaldaja lepinguline esindaja ei teavitanud kohtule, et algusest peale on kaebus rahuldatud tagastamisele kuuluva summa osas. 13. Kohtutäitur vaidleb täies ulatuses vastu võlgniku ning tema lepingulise esindaja poolt esitatud kaebusele ega võta kaebust õigeks, kuna kohtutäitur ei keeldunud 96,22 euro tagastamisest ning ta tegi seda juba enne kohtumenetluse algust see oli 24.09.2018. 14.
kohaselt on antud juhul tegemist põhjendamatu kaebusega, mis oli tingitud avaldaja enda tegevusest, sest avaldaja ega tema lepinguline esindaja ei ilmunud kaebuse arutelule, et esitatud kaebuse asjaolusid arutada ning ei esitanud täiendavaid taotlusi oma õiguste kaitseks. Tegemist on pahatahtliku võlgnikuga, kes ei soovi täitedokumendist tulenevat nõuet täita. Samuti on kohtutäitur 01.10.2018 kohtutäituri otsuses välja toonud, et võlgnik varjab oma sissetulekut ega ole tõendanud, kuhu kantakse ülalpeetava tarbeks perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras s.o pool alampalgast või siis teise lapsevanemaga sõlmitud kokkuleppe alusel suuremas määras ülalpeetava tarbeks ettenähtud elatis, kuna võlgnik ise on palunud vabastada aresti alt täiendava palga alammäära pangakontol, mis teatud tingimustel on arstitav TMS § 131 lg 2 alusel. Kohtutäitur on täiteasja nr 048/2013/1826 menetlemisel järginud menetlusnorme ning toiminud õiguspäraselt. 15. Puudutatud isik II BigBank AS avaldusele seisukohta ei esitanud. Määruse põhjendused 16. Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. 17. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana.
lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
) § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 4 järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kooskõlas
lg 1 ja lg 10 tuleb jätta menetluskulud kohtutäituri kanda, kuna kohtutäitur on avaldaja kaebuse rahuldanud peale avaldaja kohtusse pöördumist. Avaldaja on kaebuse esitamiselt tasunud 04.10.2018.a riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv on menetluskulu (
Et avaldajal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kohtutäitur hüvitama avaldajal tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Avaldaja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3,5 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 80 eurot/tund käibemaksuta, kuna nii avaldaja esindaja kui ka avaldaja ei ole käibemaksukohuslased, siis summa käibemaksu ei sisalda. Esindaja on osutanud õigusabi järgmiselt: 1) 08.09.2018 täiteasjas 048/2013/1826 Tallinna kohtutäitur Kairi Kummile kaebuse koostamine - kokku 1h ehk 80 eurot; 2) kirjavahetus kohtutäituriga e-maili teel täiteasjas nr 048/2013/1826 - kokku 0,5h ehk 40 eurot; 3) 04.10.2018 Harju Maakohtule kaebuse koostamine Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm tegevuse osas täiteasjas nr 048/2013/1826 - kokku 2h ehk 180 eurot; 5 Kohus ei pea põhjendatuks kohtutäiturile 08.09.2018 kaebuse koostamiseks ja täituriga kirjavahetuse pidamiseks kulunud aega kokku 1,5h tunni eest. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t avaldaja ei saa neid nõuda käesolevas menetluses menetluskuluna. Kohus vähendab antud ajakulu 1,5 tunni võrra. Kohtutäitur vaidleb täies ulatuses vastu menetluskuludele, kuna kohtutäitur ei keeldunud 96,22 euro tagastamisest ning ta tegi seda juba enne kohtumenetluse algust see oli 24.09.2018. Avaldaja lepingulise esindaja menetluskulud, mis puudutavad kohtuväliseid kulusid ehk avaldajale osutatud õigusteenuse osutamist on selgelt ülepaisutatud ning põhjendamatud, kuna esindaja lisab dokumentide hulka tõendeid, mis on asjasse puutumatud. Samuti meeldib avaldajale taas esitada ja analüüsida tõendeid ja väiteid, mida on kohtuvälise menetluse jooksul juba analüüsitud. Ülepaisutatud ja põhjendamatu on ka 2 tunnine aeg, mis kulus Harju Maakohtule kaebuse ja lisade esitamisele. Samuti ei ole avaldaja lepinguline esindaja teinud kaebuse koostamisel õiguslikku analüüsi, mis oleks aega nõudnud. Kaebuse sisu moodustab kaebusest kõigest kümme lauset, seega kaebuste koostamiseks kulunud aeg, mis on kohtule välja toodud on kaheldav. Samuti ei ole avaldaja esitanud ühtegi maksedokumenti, et ta oleks osutatud õigusteenuse eest tasunud ega ka sõlmitud lepingut õigusteenuse osutamiseks. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et avaldaja esindaja kulud ei ole osaliselt lubatavad. Avaldaja on taotlenud lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamist tunnihinnaga 80 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnihind vastab avaldaja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 95 eurot (õigusabikulu 80 eurot ja riigilõiv 15 eurot). Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Avaldaja selgitas, et nii avaldaja esindaja kui ka avaldaja ei ole käibemaksukohuslased. Seega tuleb kohtutäiturilt avaldajale välja mõista menetluskulud kokku 95 eurot.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.