Obsah (12)

§ 153§ 176§ 168§ 173§ 172§ 65§ 158§ 165§ 66§ 171§ 23§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasja number 2-18-16353 Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasi S S (pankrotis) pankrotimenetlus Menetlustoimi

§ 153

lg 1 p 2): Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3971,23 eurot; E OÜ 247,93 eurot; B OÜ 519,60 eurot: N S 4123,69 eurot; B AS 5116,02 eurot; E AS 965,93 eurot.

1. Vabastada Ly Müürsoo S S (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
2. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1080 eurot, millele lisandub 20% käibemaks, kokku 1296 eurot.
3. Välja mõista S S (pankrotis) Ly Müürsoo kasuks pankrotihalduri tasu kokku 1296 eurot (koos käibemaksuga).
4. Rahuldada pankrotihaldur Ly Müürsoo taotlus menetlusabi saamiseks ja anda S S (pankrotis) 1416 eurot (koos käibemaksuga) menetlusabi.
5. Vabastada menetlusabi korras S S (pankrotis) 476,40 eurot (koos käibemaksuga) pankrotihalduri tasu riigile hüvitamise kohustusest. 2-18-16353
6. Hüvitada Ly Müürrsoole riigi vahenditest menetlusabina pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (koos käibemaksuga).
7. Anda S S (pankrotis) menetlusabi kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud 939,60 eurot (koos käibemaksuga) 5 (viie) osamaksena 5 (viie) aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates alljärgnevalt: 08.08.2020 summas 187,92 eurot; 08.08.2021 summas 187,92 eurot; 08.08.2022 summas 187,92 eurot; 08.08.2023 summas 187,92 eurot; 08.08.2024 summas 187,92 eurot.
8. Maksed tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele EE3510100520310000 SEB Pank; EE502200221014193355 Swedbank, nr EE401700017002872300 Luminor Bank, viitenumber 99919700031293 , selgituseks märkida tsiviilasja number. Pankrotihalduri tasu tasumist tõendav dokument või andmed, mis võimaldavad kontrollida pankrotihalduri tasu tasumist, tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
9. Riigi Tugiteenuste keskusel maksta pankrotihalduri tasu ja kulud 1416 eurot (koos käibemaksuga) OÜ-le S (reg.kood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
11. Algatada S S (pankrotis) suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) va-bastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le 171 osaliselt.
12. Jätta algatamata võlgniku S S võlgadest vabastamise menetlus õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustuste ja elatise maksmise osas (

§ 176lg 2).

1. Määrata S S (pankrotis) usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses S S (ik XXX).
2. Kohustada S S (pankrotis): • hoidma võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ja avama usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas ainult selleks ettenähtud eraldi pangakonto; • tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; • mitte varjama oma vara ja saadud tulusid ning andma kohtule üks kord aastas kirjalikult teavet oma sissetulekute, vara ning oma tegevuse kohta; • teatama kohtule viivitamatult kirjalikult oma elukoha ja tegevuskoha vahetumisest; • kandma 25% oma kõikidest tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole; • võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; • kandma võlgadest vabastamise menetluse kestel päritud varast 25% usaldusi-siku kontole; • esitama hiljemalt
3. juuliks 2020 aruande oma tegevusest usaldusisikuna S S võlgade tasumisel. Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele punktis 11 märgitud makse tegemiseks. 2 2-18-16353 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võivad võlgnik ja jaotusettepanekule vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Viru Maakohus võttis 30.11.
4. a määrusega menetlusse S S pankrotiavalduse, kuulutas välja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Haldur koostas jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas. Haldur esitas taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Haldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur leiab, et kohus võib menetlust jätkata kui võlausaldajad maksavad pankrotimenetluse katteks deposiidina ettenähtud summa. Haldur palus kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 1600 eurot, mis katab nii seni katmata pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulutused. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus küsis võlausaldajatelt ettemaksuna 1600 eurot menetluskulude katteks. Võlausaldajad deposiiti nõutud summat ei tasunud. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli S S AS-is S arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 0 eurot. Haldur edastas AS S avalduse, millega lubas S S deebetkaardiga välja võtta sularaha 655 eurot kuus. Eesti Töötukassa maksis S S töötuskindlustushüvitist kuni 30.03.
5. Haldur edastas Eesti Töötukassasse avalduse, milles palus arestitava töötuskindlustushüvitise kanda Ly Müürsoo kutsealasele arvelduskontole, kuid pankrotimenetluse ajal ei ole Eesti Töötukassa poolt väljamakstavatest summadest kinnipidamisi tehtud. Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele nähtub, et E OÜ tegi aprillis 2019 S S töötasu väljamakse. Väljamakse on laekunud S S arvelduskontole mais 2019 ja sellelt kinnipidamisi teha ei saa. Seega saadud töötasust pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot, 3 2-18-16353 millele lisandub käibemaks 20% summas 20 eurot, kokku 120 eurot.(alus: Viru Maakohtu 15.04.
6. a määrus); Kokku on haldur kulutanud S S pankrotimenetluses 13,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le S (reg. kood XXX), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 1416 eurot, mis on vahendite puudumise tõttu haldurile täies ulatuses hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid S S pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müüdud ja müümata pankrotivara haldurile teadaolevalt ei ole, samuti ei ole haldurile teadaolevalt teistelt isikutelt saadaolevat vara. Haldur käis Maksu- ja Tolliametis ning esitas S S
7. a kuni
8. a tuludeklaratsioonid. Tuludeklaratsioonide järgi tagastamisele kuuluvat tulumaksu ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 3971,23 eurot; E OÜ 247,93 eurot; B OÜ 519,60 eurot: N S 4123,69 eurot; B AS 5116,02 eurot; E AS 965,93 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 4 2-18-16353 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud:

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. S S ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja töötusest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: S S on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, milles kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksu- ja Tolliameti andmetel on S S saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: detsembris 2018 Eesti Töötukassast 234,90 eurot; jaanuaris 2019 Eesti Töötukassast 242,73 eurot; veebruaris 2019 Eesti Töötukassast 242,73 eurot; märtsis 2019 Eesti Töötukassast 219,24 eurot ja aprillis 2019 Eesti Töötukassast 234,90 eurot ja E OÜ-st 322,25 eurot, kokku 557,15 eurot.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 01.03.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.02.2019, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 07.03.2019.a. kokku võlausaldajate järgmise üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2019, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). 5 2-18-16353 Haldur kutsus 29.04.2019 algusega kell 16.00 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 3. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine.) kohta avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.04.2019, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Pankrotihaldur informeerib kohut ka selles, et

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu esitatud nõudeavalduse alusteks on: Viru Maakohtu 15.10.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 01.02.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud õigusabi kulud; Viru Maakohtu 13.09.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud kaitsjatasu; Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud menetluskulud; Viru Maakohtu 25.03.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 2-14-10760 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 08.04.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1601 väljamõistetud rahaline karistus. Lisaks on Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu nõude aluseks Sotsiaalkindlustusameti elatise nõue. N S nõude aluseks on tsiviilasi nr 2-16-12719 väljamõistetud elatis. 13) Taotlus menetlusabi andmiseks: Nähtuvalt ülaltoodust ei ole S S pankrotimenetluses vahendeid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu.

§ 65

lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. S S pankrotihaldur on taotlenud tasuks 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. S S pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Kulud on kinnitatud Viru Maakohtu 15.04.2019. a määrusega. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1416 eurot koos käibemaksuga. Tasu ja kulud on vahendite puudumisel täies ulatuses välja maksmata. 6 2-18-16353 TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

§ 65lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur.

Seetõttu taotleb pankrotihaldur S S nimel menetlusabi halduri tasu ja hüvitamiseks 1416 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 939,60 eurot peab S S tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Haldur palub lõpetada S S pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1080 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 216 eurot, kokku 1296 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot ja mõista see välja OÜ-le S (reg. kood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müür-soo tegutseb. Anda S S menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 1416 eurot koos käibemaksuga. Vabastada S S pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Kohustada S S tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 939,60 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg. Vabastada Ly Müürsoo S S pankrotihalduri kohustustest. Otsustada S S kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jät-ta usaldusisik määramata ja kohustada S S ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses 7 2-18-16353 rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada muuhulgas pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Antud juhul

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu esitatud nõudeavalduse alusteks on: Viru Maakohtu 15.10.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 01.02.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud õigusabi kulud; Viru Maakohtu 13.09.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13109 väljamõistetud kaitsjatasu; Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.
4. a otsusega kriminaalasjas 1-08-13109 väljamõistetud menetluskulud 8 2-18-16353 Viru Maakohtu 25.03.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 2-14-10760 väljamõistetud sundraha ja õigusabi kulud; Viru Maakohtu 08.04.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1601 väljamõistetud rahaline karistus. Lisaks on Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste kaudu nõude aluseks Sotsiaalkindlustusameti elatis nõue. N S nõude aluseks on tsiviilasjas nr 2-16-12719 väljamõistetud elatis. Kuna võlgniku osad võlgnevused tulenevad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisest, siis jätab kohus nimetatud nõuete suhtes võlgadest vabastamise menetluse PankS § 172 alusel algatamata. Samuti jätab kohus algatamata võlgadest vabastamise menetluse elatise nõude suhtes. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku S S täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab S S usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi 9 2-18-16353 kohtunik 10