lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile Menetluse liik RESOLUTSIOON
407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.01.2018. a kliendikaardilepingu, mille alusel anti kostja käsutusse krediidisumma 5000 eurot kuus ning kostja kohustus kliendikaardiga tehtud tehingute eest tasuma hageja esitatud arve alusel. Kostja rikkus nimetatud lepingut, jättes arved õigeaegselt tasumata, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga summas 8421,02 eurot, leppetrahvi 942,75 eurot ning põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates arvete maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 0,16% päevas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2361,72 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 385,52 eurot, millest 8421,02 eurot on põhivõlg, 942,75 eurot leppetrahv ja 3021,75 eurot (2361,72 + 660,03) kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise 0,16% põhivõlalt päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega
lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1032,50 eurot, sh 700 eurot tasutud riigilõiv ja 332,50 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 700 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes 3
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud õigusteenuste eest arve kokku ilma käibemaksuta summas 332,50 eurot. Arvel on märgitud õigusabitoiminguteks hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagi koostamine ja kohtusse esitamine ajakuluga 3,5 tundi. Taotletav tasumäär on 95 eurot ühe töötunni eest. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega on lepingulise esindaja kulud esitatud ilma käibemaksuta summana. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 95 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 190 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 890 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 190 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 890 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.