4-19-2690 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2690 (233019000136) Kohtunik Merit

§ 50

lg 3 p 1, § 46 lg 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 223

lg 1 alusel 75 trahviühikuga, s.o 300 eurot Kaebuse esitaja Daniil Pedari ik 39003202216; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht puudub; e-post xxx Kaebuse esitaja kaitsja lepinguline kaitsja Juri Tolmatšov e-post : xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond Vahtra 3, Narva Ida prefektuuri Narva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120, § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156, maakohus otsustas: Daniil Pedari kaitsja kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja 25.04.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233019000136 Daniil Pedari karistamises liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot. Lõpetada väärteomenetlus Daniil Pedari suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Asitõendid: - toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o plaat – jätta väärteoasja materjalide juurde. 4-19-2690 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 25.04.2019 üldmenetluse otsusega karistati D. Pedarit

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 75 trahviühikuga, s.o 300 euro suuruse rahatrahviga. D. Pedarit karistati selle eest, et juhtides 22.01.2019 kella 9.05 ajal mootorsõidukit Ford Transit rg-märgiga xxx, ei arvestanud sõidukiiruse valimisel tee seisundit ega hoidnud vastavalt tee tingimustele pikivahet, mis võimaldanuks tal vältida otsasõitu tema ees vasakule kaldunud, ent parempööret sooritanud mootorsõidukile BMW rg-märgiga xxx. Eessõitja manöövrile ebaõige hinnangu andmise tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge, millega tekkis varaline kahju mootorsõidukite BMW ja Ford Transit omanikele, s.o vastavalt A S ja Daniil Pedarile endale. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus D. Pedari

§ 50

lg 3 p 1 ja § 46 lg-t 1, pannes toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Menetlusalune isik kohtuvälise menetleja karistusotsusega ei nõustunud, vaidlustades tehtud otsustuse kaebemenetluse regulatsioonile vastavalt Viru Maakohtus. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik oma süüd, kahetseb juhtunut ning tegemist on karistust kergendavate asjaoludega. Samuti leiab kaitsja, et toimunud avarii asjaolusid arvestades pole tema kaitsealuse süü suur ja menetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi. Ühtlasi väljendatakse kaebuses seisukohta, et kaebaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja taotleb kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmist, sh menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja toob välja, et toimikust nähtuvalt pole D. Pedari oma süüd tunnistanud ega juhtunut kahetsenud. Esmakordselt on ta süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsenud kohtule adresseeritud kaebuses. Seega polnud kohtuvälisel menetlejal võimalik tugineda karistust kergendavatele asjaolude esinemisele. Samuti jääb kohtuväline menetleja kaitsjast eriarvamusele süü suuruse küsimuses. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai oluliselt kahjustatud BMW rgmärgiga xxx ja see kahju on senini hüvitamata. Samal ajal on kindlustus teinud väljamakse menetlusalusele isikule kahju hüvitamiseks. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
4. Väärteotoimikuga tutvumise järgselt loeb kohus isikulise tõendiallikate, s.o V S , D. Pedari, A P ja L P ütlustega tõendatuks, et väärteoprotokollis märgitud ajal ehk 22.01.2019 kella 9.05 paiku toimus Narva linnas Uusküla tn 16 juures liiklusõnnetus, milles osalised V. S juhitud mootorsõiduk BMW rg-märgiga xxx ja D. Pedari juhitud mootorsõiduk Ford Transit rg-märgiga xxx. Osutatud isikuliste tõendiallikate ühetaoliste ja haakuvate ütlustega on tõendatud seegi, et mootorsõiduk BMW, mida juhtis V. S , liikus mööda Uusküla tänavat, soovides keerata Uusküla 16 hoovi. Talle järgnes mootorsõiduk Ford Transit, mida juhtis D. Pedari ja milles viibisid 2

§ 2p 32 mõttes, milles osalesid sõiduk BMW rg-märgiga xxx, juhiks V.

S ning sõiduki Ford Transit rgmärgiga xxx, juhiks D. Pedari. Samuti on eelkäsitletud tõenditega tõendatud, et tagant liikunud mootorsõiduk Ford Transit põrkas kokku parempöörde sooritamisel olnud mootorsõidukiga BMW, kahjustades BMW eesmise kaasreisija poolset külge. 8. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas D. Pedari ebaõige sõidukiiruse ja pikivahe valik, mis vastab

§ 50lg 3 p 1 ja § 46 lg 1 nõuete rikkumises.

Otsustamaks kohtuvälise menetleja seisukoha põhjendatuse ja õigsuse üle, märgib kohus, et kohtupraktika on kestvalt seisukohal, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi osapoolte käitumist (vt nt RKKKo nr 3-1-1-23-13 p 6 ja selles viidatud Riigikohtu praktika). Menetluse käigus tuvastatu kohaselt liikus V. S juhitud BMW mööda Uusküla tänavat ja tema soov oli keerata Uusküla 16 maja hoovi. Kõnealuse manöövri osas on nii V. S kui D. Pedari avaldanud, et V. S juhitud BMW kiirus oli väike. D. Pedari täpsustas, et tema ees liikunud sõiduk vähendas enne manöövrit kiirust. Samuti on menetlusse kaasatud isikulised tõendiallikad avaldanud, et V. S juhitud sõidukil oli sisse lülitatud parempoolne suunatuli, ent enne parempoolset manöövrit kaldus tema juhitud sõiduk vasakule. V. S ise selgitas sõiduki vasakule poole kaldumist asjaoluga, et tal polnud võimalik hoovi sissesõidu manöövrit teha n-ö tavapärast liikumistrajektoori arvestavalt, kuna hoovi sissesõitu takistas lumevall, mis oli tekkinud tee puhastamisest, hooviala oli halvasti puhastatud ning läbisõiduala oli küllaltki kitsas. Need olud tingisid selle, et hoovi sissesõiduks oli ta sunnitud kalduma vasakule, et hoovialale Uusküla tänavaga ristasendis sisse sõita. Kohtu hinnangul on V. S ütlused teeolude ja maja hoovi sissesõidu tingimuste kohta kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga.

§ 48

lg 1 sätestab mh, et enne parempööret peab juht aegsasti suunduma parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusahendiga ettenähtud sõidurajale. Tuvastatu kohaselt ei hoidnud V. S tema juhitud sõidukit parema ääre lähedale, vaid vastupidi – enne parempoolse manöövri tegemist kaldus tema juhitud mootorsõiduk vasakule. Siinkohal osutab kohus

§ 48

lgle 3, mis näeb ette võimaluse kalduda

§ 48lg-s 1 toodust kõrvale, kui seda nõuab teeseisund.

Kohus leiabki, et V. S kirjeldatud teeolud, sh hoovi pööramist takistanud lumevall, ühes hooviala nõuetekohase hoolduse puudumise ja sõiduki BMW teega võrrelduna madalal asetsemisega olid asjaoludeks, mis võimaldasid tal sõiduki juhtimisel kõrvale kalduda

§ 48lg-s 1 toodud nõudest ja liikuda enne parempoolse manöövri tegemist vasakule.

Olgu ka korratud, et kogu parempoose manöövri tegemise ajal aeglustas BMW juht sõiduki kiirust ning mootorsõidukil oli sisse lülitatud parempoolne suunatuli, mis andis kaasliiklejaile teavet selle kohta, et tema eesmärk oli sooritada manööver paremale. 4

§ 51lg 4).

Liikudes aga uuesti BMW taga, pidi D. Pedari juhinduma mootorsõiduki juhtimisel

§ 46lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudetest.

Nii sätestab

§ 46

lg 1, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

§ 50

lg 3 p 1 näeb täiendavalt ette, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid teeolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning tee oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Menetluse käigus tuvastatu kohaselt põrkas tagant liikunud sõiduk Ford Transit kokku tema ees liikunud sõidukiga BMW. D. Pedari avaldatu kohaselt üritas ta sõidukit pidurdada, ent libeda tee tõttu see ebaõnnestus – lumise ja libeda tee tõttu pidurdas sõiduk aeglaselt ning liikus inertsist. Märgitu tähendab, et D. Pedari poolt valitud sõidukiirus ei vastanud pikivahe hoidmise kohustuse kontekstis kiirusele, mis võimaldanuks tal seisma jääda ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõiduki ees. Samuti nähtub, et sõidukiirusel valikul ei arvestanud ka õigesti teeolusid ja tee seisundit, sest sellega arvestamisel oleks tal olnud võimalus jääda seisma eespoolse nähtavusulatuse piires ning takistuse ees, mida ta nägi. D. Pedari jaoks oli tema ees liikunud V. S juhitud mootorsõiduk BMW etteaimatavaks takistuseks, mis oli vahetult enne kokkupõrget parempoolse manöövri tegemiseks vähendanud kiirust ja andnud arusaadavalt parempoolse manöövri tegemise kavatsusest parempoolse suunatule sisselülitamisega. Seega on kohus veendumusel, et D. Pedari rikkus

§ 46

lg-t 1 ja

§ 50lg 3 p 1 nõudeid.

10. D. Pedari poolt liiklusnõuete rikkumine pole aga küllaldane selleks, et jaatada tema poolt

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist.

Täiendavalt tuleb välja selgitada, kas saabunud tagajärg on menetlusalusele isikule õiguslikult omistatav ehk kas D. Pedari teo ning saabunud tagajärje vahel on olemas naturalistik kausaalsus ning kas just D. Pedari oli isikuks, kes oma teoga lõi õiguslikult relevantse ja tagajärjes realiseerunud ohu või suurendas seda. Kohus on seisukohal, et D. Pedari juhitud sõiduki ebaõige kiirusevalik ja teeolude küllaldane arvestamata jätmine on põhjuslikus seoses tekkinud kahju ehk BMW kahjustumisega. Teeoludele õige ja sobilik sõidukiiruse valik, sh sõidukiiruse vähendamine ka tulenevalt asjaolust, et eesliikleja vähendas tema juhitava sõiduki kiirust, oleks sõidukite kokkupõrke välistanud, sest D. Pedari poolt juhitud sõiduk oleks jõudnud õigeaegselt, s.o enne kokkupõrget peatuda. Samuti on kohus seisukohal, et saabunud koosseisupärane tagajärg on D. Pedarile ka objektiivselt omistatav. 11. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellelegi, et möödasõidule asudes tuli D. Pedaril samuti suunatuld kasutades märku anda, et asub sooritama möödasõitu ees liikunud sõidukist BMW (vt

§ 39lg 1).

Sellisel juhul olnuks BMW juhil olnud arusaadav ja mõistetav tagant liikunud sõiduki tegevus. Ühtlasi oleks see andnud vähemalt teoreetiliselt ees liikunud sõiduki juhile teavet selle kohta, et tema juhitavast sõidukist soovitakse mööduda ja tal olnuks võimalus jätta piisav ruum selleks, et võimaldada tagant liikunud sõidukile möödasõidu manöövri tegemist. 12. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivne koosseisuga seonduvaid asjaolusid, märgib kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustuvalt, et tuvastatud asjaolud nende kogumis annavad aluse seisukohaks, et D. Pedari realiseeris

§ 223lg 1 väärteokoosseisu ettevaatamatusest. 5

§ 46

lg-t 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, nende nõuete rikkumisega kaasnes varaline kahju ning selliselt pani D. Pedari toime

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo.

14.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ulatuses, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6ks kuuks. Kohtuväline menetleja karistas D. Pedarit rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euroga.

1. Karistuse mõistmise üldpõhimõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistust ettenägeva sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Vaatlusalusel juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja karistusotsusest ei ole sedastatavad konkreetsed põhjused süü suuruse kohta, ent kohtuväline menetleja on märkinud, et arvestades süüteo iseloomu ja süü suurust, on alust kohaldada D. Pedarile karistust alla sanktsioonimäära keskmise. Ühtlasi ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuigi kohtuvälise menetleja põhjendused karistusmäära kindlaks tegemisel on napid, on kohus seisukohal, et põhistuste napisõnalisusest lähtuvalt pole alust menetlejale ette heita materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus kohtuvälise menetlejaga ühetaoliselt, et D. Pedari süü liiklusnõuete rikkumisel ja väärteo toimepanemisel pole suur ega ole ka määras, mis peaks tingima talle karistuse määramise sanktsioonimäära keskmises määras ehk 150 trahviühiku ulatuses. Tuvastatud asjaolusid arvestades on D. Pedari süü väiksemapoolne. St, et kohtuväline menetleja määras karistuse määra õiguslikult korrektselt alla sanktsioonimäära keskmise määra. Kohtuvälisel menetlejal polnud talle teadaolnud asjaolude pinnalt kohast alust ka karistust kergendavate asjaoludega arvestamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks ajaks polnud D. Pedari oma süüd väärteo toimepanemises tunnistanud ega avaldanud ka kahetsust. Seega ei saanud kohtuväline menetleja karistust kergendavate asjaolude esinemist või puudumist ka hinnata.
3. Kaebemenetluses on õiguslik olukord aga muutunud. Kaebusest nähtuvalt tunnistab D. Pedari oma süüd ning avaldab juhtunu osas kahetsust. Seega tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on asjaoludega, mis annavad aluse kohtuvälise menetleja karistusotsuse korrigeerimiseks. Olgu ka korratud, et karistust kergendavate asjaolude ilmnemine alles kaebemenetluses ei too iseenesest kaasa nende põhjendamatust ehk nende karistust kergendavate asjaoludena arvestamata jätmist. Vaadeldaval juhul on menetlusalune isik olnud kestvalt seisukohal, et liiklusnõuete rikkumise pani toime BMW juht, kes parempoolset manöövrit teostades kaldus tema hinnangul lubamatult vasakule. Menetlusalune isik ühes tema sõidukis viibinud kaasreisijatega osutas sellelegi, et sündmuskohal käisid politseiametnikud, kes avaldasid menetlusaluse isikuga ühetaolist seisukohta, et liiklusõnnetuse põhjustajaks ehk hoolsuskohustust rikkunud juhiks saab pidada BMW juhtinud isikut. Ka BMW juht ise on esialgselt olnud seisukohal, et just tema käitumisaktid viisid liiklusõnnetuseni. Seega oli kaebajast menetlusalusel isikul objektiivne alus eeldada, et tema pole talle etteheidetavaid liiklusrikkumisi toime pannud ja ta ei saanud realiseerida oma käitumisega ka väärteokoosseisu

§ 223lg 1 tähenduses.

Kirjeldatud olukorras ei saa kohtu hinnangul nõuda, et kaebajast menetlusalune isik tunnistaks oma süüd ja/või avaldaks kahetsust juhtunu osas. Olukord muutus aga siis, kui kaebajast menetlusalune isik sai kätte kohtuvälise menetleja otsuse, kust 6

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

Seega esinevad objektiivsed asjaolud, miks asus kaebajast menetlusalune isik oma süüd tunnistama ja väljendas kahetust toimunu suhtes just ning alles kaebemenetluses. Kohus peab kahetust siiraks, samuti käsitleb kohus süü tunnistamist kaebemenetluses karistust kergendava asjaoluna, mis annavad omakorda aluse kohtuvälise menetleja otsuse korrigeerimiseks. Märgitu tähendab, et kohus peab D. Pedarile kohaldatavat karistusmäära vähendama 75 trahviühikust allapoole.

1. Kohtule adresseeritud kaebuses on D. Pedari kaitsja taotlenud väärteomenetluse lõpetamist VTMS 30 lg 1 p 1 alusel. Seega otsustamaks D. Pedari karistamise üle, vaagib kohus eelnevalt küsimust selles, kas D. Pedari suhtes on võimalik lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Juba eelnevalt nentis kohus, et D. Pedari süüd väärteo toimepanemisel ei saa hinnata suureks. Kohus on ka seisukohal, et avalik menetlushuvi antud väärteomenetluse jätkamise vastu on väike. Väärteo toimepanemisega ei kaasnenud suurt kahju, sh kellegi tervisekahju ning ka D. Pedari isik, s.o tema eelnev käitumine, ei pea tingimata kaasa tooma tema karistamist. Siinkohal võtab kohus arvesse, et D. Pedari isikut pole karistusregistrisse kantud, mis tähendab, et tema varasem käitumine on olnud õiguskuulekas, sh liiklusreegleid järgiv. Kohtuvälise menetleja seisukohaga tuleb nõustuda selles, et D. Pedari pole kannatanule kahju hüvitanud, ent kahju hüvitamata jätmine ei takista ega välista väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kahju hüvitamata jätmine süüdlase poolt ei anna alust ka seisukohaks, et asjas esineb kahju hüvitamise tõttu avalik menetlushuvi, sest tegemist on üksnes kahju tekitaja ja kahju saaja vahelise õigussuhtega. Väärteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või heastamine on iseseisvaks väärteomenetluse lõpetamise aluseks VTMS § 30 lg 1 p 2 mõttes. Seega leiab kohus, et D. Pedari süü väiksus, avaliku menetlushuvi puudumine ja D. Pedari varasem õiguskuulekas käitumine annavad aluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse, rahuldab D. Pedari kaitsja kaebuse ning lõpetab väärteomenetluse D. Pedari suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 tunnustel. Toimikus asitõendina asuv andmekandja tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus selgitab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel jääb menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulu tema enda kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, siis selles osas kohus seisukohta ka ei kujunda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7