lg 1, 2 ja
a otsusega kriminaalasjas 1-13-2000 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, s.o 40 päevamäära (s.o 120 eurot), millele vastab 13 päeva vangistust, 13 (kolmeteistkümne) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata Viljar Jürgensonile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
lg 4 alusel on Viljar Jürgenson kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; elukohas ajavahemike – järel 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Viljar Jürgenson kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 28.03.2013. a otsusega on Viljar Jürgenson süüdi tunnistatud
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära (päevamäär 3,20 eurot), s.o 128 eurot. Rahaline karistus määrati tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kohtuotsus jõustus 13.04.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
2
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või
§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Viljar Jürgenson ei ole senini talle Tartu Maakohtu 28.03.2013. a otsusega mõistetud rahalist karistust tasunud ja seda kasvõi osaliselt. Rahalise karistuse katteks ei ole laekumisi toimunud ka täitemenetluse raames. Arvestades Viljar Jürgensoni võimalikke sissetulekuid ja kohustusi on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et Viljar Jürgenson ei ole võimeline rahalist karistust tasuma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viljar Jürgensonile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse
lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (40 päevamäära) asendada 13 päeva vangistusega. Kuna Viljar Jürgenson on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (13 päeva) tuleb Viljar Jürgensonil sooritada 13 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab
lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 1 kuu käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse Viljar Jürgensonile määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka seda, et Viljar Jürgenson ei tööta, aga on väidetavalt aktiivne tööotsija.
lg 4 kohaselt tuleb Viljar Jürgensonil üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt
§-le 75. Kohus selgitab, et kui Viljar Jürgenson hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib
lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.