Obsah (4)

§ 74§ 75§ 424§ 68

1-18-9493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 1-18-9493 (18233001359) Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga

§ 74

lg 4 alusel Süüdlane Andres Einštein isikukood 36712293714; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht puudub; XXX Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik süüdlane Anne Kirss Andres Einštein RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3, kohtunik määras: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Andres Einšteinile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

§ 75

lg 2 p 5 ja lg 3 alusel määrata Andres Einšteinile Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsuse nr 1-18-9493 järgi täiendav kohustus, s.o läbida alkoholivastane ravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega tunnistati Andres Einštein süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kolm eelvangistuses viibitud 3 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et kandmata karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata ühes

§-s 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõuetele ja kohustustele allumisega. Katseaja pikkuseks määras kohus 1 aasta 1 1-18-9493 ja 6 kuud. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 28.12.

1. Kriminaalhoolduse algas 28.12.2018 ja kriminaalhoolduse lõpp saabub 10.06.
3. 17.04.2019 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande taotlusega pöörata A. Einšteinile mõistetud ja ära kandmata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt heidetakse A. Einšteinile ette ettenähtud ajal, s.o 18.04.2019, 02.05.2019 ja 09.05.2019 registreerimisele ilmumata jätmist. Viru Maakohtu 27.05.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus rahuldamata. 3. 28.06.2019 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla edastatud erakorralise ettekande taotlusega pöörata A. Einšteinile mõistetud ja ära kandmata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt heidetakse A. Einšteinile ette ettenähtud ajal, s.o 06.06.2019 ja 27.06.2019 registreerimisele ilmumata jätmist. Aga samuti tuvastati alkoholi tarvitamine 13.06.2019 ja 21.06.

1. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes A. Einšteinile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
3. Kohtuistungil tunnistas A. Einštein oma alkoholiprobleemi, sh selgitas ta, et ka registreerimiskohustus jäi täitmata alkoholi tarvitamise tõttu. On nõus pöörduma alkoholi võõrutusravile ja on nõus kui kohus määrab selle talle kohtuotsuse järgi täiendava kohustusena. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus A. Einšteini karistuse täitmisele pööramiseks on rahuldamisele mittekuuluv. 7.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kohtule adresseeritud erakorralise ettekande kohaselt heidetakse A. Einšteinile ette käitumiskontrolliga kaasnenud kohustuse rikkumist – registreerimisele mitteilmumine. On väljaspool vaidlust, et A. Einštein on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtuotsuse, millega talle mõistetud karistuse kandmata osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja kestel kohustus ta alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kõnealune otsus jõustus ja erakorralise ettekande kohaselt tutvus A. Einštein 14.01.2019 katseaja kontrollnõuete ja kohustustega ning nende täitmata jätmise tagajärgedega. Õiguste ja kohustustega tutvumist on A. Einštein kinnitanud oma allkirjaga. Sellest järeldub, et A. Einštein oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata A. Einšteini-poolsele kinnitusele katseaja nõuetest arusaamise kohta, edastas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks – põhjuseks registreerimisele mitteilmumine.
2. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimusid erakorralise ettekande aluseks olevad kohustuste rikkumised 06.06.2019 ja 27.06.2019, kui A. Einštein jättis täitmata registreerimise kohustuse. Hinnates registreerimiskohustuse rikkumise tõendatust, asub kohus seisukohale, et registreerimislehe ja A. Einšteini enda ütlustega on tõendatud, et ta on jätnud 06.06.2019 ja 27.06.2019 registreerimiskohustuse täitmata. Kontrollnõuete mittetäitmise kohta on A. Einštein 2 1-18-9493 nimetanud mõjuva põhjusena juhutööd väljaspool Narva linna, kuid mingeid tõendeid enda sõnade kinnituseks ta kriminaalhooldajale ega kohtule esitanud ei ole.
3. 06.06.2019 ja 27.06.2019 registreerimiskohustuse rikkumise kohta sedastab kohus, et kohtule esitatud materjalide pinnalt on sedastatav, et A. Einštein oli teadlik registreerimiskohustuse toimumise ajast ja kohast, mille kohta ta on andnud isiklikult allkirja. Vastuvaidlematult on A. Einštein toime pannud käitumiskontrolliaegse nõude rikkumise, ja objektiivselt ei ole sedastatavad põhjendused mitteilmumise vabandatavuse kohta. Ka ei ole A. Einštein ühendust võtnud kriminaalhooldusametnikuga, et teavitada mitteilmumist takistavatest asjaoludest. Kohus sedastab, et A. Einštein käitub viisil, kus peab vajalikuks ise korrigeerida millal või kas ta ilmub kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule. Registreerimiskohustuse täitmata jätmine on A. Einšteini puhuselt kujunemas tavapäraseks käitumismustriks. Kuna aga registreerimiskohustus tulenes Viru Maakohtu 10.12.2018 kohtuotsusest, siis selle täitmata jätmisega rikkus A. Einštein talle kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Siinkohal rõhutab kohus, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollinõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Järelikult registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli.
4. Kohtule adresseeritud erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhoolduse käigus A. Einšteinile ette heidetav ka käitumiskontrolliga kaasnenud kohustuse rikkumist – alkoholi tarvitamine 13.06.2019 ja 21.06.
5. Alkoholi tarvitamisega rikkus ta kohtuotsusest tulenevalt alkoholi tarvitamise keeldu. Nii 13.06.2019 on A. Einšteinil tuvastatud joobeseisundi tunnused indikaatorvahendiga. 21.06.2019 alkoholi tarvitamise osas on Politsei- ja Piirivalveamet teinud kriminaalhooldusametnikule teate, et A. Einšteinil on alkoholi tarvitamise tunnused, kirjeldades üksikasjalikult millistel asjaoludel on politseiametnik sellisele järeldusele jõudnud. Seega on võimalik sedastada

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine.

1. Kaaludes järgnevalt A. Einšteini toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks olevaid registreerimiskohustuse nõude rikkumisi ning kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist, siis leiab kohus, et kohtu hinnangul on tuvastatud A. Einšteini poolt mitmekordne rikkumise toimepanek ning esinevad formaalsed alused temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
2. Järgnevalt on põhjust märkida, et karistuse täitmisele pööramisel on kohtul laiaulatuslik kaalutlusruum. Erakorralist ettekannet aluseks võttes peab kohus kaaluma, kas A. Einšteini rikkumine peaks kaasa tooma tema karistuse täitmisele pööramise. Kohtu veendumusel tuleb tõstatatule vastata eitavalt – karistuse täitmisele pööramine antud ajahetkel oleks veel ebaproportsionaalne. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse, et A. Einšteinile on kohaldatud katseaega, mille pikkuseks on poolteist aastat, s.o periood mis on küllaldaselt pikk suunamaks isikut õiguskuulekale teele. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et käesolev ettekanne on kogu kriminaalhoolduse kestel A. Einšteini suhtes kohtule esitatud teine erakorraline ettekanne. Ka tuleb arvestada A. Einšteini sooviga vabaneda oma sõltuvusest ning pöörduda alkoholi võõrutusravile, mis loob eeldused suundumisel õiguskuulekale teele. Kohus sedastab, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kogu kriminaalhoolduse kestel A. Einšteini suhtes alustatud ühtegi uut väärteo- või kriminaalmenetlust. Lisaks, tutvudes A. Einšteini kohta karistusregistris esitatud andmetega, siis nähtub, et 10.12.2018 kohtuotsus ongi A. Einšteini ainsaks kehtivaks karistuseks. Muud kriminaalkorras karistused A. Einšteinil puuduvad. Analüüsides kohtule esitatud materjale, siis järeldub, et antud ajamomendil oleva teabe kohaselt pole kohtule esitatud andmeid, et isik oleks käesoleva erakorralise ettekande alusel kohtuotsusest tulenevate muude nõuete ja kohustuste – v.a registreerimisnõude ja alkoholi tarvitamise – 3 1-18-9493 rikkumist. Samas on A. Einšteini suhtes rakendamata kõik kohtuotsuses kohustusena kirjeldatud meetmed, suunamaks isikut seaduskuulekale teele. Nimelt ei ole kohtu ette toodud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A. Einštein on asunud osalema sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogramm on selline tegevus, kus on võimalik isikut suunata ja panna mõistma oma keelueksimusest. Kohus leiab sedagi, et kuigi erakorralise ettekande kohaselt on tegemist korduva kontrollikohustuse rikkumisega, on siiski sedastatav isiku motiveeritus püsida õiguskuulekal teel. A. Einštein on isik, kes vajab tõhusat kriminaalhooldaja järelevalvet. Analüüsides kohtule esitatud materjale, siis järeldub, et antud ajamomendil oleva teabe kohaselt pole kohtule esitatud andmeid, et isik oleks jätkanud käesoleva erakorralise ettekande alusel kohtuotsusest tulenevate muude nõuete – v.a määratud ajavahemike järel registreerimise eiramine – rikkumist ning toimepandud rikkumised on üldjoontes põhjendatud töö tegemisega. Arvestades karistuse täitmisele pööramise korral selle karistusaja pikkust, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistus, ja et kriminaalkaristus on A. Einšteinile mõistetud esmakordselt, siis leiab kohus, et A. Einšteinile tuleb anda täiendav võimalus oma käitumise parandamiseks. Nii tuleb märkida, et viidatud karistusmäär on küllaldaselt pikk ja on ilmselge, et A. Einštein ei ole asunud endale teadvustama käitumiskontrolli nõuete kohase täitmise ja järgimise nõutavust ja selle tagajärgi. Neist asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et A. Einšteinile tuleb anda täiendav võimalus, eelnevalt kajastatud asjaolusid arvestades on tema karistuse täitmisele pööramine antud ajal ennatlik, mistõttu jätab kohus erakorralise ettekande taotluse rahuldamata. Kuna aga A. Einštein on avaldanud nõusstumust asuda ravile, siis tuleb vastav kohustus talle ka määrata. Et tagada kohustuse täitmine, siis määrab kohus kindlaks ka selle täitmise aja. Lisaks märgib kohus, et asjakohane on A. Einšteini suunata kiiremas korras sotsiaalprogrammis osalemisse.
3. Neil kaalutlustel jätab kohus kriminaalhooldusosakonna taotluse A. Einšteinile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks antud ajamomendil rahuldamata ja A. Einšteinile mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning määrab A. Einšteinile täiendava kohustuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 4