Obsah (7)

§ 286§ 341§ 359§ 338§ 110§ 108§ 335

Tsiviilasi nr 2-18-13994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-

§ 286

lg 1 või muu õigusnormi alusel puudub, sest kostjatel puudub nõue ning isegi juhul kui selline hüvitamisnõue oleks olemas, siis on see aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegemist on rendilepinguga, mitte üürilepinguga.

§ 341

kohaselt kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatud, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Kulutuste hüvitamine rentnikule toimub

§ 359

lg-te 1-3 alusel, mitte

§ 286

lg 1 ja 2 alusel.

§ 359

lg 1 ja 2 alusel esitatud kulutuste hüvitamise eeldusteks on rendileandja nõusolek ja parenduste/kulutuste tegemine, mis on kestvalt oluliselt suurendanud rendilepingu eseme väärtust. Rendilepingu p-i 4.1.5 kohaselt on rentnik kohustatud teostama kinnistu säilitamiseks vajalikke hooldustöid. Rendilepingu p-i 4.1.12 kohaselt ei tohtinud kostjad kinnistu suhtes ilma hageja eelneva nõusolekuta teha olulisi muudatusi ja parendusi, välja arvatud omal kulul tehtav pisiremont maksumusega kuni 1000 eurot. Rendileandja ei ole andnud mitte ühtegi nõusolekut kostjatele parenduste või muudatuste tegemiseks, samuti ei ole rendileandja tõendanud ühegi kulutuse tegemist. Seega ei ole mitte mingil viisil täidetud

§ 359lg 1 eeldused.

Täiendavalt on hageja seisukohal, et isegi juhul kui kostjatel oleks hüvitusnõue on see aegunud -

§ 338lg 1 alusel aegub hüvitisnõue kuue kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest.

Samuti puudub kostjatel õigus keelduda kohustuse täitmisest

§ 110ja § 111 alusel, sest täitmata on kohustuse täitmisest keeldumise eeldused.

Kostjatel puudub nõue hageja vastu, seega ei ole saanud nõue muutuda sissenõutavaks. Kostjad ei ole põhistanud nõuet, esitanud hageja võimalikke nõusolekuid ega tõendanud, et kostjad üleüldse mingisuguseid kulutusi tegid. Samas kui selline nõue isegi oleks olemas (nõude olemasolu hageja ei mööna), siis ei ole hageja rikkumises süüdi, mis annaks eelduse kohaldada kostjate poolt keeldumist.

§ 108

lg 1 kohaselt on kohustuste rikkumine kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud. Hageja ei ole jätnud oma kohustusi täitmata – kostjad ei ole isegi väljendanud võimaliku hüvitise suurust ehk nõude suurust, mistõttu ei saa kostjad väita, et kui neil isegi oleks nõue olemas, siis oleks täidetud keeldumise aluseks olevad eeldused

§ 110lg 1 järgi.

Seega ei ole kostjatel nõudeid hageja vastu, mistõttu puudub kostjatel alus keelduda kohustuse täitmisest

§ 110lg 1 alusel.

Kostja vastuväited (tlk 36-40) 3. Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et hagejal on kinnistu omandiõigus ja leping on lõppenud, kuid leiavad, et hageja nõuded on põhjendamatud, sest kostjatel on üüritud asja kinnipidamisõigus tulenevalt

§ 286

lõikest 2, s.o õigus mitte vabastada kinnistut enne, kui hageja ei ole hüvitanud kostjate poolt kinnistule tehtud kulutusi. Üürnik võib juhul, kui tal on üürilepingu lõppedes üürileandja suhtes hüvitisnõue (milline nõue kostjatel antud juhul on), rakendada selle nõudega seoses ka kinnipidamisõigust. Kinnipidamisõigus tuleneb

§-st 110.

§ 110

lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Antud juhul tulenevad kostjate kui võlgnike ja hageja kui võlausaldaja kohustused samast õigussuhtest (rendilepingust). Järelikult on nõude ja kohustuse vahel piisav seos. Ka ei ole kostjatel juhul, kui nad kinnistu valduse hagejale üle annavad, enam piisavat 3 3 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Tsiviilasi nr 2-18-13994 tagatist, et hageja nende hüvitisenõude täidab. Seega on kostjatel õigus keelduda oma kohustuste täitmisest viitega

§-le 110 (ja ka §-le 111).

§ 335

reguleerib üüritud asja tagastamisega viivitamise õiguslikke tagajärgi.

§ 335

lause 1 viimane osa viitab selgesti, et vastav tagajärg ei realiseeru siis, kui üürnik üürilepingu esemeks olevat asja õigustatult, tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks kinni peab (nagu kostjad seda käesoleval juhul teevad). Seega viitab üürilepingu osa erinorm selgelt kinnipidamisõiguse rakendamise võimalikkusele hüvitisnõude täitmisega seoses. Üürilepingu lõppedes annab kinnipidamisõigus üürnikule õiguse asja väljaandmisest keelduda (mida kostjad ongi teinud), kuid kinnipidamisõigus ei anna üürnikule asja edasise kasutamise õigust. Asja kasutamiseks andis üürnikule õigusliku aluse üürileping (käesoleval juhul rendileping nr XXX ). Kui üürileping on lõppenud, siis sealt enam üürnikule kasutusõigust ei tulene. Kinnipidamisõigus ei anna samuti kasutusõigust. Eelnev selgitab seda, miks kinnistul enam kedagi ei ela, nagu on viidanud hageja, mis aga ei tähenda seda, et kostjatel puudub seetõttu alus kinnistu väljaandmisest keelduda. Seega on kostjad seisukohal, et enne, kui vald ei ole kinnistule tehtud kulutusi kostjatele hüvitanud, ei ole kostjad kohustatud kinnistu valdust hagejale üle andma ja hagiavalduses toodud nõuded kostjate vastu on alusetud. 4. Kostjad ei nõustu hageja käsitlusega

§ 286

osas.

§ 286

lg 2 võimaldab üürnikul nõuda parenduste hüvitamist sõltumata sellest, kas on järgitud

§ 286

lõikes 1 sätestatut (st kostjad saavad hagejalt hüvitist nõuda ka juhul, kui kostjatel kui üürnikel ei ole parenduste või muudatuste tegemiseks lepingu p 4.1.12. nähtuvat üürileandja nõusolekut).

§ 286

lg 2 kohaselt võib üürnik muude kui

§ 286

lõikes 1 nimetatud kulutuste (üürileandja nõusolekul tehtud parendused ja muudatused) hüvitamist nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kostjad on seisukohal, et neil on õigus nõuda kinnistule tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes

§-le 1018 ja

2. jaanuari 2019 kohtuistung
3. Hageja jäi esitatud nõuete juurde. Kuna antud kinnistul ei ela kedagi, piisab kinnisasja väljaandmisest keeldumise korral ainult kostjate väljatõstmisest.
4. Kostjad hagi ei tunnista ning ei soovi valdust üle anda, kuni ei ole hüvitatud hoonele tehtud kulutused. Kinnistule tehtud parenduste kohta ei ole kostjatel tõendeid esitada peale katlamajale tehtud kulutuste osas. Kostjad on teinud parendusi teades, et hoone jääb neile, mistõttu pole kuludokumente säilinud. Kostjate esindaja viitab, et kohus, jättes rahuldamata ekspertiisi taotluse kinnistule tehtud kulutuste väärtuse hindamiseks, on võtnud kostjatelt võimaluse tehtud kulutuste tõendamiseks. Kohtu põhjendused
5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tegemist on vindikatsiooninõudega, millega saab asja tagasi nõuda ka juhul, kui on lõppenud asja valdamiseks õiguse andnud asjaõigus. Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks.
7. Omandi kaitse nõude esitamisel lasub asjaolude tõendamise kohustus omanikul, kes vindikatsiooninõuet esitab. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale kuulub 4 4 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Tsiviilasi nr 2-18-13994 omandiõiguse alusel XXX kinnistu asukohaga XXX , reg. nr XXX (tlk 9). Seega on Peipsiääre vallal asja väljaandmisnõue AÕS § 80 alusel.
8. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostjate vahel sõlmitud rendileping on lõppenud XX.XX.XXXX. Eeltooduga on tuvastatud, et kostjad valdavad hagejale kuuluvat kinnisasja õigusliku aluseta. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostjad ei ela käesoleval ajal vaidlusalusel kinnistul, kuid vaatamata sellele ei ole nad teinud hagejale võimalikuks kinnistu kasutamist, kuna hagejale ei ole üle antud kinnisasja valdamist võimaldavate vahendite valdust nagu võtmed, juurdepääsukoodid, puldid jms. Seega seisneb valduse rikkumise fakt selles, et kostjad ei ole pärast poolte vahel sõlmitud rendilepingu lõppemist XXX kinnistu valdust hagejale üle andnud. Kinnisasja omanikule tagastamine tähendab seda, et üle tuleb anda ka kinnisasja valdamist võimaldavate vahendite valdus nagu võtmed, juurdepääsukoodid jms ning asja väljaandmise osaks saab lugeda ka valdajale kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust.
9. Kostjad on esitanud vastuväited vindikatsiooninõudele seoses kohustuse täitmisest keeldumise õigusega. Kostjate vastuväidete kohaselt on kostjatel hageja vastu nõuded, eelkõige kulutuste hüvitamise nõuded tulenevalt

§ 286

lõikest 2, mis annab kostjatele kui valdajatele

§ 110kohaselt õiguse keelduda asja omanikule väljaandmisest.

Samas ei ole kostjad esitanud kohtule vastuhagi kulutuste hüvitamiseks, mille alusel saaks kohus põhihagi rahuldamise korral ette näha asja valduse väljaandmise vastastikku kostjatele kuuluvale vastunõudele vastava kohustuse täitmise vastu. Kostjad on selgitanud, et üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on üürniku poolt tehtud muudatuste või parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud. Seega tuleks hinnata kas ja millises ulatuses on kinnistu väärtus lepingu lõppemise hetkeks muutunud võrreldes ajaga, mil see anti kostjate kasutusse. Kuna kostjatel aga puuduvad kuludokumendid asja parendamiseks ja väärtuse suurendamiseks tehtud kulutuste osas, siis taotlesid kostjad ekspertiisi määramist. Taotluse kohaselt tulnuks eksperdil hinnata XXX kinnistuga külgneva maatüki ja sellel paikneva hoone väärtust. Hinnates kõrval krundil asuva ehitise väärtust koos selle aluse maaga, on võimalik välja selgitada kostjate kasutuses olnud kinnistu väärtus ajal, mil see anti kostjate valdusesse ja vastavalt tuvastada, kui palju on muutunud XXX kinnistu väärtus lepingu lõppemise hetkeks. Maakohus jättis 25.10.2018 määrusega ekspertiisi taotluse rahuldamata (tlk 50-51), kuna kostjate poolt välja pakutud metoodika ei vii menetluslikult selleni, et oleks võimalik välja selgitada kinnistu väärtuse kasv kostjate poolt tehtud parenduste ja muudatuste kaudu. Kuna kostjad ei ole käesolevas menetluses esitanud vastuhagi kulutuste hüvitamiseks, siis puudub kohtul võimalus hinnata kas rendieseme väärtus on kostjate poolt tehtud parenduste või muudatuste tõttu suurenenud ning kas tehtud kulutused on tõendatud ja põhjendatud. 12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegemist on rendilepingust tuleneva õigussuhtega. Kulutuste hüvitamine rentnikule toimub

§ 359

lõike 1 järgi.

§ 359

lg 1 ja 2 alusel esitatud kulutuste hüvitamise eeldusteks on rendileandja nõusolek ja parenduste/kulutuste tegemine, mis on kestvalt oluliselt suurendanud rendilepingu eseme väärtust. Rendilepingu p 4.1.5 kohaselt oli rentnik kohustatud teostama kinnistu säilitamiseks vajalikke hooldustöid. Rendilepingu p 4.1.12 kohaselt ei tohtinud kostjad kinnistu suhtes ilma hageja eelneva nõusolekuta teha olulisi muudatusi ja parendusi, välja arvatud omal kulul tehtav pisiremont maksumusega kuni 1000 eurot. Hageja kinnitab, et kostjad ei ole hagejat teavitanud sellest, et nad plaanivad teha kulutusi, mille maksumus ületaks 1000 eurot. Kuna puudub rendileandja nõusolek suuremate kulutuste kui 1000 eurot tegemiseks ning tõendid kulutuste või parenduste teostamise kohta ei ole kostjatel võimalik nõuda kulutuste hüvitamist lepingulisest võlasuhtest tulenevalt. Samas ei ole välistatud

§ 359

lõike 3 järgi käsundita asjaajamisest tuleneva (s.o

§-l 1023 põhineva) kulutuste hüvitamise nõude esitamine. Seejuures tuleks pöörata tähelepanu nii lepinguliste kui lepinguväliste nõuete võimalikule aegumisele.

§ 338

lg 1 järgi on üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Selle nõude aegumistähtaeg algab

§ 338lg 2 teise lause järgi lepingu lõppemisest.

Sama tähtaeg kehtib

§ 341järgi rentniku nõuete kohta rendileandja vastu.

5 5 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Tegemist on lühendatud lepingulise aegumistähtajaga TsÜS § 146 lg-ga 1 võrreldes. Seega on võimalik, et nii lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel esitatud nõuded on aegunud.

1. Kuna kostjate esitatud vastuväited kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kohta ei leidnud tõendamist, hagejal ei ole tekkinud kohustust hüvitada kostjatele väidetavaid kulutusi ning kostjatel ei ole õigust hageja hoonet kinni pidada, on ruumide valdus ebaseaduslik ja hagejal on AÕS § 68 lg 1, § 80 lg-te 1 ja 2 alusel õigus nõuda, et kohus kohustaks kostjaid andma asi hagejale üle. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja XXX kinnistu asukohaga XXX , tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hageja valdusesse. Valduse üle andmata jätmise korral tõsta Eve Lemming ja Margus Lemming koos neile kuuluva varaga Põldmaa külas Peipsiääre vallas Tartumaal asuvast XXX kinnistult, registriosa numbriga XXX välja. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Lõike 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusesse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kuivõrd käesolevas menetluses on tegemist solidaarsete kostjatega, kelle kahjuks otsus tehti, jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud 950 euro ulatuses riigilõivudest ja 1921,34 euro ulatuses õigusabikuludest, kokku 2871,34 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on hageja tasunud 18.09.2018 riigilõivu summas 900 eurot ja 05.12.2018 50 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Siret Saks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud 1921,34 eurot (tlk 133). Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot + km. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Esindaja on osutanud õigusabi kokku 22 tunni ja 11 minuti ulatuses, so kokku 1921,34 eurot (ilma km-ta). Hageja esindaja kulud on järgmised: 6 6 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Kuupäev Kommentaarid Kestvus Summa EUR 13.09.2018 0:00 kinnistusraamatu väljavõtted 0h 00m 3,00 13.09.2018 8:45 tutvumine materjalidega, hagiavalduse 4h 45m 475,00 koostamine 18.10.2018 15:30 tutvumine kostja vastusega ja ekspertiisiga 0h 45m 75,00 22.10.2018 14:00 vastuse tegemine kohtule 2h 45m 275,00 6.11.2018 16:00 hagi tagamise avalduse koostamine 2h 30m 250,00 9.11.2018 12:00 hagi tagamise avalduse koostamine 2h 00m 200,00 19.11.2018 16:17 ettevalmistus ärakuulamiseks 1h 00m 100,00 20.11.2018 10:50 osalemine kohtuistungil tsiviilasjas nr 20h 46m 76,67 1813994 21.11.2018 16:35 tutvumine kohtumäärusega, analüüs 0h 25m 41,67 seonduvalt tagatisega 28.11.2018 14:45 tutvumine A.Lillo kirjaga, analüüs, 0h 30m 50,00 vastuskirja koostamine 17.12.2018 10:00 vastuse koostamine kohtule 1h 30m 150,00 14.01.2019 9:30 ettevalmistus kohtuistungiks tsiviilasjas nr 2- 1h 15m 125,00 18-13994 14.01.2019 13:00 istungil osalemine 1h 00m 100,00 Kostjate esindaja hinnangul on vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabikuluks 1171,34 eurot (1921,34 euro asemel). Esmalt on kostjad kahtluse alla seadnud dokumentidega tutvumise (4,75 tundi). Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd tegemist ei ole ainuüksi dokumentidega tutvumisega, vaid ka hagiavalduse koostamisega (mis on kokku viiel lehel) ja lisade komplekteerimisega. Seega on kohus seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Järgnevalt ei nõustu kostjad kohtule 22.10.2018 vastuse tegemisele kulunud 2 tunni ja 45 minutiga (vastus tlk 44-48). Tegemist on vastusega kostjate taotlusele ekspertiisi osas. Kohtu hinnangul on kostjad loonud vajaduse hagejal vastavasisulise arvamuse andmiseks. Arvestades kostjate dokumendi mahtu ning hageja vastuse sisu, ei pea kohus antud ajakulu põhjendamatuks ega ebamõistlikuks. Kostjad ei nõustu ka hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud ajaga, 4,5 h. Kohus ei nõustu ka sellekohase kostjate väitega, kuna antud hagi tagamise avaldus ei ole kohtumenetluses just tavapärane, leiab kohus, et nimetatud ajakulu on mõistlik ja vajalik arvestades ka seda, et kohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Kostjad on märkinud, et hageja 17.12.2018 vastuse koostamisele kulunud 1,5 tundi ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole määruskaebusega tutvumine ning sellele sisulise vastuse andmiseks kulunud aeg 1,5 tundi kindlasti põhjendamatu, vaid mõistlik ja vajalik. Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungiks ettevalmistamise aeg 1,25 tundi samuti kuidagi ebamõistlik ega põhjendamatu, vaid kohtumenetluses pigem tavapärane. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenused on olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu, kostja menetluskulude suurust ja asja keerukust, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Seega on esindaja tasu põhjendatud 1921,34 euro ulatuses. 7 7 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Tsiviilasi nr 2-18-13994 Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Eve Lemmingult ja Margus Lemmingult solidaarselt Peipsiääre valla Peipsiääre vallavalitsuse kaudu kasuks välja menetluskulud summas 2871,34 eurot.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8 8