Obsah (12)

§ 444§ 231§ 5§ 438§ 230§ 436§ 328§ 367§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. veebruar 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2

) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud

1. Haginõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 468 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,87 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot, viivised alates 02.07.2018 0,021% päevas määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud.
2. 31.05.2017 sõlmisid hageja ja kostja Starfish Academy siseringi liikmelepingu, mille p 2 kohaselt valis kostja liikmepaketiks Sisering 2.0 täisliikmepaketi, mis sisaldab 2 korda live-kohtumist kuus kestvusega 3 tundi, 1 kord online grupi coaching kõne kestvusega 1 tund ja 1 kord personaalne coaching kõne kestvusega 30 minutit. Vastavalt lepingu p 4.
3. on Sisering 2.0 liikmepaketi liikmetasu 2340 eurot aastas, millele lisandub käibemaks, kokku 2808 eurot. Lepingu p 5 kohaselt tuleb liikmetasu maksta osade kaupa igakuiselt iga kuu
4. kuupäevaks järgmise kuu eest. Seega pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt 234 eurot (koos käibemaksuga) lepingu 12-kuise kestvuse jooksul. Kostja andis lepingu allkirjastamisega nõusoleku liikmetasu krediteerimiseks enda krediitkaardilt läbi Paypal maksesüsteemi. Kostja tasus hagejale liikmetasu osamakseid korrektselt kuni 20.03.2018, mil hagejal ei õnnestunud liikmetasu makset kostja arvelt krediteerida. Samuti ei õnnestunud liikmetasu makse krediteerimine 20.04.
5. Kostjal on hagejale käesoleva ajani tasumata liikmetasud
6. aasta aprilli ja mai kuude eest kokku summas 468 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised summas 8,87 eurot. Hageja pöördus kostja poole 26.03.2018 palvega tasuda aprilli 2018 liikmetasu, kuid kostja vastas 27.03.2018 e-kirjas, et ta ei soovi enam hageja poolt osutatavat teenust saada, kuna ta kolib elama Hispaaniasse, tal ei ole hetkel vahendeid ning ta katkestab liikmelepingu. Lepingu p 7 kohaselt jõustus leping kostja poolt allkirjastatud lepingu hagejale edastamise kuupäevast. Leping kehtib liikmelisuse kestvuse jooksul, s.o 12 kuud. Leping pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 12 kuuks, kui kumbki lepingu pool ei ole teavitanud teist lepingu poolt kirjalikult vähemalt 60 päeva ette. 27.04.2018 teavitas hageja kostjat, et leping lõpeb alates 31.05.2018 ja ei pikene järgnevaks 12 kuuks. Samuti palus hageja kostjal tasuda võlgnevus hageja arveldusarvele hiljemalt 07.05.
7. Kostja ei ole siiani hagejale võlgnevust tasunud. Hageja leiab, et kostja 27.03.2018 e-kirja ei saa pidada VÕS § 196 lg 1 kohaseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna ei ole usutav, et Hispaaniasse kolimine tuli hageja jaoks ootamatult. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemiseks. Lisaks võimaldab lepingu sisu kostjal lepingut täita ka interneti vahendusel olemata selleks füüsiliselt kohal. Samuti on kostja lepingut sõlmides teadvustanud, et igal koolitusel või siseringi kohtumisel osalemine või mitteosalemine ei mõjuta kokkulepitud tasu suurust.
8. Kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses alates 20.03.
9. Hageja palub lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,87 eurot ja viivised alates 02.07.2018 0,021% päevas määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
10. Kuna hageja tegi mitmeid jõupingutusi, et kostjalt võlgnevust enne kohtu poole pöördumist sisse nõuda, palub hageja kostjalt välja nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot. Kostja vastuväited
11. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ega ole asjaolusid arvestades kooskõlas õigusaktidega.
12. Kostja otsustas katkestada hagejaga sõlmitud lepingu ennetähtaegselt ettenägematute asjaolude tõttu, millest ta hagejat koheselt teavitas. Hageja leiab, et kostja lepingu katkestamine oli põhjendamatu, kuna ta ei teavitanud hagejat viidatud asjaolude ilmnemisest koheselt. Kostja leiab, et 2 sellega hageja tunnistab, et kostjal oli ettenägematu asjaolu, mis tingis lepingu katkestamise, kuid hageja hinnangul oleks kostja pidanud hagejat sellest varem informeerima. Kostja arvelt ei õnnestunud liikmetasu debiteerida, kuna kostjal ei olnud hetkel rahalisi vahendeid. Kostja otsene põhjus hagejaga sõlmitud lepingu katkestamiseks oli vajadus kolida Hispaaniasse, mistõttu tal ei olnud võimalik jätkata hageja teenuste kasutamist endisel viisil. Kostja oli küll eelnevalt teadlik Hispaaniasse kolimisest, kuid kuna see oli seotud Euroopa Liidu programmiga, mille korraldus sõltus erinevatest osapooltest ning protsess osutus eeldatust aeglasemaks, ei osanud kostja prognoosida Hispaaniasse kolimise täpset aega.
13. märtsil sai kostja Hispaania partnerilt e-kirja, milles kinnitati, et elektroonilises süsteemis olevale tõrkele, mis oli olnud peamiseks takistuseks programmi edasiminekul, leiti lahendus. Sama päeva õhtul informeeris kostja e-kirja teel hagejat lepingu katkestamisest. Kuigi kostja informeeris hagejat lepingu katkestamisest pärast uue osamakse tasumise tähtaja möödumist, oli ta selle hetke seisuga tasunud hagejale 10 järjestikust osamakset, seega oli aprillikuu osamakse kostja poolt tasutud. Selgituseks, et esimene osamakse toimus kokkuleppel hagejaga
14. mail 2018 ettemaksuna enne lepingu allkirjastamist. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu, kuna kostja lõpetas hagejaga sõlmitud lepingu kooskõlas võlaõigusseaduse § 196 lg 1-ga, kuna tal oli selleks mõjuv põhjus. Kostjal ei ole hageja ees võlgnevust, kuna poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud märgitud minimaalset etteteatamise perioodi lepingu lõpetamiseks ning samuti ei olnud selles märgitud sanktsioone, mis lepingu lõpetamisega kaasneksid. Kohtu põhjendused
15. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 8.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 11.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega 3 neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Hageja ja kostja sõlmisid 31.05.2017 Starfish Academy siseringi liikmelepingu täisliikmepaketiga Sisering 2.0 (tl 28). 2) Liikmelepingu kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma liikmetasu 195 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, s.o 234 eurot kuus, osade kaupa igakuiselt iga kuu
2. kuupäevaks järgmise kuu eest (tl 28). 3) Kostja tasus hagejale liikmetasu osamakseid korrektselt kuni 20.03.2018, mil hagejal ei õnnestunud liikmetasu makset kostja arvelt krediteerida.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli põhjendatud alus öelda leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles.
4. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus
6. aasta aprilli ja mai kuude liikmetasude eest kokku summas 468 eurot. Hageja leiab, et kostja ei ole lepingut täitnud ega seda lepingu p 7 kohaselt üles öelnud. Lepingu p 7 kohaselt jõustus leping kostja poolt allkirjastatud lepingu hagejale edastamise kuupäevast. Leping kehtib liikmelisuse kestvuse jooksul, s.o 12 kuud. Leping pikeneb automaatselt igakordselt järgnevaks 12 kuuks, kui kumbki lepingu pool ei ole teavitanud teist lepingu poolt kirjalikult vähemalt 60 päeva ette. Kostja edastas hagejale 27.03.2018 e-kirja, milles andis teada, ta ei soovi enam hageja poolt osutatavat teenust saada, kuna ta kolib elama Hispaaniasse, tal ei ole hetkel rahalisi vahendeid ning ta katkestab liikmelepingu. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei ole tegemist VÕS § 196 lg 1 kohase erakorralise lepingu ülesütlemisega, mille puhul võib jätta 60-päevase etteteatamistähtaja järgimata. Kostja Hispaaniasse kolimine ei ole lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, sest kostja on oma vastuses tunnistanud, et see ei tulnud talle ootamatult. Asjaolu, et kostja ei olnud teadlik täpsest kolimise ajast, ei oma tähtsust, kuna kostja oli teadlik, et see võib iga hetk saabuda. Samuti nõustub kohus hageja väitega, mille kohaselt Hispaaniasse kolimine ei takista kostjal teenuse saamist, kuivõrd kostjal oleks olnud võimalik osaleda koolitustel ka interneti vahendusel. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt esiletoodud põhjused ei ole käsitletavad mõjuva põhjusena VÕS § 196 lg 1 mõttes, seega ei ole kostja sõlmitud lepingut erakorraliselt üles öelnud. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
7. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
8. Kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud hageja poolt antud tähtajaks, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist tasumata summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,87 eurot ja 4 viivised põhinõudelt (468 eurot) alates 02.07.2018 0,021% päevas määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,87 eurot ning alates 02.07.2018 edasiulatuv viivis seadusjärgses määras, s.o 0,021% päevas, tasumata põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 113¹ lg 1 alusel. Hageja leiab, et on teinud enne kohtusse pöördumist mitmeid jõupingutusi, et kostjalt võlgnevust sisse nõuda, mistõttu on sisenõudmiskulude hüvitamine summas 40 eurot põhjendatud. VÕS § 113¹ lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama sätte lg 4 kohaselt ei kohaldata käesolevat paragrahvi tarbijast võlgnikule. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Eeltoodud põhjusel ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue VÕS § 113¹ lg 1 alusel. Hagiavalduses esiletoodud asjaolud ei anna alust viidatud nõuet rahuldada ka VÕS § 1132 alusel kuivõrd hageja ei ole toonud välja ega tõendanud, millal ta on kostjale meeldetuletuskirju edastanud.
2. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 468 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,87 eurot ja viivised põhinõudelt (468 eurot) alates 02.07.2018 0,021% päevas määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 40 eurot. Menetluskulud
3. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ning 8% ulatuses hageja kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus leiab, et 5 käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

21.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6