lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Indrek Nelise suhtes tehtud Soome Vabariigis Vantaa maakohtu 23.04.2018 otsusega (nr 18/117410) mõistetud vangistuse täitmine Eesti Vabariigis.
lg 1 aluel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud 25.03.2019 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule Euroopa vabadusekaotuse tunnistuse koos lisadokumentidega, mis on koostatud Indrek Nelise suhtes 12.03.2019 Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt ning milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Indrek Nelise (sünniaeg: 08.06.1986) suhtes Soome Vabariigi Vantaa maakohtu 23.04.2018 tehtud otsuse (jõustunud 01.05.2018) nr 18/117410 (juhtumi number R 18/956) tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis. Tunnistuse kohaselt on Indrek Nelis Vantaa maakohtu otsusega süüdi mõistetud järgmises kuriteos: 21.01.2018 Soomes, Vantaas lõi ta kannatanut T. T. rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane betoonpõrandale kukkus. Seejärel jätkas I. Nelis maas lamava kannatanu füüsilist väärkohtlemist, lüües teda mitmeid kordi rusikaga ja jalaga näkku, mille tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse, tal tekkis ajuverejooks ning laiaulatuslikud näo killustusmurrud. Kannatanu oli teadvuseta üle nädala ja talle tehti kaks näo korrigeerivat operatsiooni. Kannatanu elu oli vahetus ohus ja ta oleks hukkunud ilma esmaabi ja hingamise toetamiseta. Kannatanul jäävad püsivateks kahjustusteks hambumise ja lõugade tasakaalutus, näo tundlikkuse kõrvalekalded ning operatsiooniarmid. Oma tegevusega põhjustas I. Nelis kannatanule raske kehavigastuse ja eluohtliku seisundi. Teo toimepanemisel kasutas I. Nelis ohtralt ja tugevat vägivalda, mis oli suunatud kannatanu pähe ning jätkas vägivalla kasutamist ka siis, kui kannatanu kaitsetuna maas lamas. Kehaline väärkohtlemine on seega toime pandud eriti jõhkral ja julmal viisil ning raskendavatel asjaoludel. I. Nelist karistati selle kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 8 kuud, s.o 1335 päeva. I. Nelist peeti kahtlustatavana kinni 21.01.2018 – 22.04.2018 ning ta hakkas vabaduskaotuslikku karistust kandma 23.04.2018. Otsus jõustus 01.05.2018.a. Süüdimõistetu I. Nelis on 14.05.2018 avaldanud, et ta ei ole nõus vanglakaristuse täideviimise üleandmisega (tl 36). I. Nelisele määratud kaitsja Soomes on 27.06.2018 esitanud arvamuse, et I. Nelist ei tohi ilma tema nõusolekuta karistuse edasiseks kandmiseks Eestisse üle anda, sest ta ei ela Eestis. Karistuse täideviimise üleandmine ei hõlbusta tema sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalusi. Tunnistusele on lisatud Soome Immigratsiooniameti 04.07.2018 otsus (registreerimisnumbriga 713/440/2018), mille kohaselt on Indrek Nelis saadetud tagasi Eestisse ning talle on väljastatud 9-aastane sisenemiskeeld Soome Vabariiki, mis hakkab kehtima sellel kuupäeval, kui I. Nelis Soomest lahkub (tl 5, 30-33). Prokurör leidis, et otsuse tunnustamine ja vangistuse täitmine Eesti Vabariigis on lubatav. Kuritegu, mille eest I.Nelist Soomes karistati, on kuriteona karistava ka Eestis - KarS §118 lg 1 p 1, 5 alusel (vangistus 4-12 aastat). Samas asub see kuritegu ka
loetelus lg 1 punktis 14, mille kohaselt tuleb selliseid otsuseid tunnustada isegi siis, kui see ei oleks kuritegu täidesaatvas riigis. Täidetud on ka tunnustamise teine tingimus: kuna I. Nelis on Eesti Vabariigi kodanik, kellele ei ole küll Eestis alalist elukohta, kuid ta on Soome Vabariigi Migratsiooniameti otsusega riigist välja saadetud ja talle on kehtestatud sissesõidukeeld Soome 9 aastaks alates tema vabanemisest. Seega otsuse tunnustamiseks ei ole I. Nelis nõusolek vajalik. Kuna ta on pikaks ajaks Soomest välja saadetud, siis ka tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ei oleks tal võimalus Soome jääda ning tema edasine viibimine Soome vanglas ei soodustaks kuidagi tema rehabilitatsiooni. 2 Kaitsja leidis, et I. Nelise süüdimõistmine raskes isikuvastases kuriteos ja sissesõidukeeld Soome Vabariiki 9 aastaks võimaldavad küll otsuse tunnustamist ja karistuse edasist kandmist Eestis, kuid küsitav on siin tema parem rehabilitatsioon. Soomes oleks I. Nelisel võimalus vabaneda enne tähtaega vangistuse kandmiselt poole karistusaja möödumisel, Eestis tuleks tal ära kanda aga 2/3 karistusest (7 kuud vangistus rohkem), sest poole karistusaja ärakandmise korral tuleks rakendada elektroonilist valvet, mis eeldab elukoha olemasolu Eestis. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega leiab, et esitatud taotlus Eesti Vabariigi kodaniku Indrek Nelise suhtes Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks ja talle mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise jätkamist Eesti Vabariigis kuulub rahuldamisele. Isikule välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse edasikandmiseks Eesti Vabariigis on formaalse eeldusena
alusel esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatav vabaduskaotusliku karistuse tunnistus. Sellise tunnistuse on esitanud Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet. Selle tunnistuse pinnalt tuleb kohtul hinnata, kas on täidetud
§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja
§-s 50836 nimetatud kriteeriumid.
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on
Indrek Nelis on Soome Vabariigi kohtuotsusega süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt
lg 1 loetelus punkt 14 all (tapmine või raske kehavigastuse tekitamine), mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas on kirjeldatud kuritegu karistatav kuriteona ka Eestis KarS § 118 lg 2 p 1 ja 5 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 4 kuni 12 aastat. I. Nelis pani jõustunud otsuse kohaselt toime kuriteo, mis põhjustas kannatanule raske kehavigastuse ja eluohtliku seisundi ning selle eest on teda karistatud Vantaa maakohtu otsuse alusel vangistusega 3 aastat ja 8 kuud. See otsus on jõustunud 01.05.2018. Seega on täidetud tunnustamise üldtingimused.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on käesoleva seadustiku § 50836 lõikes 1 nimetatud isik: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis; 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on I. Nelis Eesti Vabariigi kodanik (tl 4). Tunnistuse kohaselt on Eesti rahvastikuregistri poolt 07.05.2018 väljastatud andmete kohaselt tema elukohaks Saare maakond, Saaremaa vald. Rahvastikuregistri kohaselt käesoleval hetkel I. Nelisel Eestis elukoht puudub ning seda on kinnitanud ka I. Nelis ise. Samas on tunnistusele lisatud Soome Immigratsiooniameti 04.07.2018 otsus (reg. nr 713/440/2018), mille kohaselt on Indrek Nelis saadetud tagasi Eestisse ning talle on väljastatud 3 9-aastane sisenemiskeeld Soome, mis hakkab kehtima sellel kuupäeval, kui I. Nelis Soomest lahkub (tl 5, 30-33). Nimetatud otsus on tunnistuse kohaselt täideviimiskõlblik ning edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud väljasaatmisotsuse täideviimist. Järelikult ei ole
lg 1 ja
lg 1 p 2 alusel praegusel juhul Vantaa maakohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks I. Nelise nõusolek nõutav, kuivõrd ta on Eesti Vabariigi kodanik, kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki muu pädeva asutuse otsuse alusel. Antud asjas ei esine kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka
,
,
lg 3 ega
mõttes.
lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. I. Nelisele mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Vantaa maakohtu otsusega karistuseks 1335 päeva ehk 3 aastat ja 8 kuud vangistust (tl 7). Arvestades, et Eesti Vabariigis on selline tegu karistatav KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega, siis ei ületa Soome Vabariigis I. Nelisele mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse ülemmäära, mistõttu ei kuulu mõistetud karistus muutmisele.
lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on I. Nelis antud kuriteoga seoses olnud kinnipeetud 21.01.2018 – 22.04.2018 ning asunud vabaduskaotuslikku karistust kandma 23.04.2018. Seega on ta katkematult olnud vahi all alates 21.01.2018. Väljaandja riigi õiguse kohaselt saab karistus täielikult kantuks 16.09.2021 (tl 7-8). Eeltoodust lähtudes tunnistab kohus
lg 1 p 1 kohaselt Vantaa maakohtu 23.04.2018.a otsuse nr 18/117410 täitmise Eesti Vabariigis Indrek Nelisele mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et I. Nelisel kuulub ärakandmisele 3 aastat ja 8 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks tuleb lugeda 21.01.2018. a. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et I. Nelise edasine vangistuse kandmine Eestis ei tulene vajadusest tema sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Sotsiaalse rehebilitatsiooni all tuleb mõista eelkõige kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Edasine karistuse kandmine Soome vanglas ei soodusta kohtu arvates kuidagi I. Nelise võimalusi Eesti ühiskonda rehabiliteeruda. Eesti vanglates pakutakse isikutele erinevaid programme ja tugiteenuseid, mis aitavad kinnipeetuil siinsesse ühiskonda rehabiliteeruda. I. Nelisel tuleb pärast vangistuse ärakandmist või tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral oma elu jätkata Eestis, mitte Soomes, sest sissesõidukeeld Soome Vabariiki on talle määratud 9 aastaks. 4 Mis puudutab kaitsja viiteid erinevatele võimalustele Soomes ja Eestis vangistusest ennetähtaegsele vabanemisele, siis märgib kohus, et kogu karistuse täideviimine toimub Eesti õiguse järgi. Erinevad tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks Soomes ja Eestis ei raskenda süüdimõistetu olukorda, sest ei muuda talle mõistetud karistuse pikkust (kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust). Asjaolu, et Soomes vangistust kandes saabuks süüdimõistetul I. Nelisel võimalus taotleda karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 7 kuud varem, ei anna see alust pidada tema kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või EIÕK artikli 5 tähenduses (vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-6-12, 3-1-1-71-15). Antud asjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 90 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. Kohus arvestab, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse algatas Soome Vabariik ja I. Nelisel puudus selles osas sõnaõigus. Samas
lg 1 p 3 kohaselt on kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.