) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks. 1.
lõige 1 punktidest 1 ja 7 ning kooskõlas
Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab päevast, mil X vabaneb eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle kodakondsusjärgsele riigile karistuse jätkamiseks. X esitas Siseministeeriumi 30.06.
1.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Käesoleval juhul puuduvad X il kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. 1.6. PPA hinnangul esinevad X i suhtes
Vaidlust ei ole selles, et X on varasemalt korduvalt süüdi mõistetud tahtlikes kuritegudes ning talle on mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Isiku varasem käitumine annab alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik seaduskuulekalt käituda. PPA hinnangul suurendab isikust tulenevat põgenemisohu prognoosi ka isiku poolt antud selgitused 13.05.2019 kohtuistungil kriminaalasjas 1-15-8481, kus isik väitis, et vangistusest vabanedes sooviks asuda tööle Soome. 1.7. PPA hinnangul esinevad X i osas ka
Isikul puuduvad käesoleval ajal väljasaatmise lõpule viimiseks kehtivad reisidokumendid. Tartu Vanglalt saadud info kohaselt ei nõustunud X allkirjastama tagasipöördumistunnistuse jaoks vajalikke ankeete, mistõttu ei olnud võimalik Tartu Vanglal hakata isikule väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei soovi teha koostööd PPA-ga oma lahkumiskohustuse täitmiseks. 1.8. PPA alustab isiku dokumenteerimist tagasivõtulepingu raames ning ei ole alust arvata, et isikut ei dokumenteerita. Isiku väljasaatmist pole alust pidada perspektiivituks. 1.9. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid on PPA seisukohal, et
lg 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad ja ei taga eesmärki. Isiku suhtes esineb põgenemisoht.
sätestatud järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Isiku eelnev järjepidev õigusvastane käitumine viitab, et isik ei austa Eesti riigi õiguskorda. Arvestades võimalusega, et isik ei täida ise lahkumiskohustust ning esineb võimalik põgenemise oht, on PPA seisukohal, et X i kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse, kuni tema väljasaatmiseni Eestist Venemaa Föderatsiooni, on proportsionaalne meede. 1.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni 05.07.2019. a ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav. 6.
lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja
lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad
7.
lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-d 1 ja 3 sätestavad, et välismaalast võib kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: esineb välismaalase põgenemise oht; või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8. Asjas esineb
lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht.
p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus on selgitanud, et välismaalase kinnipidamisel tuleb igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hinnata.
kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemisel vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seega ei ole ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine iseseisvalt
lg 2 p-st 3, mille kohaselt võib isiku kinni pidada, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Isiku Venemaa Föderatsiooni pass kehtis kuni 24.06.
lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Eelkõige kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Samuti viitab isiku eelnev käitumine asjaolule, et isik ei austa Eesti Vabariigi õiguskorda ning võib olla ohuks avalikule korrale. 12. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada isiku väljasaatmisi võimatuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et
13. Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.