3-19-403/2

Haldusasi nr 3-19-403 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-403 Haldusasi M. V. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 17.01.2019 määrusele ja 12.07.2018 otsusele RESOLUTSIOON Tagastada M. V. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. V. esitas Eesti Advokatuuri aukohtule (edaspidi aukohus) kaebuse vandeadvokaat X. X tegevusele. Kaebaja leidis, et advokaat jättis tsiviilasjas nr 2-17-127156 tema õigused kaitseta. Aukohus otsustas 12.07.2018 otsusega aukohtumenetlust mitte algatada, kuivõrd ei tuvastanud advokaadi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
2. M. V. esitas aukohtule kaebuse vandeadvokaat X. X. tegevusele tsiviilasjades nr 2-17-127156, 2-17-120535 ja 2-18-
3. Aukohus jättis 17.01.2019 määrusega M. V. kaebuse läbi vaatamata. Aukohus leidis, et on tsiviilasja nr 2-17-127156 osas kaebuses toodud asjaolusid 12.07.2018 juba hinnanud ega ole tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Uusi asjaolusid, mis annaks alust kaebuse uueks läbi vaatamiseks, ei esine. Tsiviilasjades nr 2-17-120535 ja nr 218-2718 on kaebused esitatud kaebetähtaega ületades. Advokaadi selgitustest nähtuvalt lõpetas ta õigusabi osutamise kaebajale
4. aasta mais. Ka kaebustes toodud asjaoludest ei nähtu, et advokaat oleks teinud õigustoiminguid pärast
5. aasta maikuud. Seega oli kaebuste esitamise ajaks (26.12.2018 ja 03.01.2019) advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg möödunud. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjusi, miks ei olnud tal võimalik esitada kaebust aukohtule kaebetähtaja jooksul.
6. M. V. esitas 04.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 17.01.2019 määruse ja 12.07.2018 otsuse tühistamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et M. V. kaebus aukohtu 12.07.2018 otsusele tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kuigi AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt nt TlnRKm 3-14-51432, p 6). Seega kaebajale kui puudutatud isikule annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus, kuid subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist kaebajal ei ole. Käesoleval juhul on aukohus 12.07.2018 otsusega M. V. kaebuse vandeadvokaat X. X. tegevusele tsiviilasjas nr 2-17-127156 läbi vaadanud ning teinud põhjendatud otsuse aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta, kuna ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) subjektiivseid õigusi ei riku.
8. Kohus leiab, et M. V. kaebus aukohtu 17.01.2019 määrusele tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Käesoleval juhul soovib kaebaja sisuliselt seda, et aukohus algataks vandeadvokaat X. X. suhtes aukohtumenetluse ning kontrolliks, kas advokaat on tekitanud tsiviilasjades nr 2-17-127156, 217-120535 ja 2-18-2718 kaebajale kahju. Nagu kohus eelpool selgitas, on aukohtumenetluse algatamine aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi rikutakse. Kaebaja kui puudutatud isiku subjektiivne õigus piirdub üksnes sellega, et tema taotlus menetlusreegleid järgides läbi vaadatakse. Seega isegi, kui kohus kaebuse rahuldaks ja tuvastaks, et aukohus on rikkunud 17.01.2019 määrusega M. V. kaebuse läbi vaatamata jätmisel menetlusreegleid, ei tooks see endaga kaasa vandeadvokaat X. X. suhtes aukohtumenetluse algatamist. Seega ei ole kaebusega aukohtu 17.01.2019 määrusele võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
9. Täiendavalt selgitab kohus, et kui advokaat on tekitanud kaebajale kahju, on kaebajal õigus pöörduda maakohtu poole kahju hüvitamise nõudega ning sellise hagi esitamise eelduseks ei ole advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamine. Seega ei aita aukohtu otsus kaebajat ka tema potentsiaalse kahjunõude esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys