Obsah (4)

§ 102§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1

) § 101 lg 1 kehtestab eelduse, et igal alaealisel lapsel on üldreeglina õigus saada lahus elavalt vanemalt elatist vähemalt poole miinimumpalga ulatuses.

§ 102

lõike 2 kohaselt on alaealise lapse vanemat võimalik sellest kohustusest osaliselt vabastada erandlikel juhtudel, s.o mõjuvate põhjuste esinemisel, mis ei võimalda vanemal last (lapsi) seaduses ettenähtud määral üleval pidada. Seega tuleb kohtul määrata elatise suurus kaalutlusõigusest lähtudes, arvestades kõiki olulisi asjaolusid. Esmajoones tuleb arvestada ülalpeetava vajadusi (

§ 99

). Ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist seisundit jm mõjuvaid asjaolusid on põhjendatud arvestada

§ 102lõikes 2 sätestatud raamides.

8. Maakohus on praegusel juhul teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ega ole ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Merekoolis õppimine (regulaarse töökoha leidmise asemel) on kostja enda valik ning see ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja tuleb teha pingutusi, leidmaks sissetulek, mis võimaldaks tal panustada oma alaealiste laste ülalpidamisse. Praegusel juhul on ka hagejad möönnud, et kostja võimekus neile ülalpidamist anda on ilmselt piiratud ja lähtuvalt maakohtu otsusest on hagejad nõustunud võrreldes

§ 101

lõikes 1 sätestatuga oluliselt väiksema elatisrahaga (100 eurot kuus seadusest tuleneva 270 euro asemel).

1. Ringkonnakohtu arvates on maakohtus õigesti arvestanud elatise väljamõistmisel asjaoluga, et tööle asudes teeniks kostja eelduslikult vähemalt miinimumpalka. Maakohtu 31.01.
2. a istungil avaldas kostja, et nii töövõimetoetus kui puue on määratud maini
3. a, ka õpingud lõppevad 2019 suvel. Samuti avaldas kostja kohtuistungil, et ta saaks tööl käia ning suudaks teenida miinimumpalka. Kuna esile toodud ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid kostjal täielikult töötamist ja sissetuleku teenimist, siis ongi kohtul võimalik aluseks võtta hüpoteetilise sissetuleku suurus, mida kostja suudaks eelduslikult teenida.
4. Maakohtu otsusega on kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistetud alates 21.06.
5. a, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 108

võimaldab õigustatud isikutel nõuda elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, seda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Praegusel juhul ei ole hagejad niisugust nõuet esitanud. Puudub alus heita maakohtule 4 ette eksimust elatise väljamõistmise algusaja määratlemisel ega selles osas, et kohus on lähtunud elatise suuruse üle otsustades kostja võimalikust hüpoteetilisest sissetulekust. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (kostja) kanda. Hagejad (vastustajad) on ringkonnakohtule teatanud, et hagejatel menetluskulusid ei ole. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5