← Eesti

2-18-15753/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15753 Tsiviilasi U.M. hagi K.M. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2250 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. märtsi 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.M. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): K.M. (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): U.M. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.M. RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. märtsi 2019 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi täielikult; osas, milles maakohus jättis kõik menetluskulud K.U. kanda ja osas, milles maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  6. Täiendada Viru Maakohtu
  7. märtsi 2019 otsuse resolutsiooni järgmiselt: 3.1 Muuta K.M. poolt Viru Maakohtu
  8. detsembri 2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 217-13777 U.M. le makstavat elatise suurust alates
  9. oktoobrist
  10. 3.2 Mõista K.M. lt U.M. kasuks välja elatis alates
  11. oktoobrist 2018 kuni U.M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  12. veebruarini 2034) ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimeses lauses nimetatud riiklikust lapsetoetusest.
  13. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  14. märtsi 2019 otsus muutmata.
  15. Lugeda Viru Maakohtu
  16. märtsi 2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Muuta K.M. poolt Viru Maakohtu
  17. detsembri 2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 217-13777 U.M. le makstavat elatise suurust alates
  18. oktoobrist
  19. 5.3 Mõista K.M. lt U.M. kasuks välja elatis alates
  20. oktoobrist 2018 kuni U.M. täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  21. veebruarini 2034) ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimeses lauses nimetatud riiklikust lapsetoetusest. 5.4 Elatis kanda U.M. seadusliku esindaja K.M. arveldusarvele nr XXXX, selgitusega „U.M. elatis“. 5.5 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5.6 Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.“
  22. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  23. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  24. U.M. (hageja) esitas
  25. oktoobril 2018 Viru Maakohtule hagi K.M. (kostja) vastu, milles palus suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist. Hagiavalduse kohaselt oli tsiviilasjas nr 2-17-13777 sõlmitud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel kompromiss, millega kostja kohustus maksma hageja ülalpidamiseks elatist 165 eurot kuus. Kostja maksab elatist 100 eurot kuus. Hageja vajadused on 545 eurot kuus (s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 130 eurot, transpordile 50 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riietele ja jalanõudele 80 eurot, sidekulud 10 eurot, muud vältimatud kulud 30 eurot). 2
  26. Kostja vaidles hagile vastu. Praegusel juhul ei ole alust elatise suurendamiseks, vaid on alus elatise vähendamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 102 alusel. Kostja maksab hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist, kuid tal on tekkinud võlgnevus, sest kostja tööandja hilineb töötasu maksmisega. Kostja sai töötasu
  27. juulil 2018 summas 137 eurot 71 senti,
  28. juulil 2018 summas 350 eurot,
  29. augustil 2018 summas 200 eurot ja
  30. oktoobril 2018 summas 100 eurot. Sellest tasub kostja igakuiselt korteri eest ca 200 eurot, hageja ema mobiiltelefoni eest 11 eurot 63 senti, enda mobiiltelefoni eest 10 eurot ja interneti eest 10 eurot. Seega moodustavad kostja kulud kokku 231 eurot 63 senti ja ületavad kostja tulusid. Kostjal ei ole võimalik maksta 165 eurost suuremat elatist. Kostja märkis, et hageja ema saab riiklikku lastetoetust, mida tuleks elatise arvestamisel arvesse võtta. MAAKOHTU LAHEND
  31. Viru Maakohus rahuldas
  32. märtsi 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
  33. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse § 17 lg 1 esimeses lauses nimetatud riiklikust lapsetoetusest,
  34. a summas 222 eurot 50 senti kuus ja alates
  35. a summas 240 eurot kuus. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohtu viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 459 lg-le
  36. Varasemast kohtulahendist ei ole võimalik tuvastada, millised olid hageja vajadused ja kostja varaline seisund. Hageja esindaja väidete kohaselt ei ole kostja varem töötanud ja ilmselt ei hakka ka tulevikus töötama. Kostja on kinnitanud, et tema sissetulek ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväidetega elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumise tõendamata jätmise kohta. Varasema kohtulahendiga määrati elatis miinimummäärast väiksemas ulatuses. Hageja nõuab miinimumelatise väljamõistmist. Kuna pärast varasemas asjas kohtulahendi tegemist on elatise arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär kahel korral suurenenud, siis Riigikohtu praktikast tulenevalt võib ainuüksi see olla elatise muutmise aluseks. Maakohus leidis, et praeguses vaidluses ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama, sest ta nõuab elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et töötab Irma N-Jõesuu UÜ-s, töölepingu järgi on tema sissetulekuks 600 eurot (bruto). Kostja on väitnud ka seda, et tööandja viivitab töötasu maksmisega. Kostja on kinnitanud, et lisaks teenib ta raha mitteametlikult töötades. Kostja pangakonto väljavõtete kohaselt on perioodil
  37. oktoobrist 2018 kuni
  38. jaanuarini 2019 kontole laekunud raha, sh sularaha sissemaksena, kokku 1505 eurot 32 senti ehk keskmiselt 430 eurot 10 senti kuus. Kostja kinnitas, et tal ei ole töövõimekaotust ega teisi ülalpeetavaid. Maakohus asus seisukohale, et ei esine PKS § 102 lg-s 1 või lg-s 2 toodud aluseid elatise määra vähendamiseks. Maakohus märkis, et kostja on taotlenud peretoetuse arvestamist. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimeses lauses nimetatud riiklikust toetusest. Kuna maakohus mõistis välja elatise miinimummääras, siis tunnistas maakohus TsMS § 468 lg 3 alusel otsuse viivitamata täidetavaks. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  39. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole vaidlustatud otsuse resolutsioon täpne. Kuna miinimumelatisest arvestatakse maha ½ riiklikust peretoetusest vastavalt kostja taotlusele, siis on maakohus hagi rahuldanud vaid osaliselt. Samuti on tegemist varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmisega. Kui juhinduda vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-st 2, saab teha järelduse, et kostja suhtes kehtib kaks erinevat kohtulahendit. Selline olukord on vastuoluline ja seadusevastane. Kostja märgib, et ka menetluskulude jaotus ei ole õige. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, kas pooltel on üldse menetluskulud olemas. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei ole esitanud taotlust kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tegemiseks. Vaidlustatud otsuses puuduvad ka sellekohased taotlused. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, samuti valesti tõlgendanud kehtivat kohtupraktikat ja rikkunud ka menetlusõiguse normi. Kuna varasemas kohtulahendis puuduvad asjaolud kostja majandusliku olukorra ja hageja vajaduste kohta, siis pidi hageja tõendama, millistel faktilistel asjaoludel kompromiss sõlmiti. Hageja ei ole seda teinud. Vaidlust ei ole selles, et kostja sissetulek ja majanduslik olukord ei ole pärast kompromissi sõlmimist oluliselt muutunud, vaid vastupidi, on muutunud halvemaks. Seetõttu ei ole kostja saanud täita ka varasemat kohtulahendit. Asjaolu, et miinimumpalk suurenes 40 euro võrra (ja elatise miinimummäär 20 euro võrra) ei anna alust varasema kohtulahendi muutmiseks. Maakohus oleks pidanud kontrollima mõlema vanema varalist seisundit ja võimet ülalpidamist anda.
  40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 651 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi täielikult (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1); osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4); osas, milles maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uus otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et muudab kostja poolt Viru Maakohtu
  42. detsembri 2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-13777 hagejale makstavat elatise suurust alates
  43. oktoobrist
  44. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alates
  45. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni
  46. veebruarini 2034) ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus, millest arvestatakse maha ½ perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimeses lauses nimetatud riiklikust lapsetoetusest (s.o elatis
  47. aastal on 222 eurot 50 senti kuus ja
  48. aastal 240 eurot kuus. 4 Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.
  49. Hageja on esitanud hagi kostja vastu, paludes suurendada kostjalt väljamõistetud elatist 165 eurolt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärani. Viru Maakohus kinnitas
  50. detsembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-13777 kompromissi, millega kostja kohustus tasuma hagejale elatist 165 eurot kuus. Vaidlustatud otsusega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
  51. oktoobrist 2018 (hagi esitamise ajast) kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, millest arvestatakse maha ½ lapsetoetusest. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
  52. Ringkonnakohus selgitab, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Praegusel juhul on hageja esindaja maakohtu istungil selgitanud, et juba kompromissi sõlmides oli ta nõus sellega vaid siis, kui lapse kasvades see summa suureneb. Hageja esindaja eeldas, et kostja läheb tööle ning ta saab hakata rohkem tasuma. Hageja on kasvanud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga ning kostja on jätkuvalt tööta. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib aga elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt Riigikohtu
  53. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p-d 11–13).
  55. aastal (kompromissi sõlmimise ja kinnitamise ajal) oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot ja elatise miinimummääraks seega 235 eurot.
  56. aastal (hagi esitamise ajal) oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot ja elatise miinimummääraks seega 250 eurot.
  57. aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot ja elatise miinimummääraks seega 270 eurot. Kuigi üldjuhul suurendab kohus elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini, peab kohus ka elatise suurust muutes arvestama kohustatud vanema vastuväidetega ega saa elatist miinimumini suurendada, kui seda takistab mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses. Selleks peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu
  58. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Praegusel juhul ei ole maakohus selliseid muid asjaolusid tuvastanud. 5 Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga etteheitega tema majandusliku olukorras osas. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kostja majandusliku olukorra kindlaks teinud. Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte (tl 44-49), mida maakohus on ka analüüsinud. Samuti on kostja kohtuistungil kinnitanud, et ta teeb ka juhutöid (tl 52). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja majanduslik olukord ei anna alust elatise vähendamiseks. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Lisaks eeltoodule annab elatise suurendamiseks alust miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumine.
  59. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse põhjendused on elatise vähendamise osas vastuolulised. Esmalt on maakohus leidnud, et praegusel juhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud aluseid elatise vähendamiseks (vaidlustatud otsuse p 16). Seejärel on maakohus märkinud, et elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada hagejale makstavat lapsetoetust, ning PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumi vähendanud (vaidlustatud otsuse p 17). Selle tulemusena on maakohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumi siiski vähendanud. Hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Eelneva tõttu jääb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurus (PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimum, millest arvestatakse maha ½ lapsetoetusest) muutmata.
  60. Maakohus on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumi vähendanud (vt otsuse p 11). Sellest tulenevalt on maakohus hagi rahuldanud osaliselt, mitte täielikult, nagu ekslikult on märgitud vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s
  61. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleks menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, mitte TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, nagu ekslikult on maakohus leidnud. Nimetatud osades tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
  62. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus pidi vaidlustatud otsuse resolutsioonis kajastama seda, et ta muudab varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust. Vastasel juhul võib täitemenetluses tekkida küsimus, millist täitedokumenti tuleb täita. Seega täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et muudab kostja poolt Viru Maakohtu
  63. detsembri 2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-13777 hagejale makstava elatise suurust alates
  64. oktoobrist
  66. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Otsuse resolutsiooni p-s 2 on elatis välja mõistetud alates
  67. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab kostja elatist maksma ehk seda, millal hageja saab täisealiseks. Hageja on sündinud
  68. veebruaril 2016 (tl 3), seega saab ta täisealiseks
  69. veebruaril
  70. Ka selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada.
  71. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2 selge ja ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust.
  72. Vaidlustatud otsuse p-s 5 on maakohus määranud, et kohtuotsus kuulub elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vastavasisulise taotluse esitanud. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. 6
  73. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.