TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-2421 Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2019, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi JR kaebus Viru Vangla teki

) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 8lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas.

Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

§ 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

§ 7

lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane; haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 98 lg 1 kohaselt on vahistatul lubatud saada pakke. JR oli kinnipeeturegistri andmetel vahistatu. Seega oli kaebajale lubatud pakkide saamine, kuid septembris 2018 talle saadetud paki saatis Viru Vangla tagasi paki saatjale. Vanglaametnik arvas ekslikult, et kaebaja on kinnipeetav, mitte vahistatu. Vastustaja möönab, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga ja vabandab kaebaja ees. Asja materjalidest nähtuvalt on vanglaametnikud korduvalt võtnud ühendust paki saatjaga, selgitanud olukorda ja palunud saata pakk uuesti.
2. Sõltumata sellest, et vangla eksis ja käitus valesti, ei tingi see aga kohtu arvates ilmtingimata rahalist hüvitust. Riigikohus on leidnud, et sarnaselt eraõiguses kehtiva põhimõttega ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine (RKHKo 04.04.2006 otsus nr 3-31-13-06). Põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahjuhüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka hinnangust riive intensiivsusele (RKHKo 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11). Seejuures on Riigikohus märkinud, et väheintensiivsete õiguste rikkumiste korral võib kahju olla hüvitatav õigusvastasuse tuvastamisega (RKHKo 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-80-09) või ka näiteks kannatanu ees vabandamisega (RKHKo 06.06.2002 otsus nr 3-3-1-27-02).
3. Avaliku võimu kandjalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on erandlik ja piiratud. Vastustaja on omalt poolt teinud kõik, et eksimust heastada. Kaebajaga on vesteldud ja vastustaja on vabandanud tema ees. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja otseseks eesmärgiks oleks olnud kaebaja väärikust alandada, st et ta oleks soovinud kaebajale kahju tekitada.

ei näe kahju hüvitamise alusena ette tekitatud ebamugavustunnet. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kaebaja õiguste riive kohtu arvates nii intensiivne, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. 10. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik