Obsah (4)

§ 146§ 147§ 143§ 158

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-15983 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Paate tn 12 Korteriüh

§ 146

lg 1 ja

§ 147lg 3.

Kostja leiab, et kuivõrd põhinõue viidatud osas on aegunud, on aegunud ka 2013 a arvetest tulenev viivisenõue. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et korteriühistu esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Hageja tugineb nõudes asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. T. S. (S.) xxx xx-xx on korteri omanik (tl 8-9)
3. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrTS § 40 teevad korteriomanikud ühistu majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra kui see on asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta korteriomanike huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel (KrTS § 41 lg 1 p 3). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (§ 41 lg 3). KrTS § 43 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
4. Hageja nõuab kostjalt viimasele esitatud arvetele (tl 10-63) ja kostja laekumiste väljavõttele (tl 64-66) tuginedes ajavahemiku eest võlgnevuse 4042, 14 euro + viivise 26.06.2018 24.10.2018 (so alates arve nr 05188 sissenõutavaks muutumisest) 107, 20 euro väljamõistmist. Kostja tunnistab nõuet osaliselt, kuid märgib, et ei saa märkida omaks võetava võlasumma suurust, kuivõrd hageja nõue on tõendamata ja ebaselge (tl 114-115). Kostja leiab, et hageja esitatud 2013-2014.a arvetest tulenev nõue (sh viivisenõue) on aegunud

§ 146lg 1 ja § 147 lg 3 järgi.

Hageja kostja aegumise vastuväitega ei nõustu ja märgib, et aegumine katkes arvete ebaregulaarse tasumisega kostja poolt. Eeltoodut kinnitab ka hageja esitatud kostja laekumiste väljatrükk (tl 64-66, 130-132). 10. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143

). 4 Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest ning nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (

§ 147

lg 1 ja 2).

§ 147

lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Tulenevalt

§ 158

lg 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Kohus on seisukohal, et võlgnevuse osaline tasumine kostja poolt on käsitletav nõude tunnustamisena. Kohtule esitatud laekumiste väljatrükist (tl 64-66, 130-132) nähtub, et kostja on võlgnevuse katteks makseid teinud 2013, 2014.a, 2016.a, 2017, 2018.a. Eeltoodust tulenevalt on aegumistähtaeg katkenud ja alanud uuesti ning hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli/on kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Ainuuksi arve esitamisega ei saa tõendada kohustuse suurust. Hageja pidi tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
2. Hagiavalduse ja sellele lisatud arvete kohaselt on kostja jätnud tasumata kütte, hooldustasu, vee- ja kanalisatsiooni ja remondifondi maksete eest. Võlaperiood, mille vältel tasumata summade väljamõistmist hageja hagis taotleb, on 01.01.2013.a - 08.06.2018.a (tl 3). Kommunaalteenuste osas on hageja maakohtule esitanud teenuse osutajate ja korterühistu vahel sõlmitud lepingud ning selgitanud kulude jaotamise põhimõtteid korteriomanike vahel. Hageja selgitab soojustariifi arvestust: soojusteenuse pakkuja esitab ühise arve KÜ-le vastavalt soojusarvesti näitudele; arvetus korteriomandite vahel toimub arve ühtse summa jagamisega köetava pinnaga (KÜ Paate 12 põhikirja p 4.2.6.1 ja OÜ Kukruse Maja ja KÜ Paate 12 vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p 5.6 jj (tl 93-97)) Vee tarbimise arvestus toimub vastavalt veemõõturi näitudele, millised on paigaldatud igasse korterisse; üldine veetarbimine korterites summeeritakse ning võrreldakse üldarvestiga, vastavalt millele teenuse osutaja väljastab KÜ-le üldarve (vt KÜ põhikirja p 4.2.6.3 ja OÜ Järve Biopuhastus ning KÜ Paate 12 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingule nr 5079 p 4, tl 98-99) Korteriühistu kulud /kohustused teenuse osutajate ees teenuste lõikes aastatel 2018 -2018 (jaanuar-juuni) on toodud tl
3. 5 Põhjendatud ja tõendatud on haginõue ka hooldustasu (alates 01.06.2017.a. maja teenindamise tasu) ja remondifondi makse osas (KÜ 08.08.2008 üldkoosoleku protokoll tl 153, 07.09.2008 protokoll tl 155, 21.10.2014 protokoll tl 161, KÜ kiri tl 167-168, 11.06.2017.a. üldkoosoleku protokoll tl 164).
4. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta hagis toodud ajavahemikul hagiavalduses nimetatud teenuseid ei ole tarbinud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kohustus korteriühistu ees oleks korrektselt täidetud või puuduks kohustus tarbitud teenuste eest tasuda. Kostja tunnistab väidetavalt nõuet osaliselt, kuid millises osas, täpsustanud ei ole. Seega on kostja omaks võtnud, et on liikmelisusest tulenevat kohutust hageja ees rikkunud.
5. Kohus lähtub asja lahendamisel hagiavaldusele lisatud arvelduste seisust /laekumiste väljatrükist (tl 64-66 ), kostjale tasumiseks esitatud arvetest (tl 10-63). Arvelduste seisust tulenevalt on ajavahemikus jaanuar 2013 – juuni 2018 esitatud tasumiseks arveid kommunaalteenuste eest 5732, 58 eurot, millest on tasutud 1690, 44 eurot, tasumata seega 4042, 42 eurot (tl 64-66, tl 50)
6. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses Viivise arvestus on toodud hagiavalduses (tl 6). Hageja arvestab viivist alates 26.06.2018.a. (so arve nr 0518/8 (tl 50) sissenõutavaks muutumisest kuni 24.10.2018.a. põhivõlalt 4042, 14 eurot (viivitatud päevade arv 121, viivise määr 8, 00% aastas) so 107, 20 eurot (vt otsusele lisatud viiviseraport). Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb hagis kostjalt viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel alates 25.10.2018.a. kuni põhinõude tasumiseni.
7. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, menetluskulud jäävad seega kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (arvestusega 3 h x tunnihind 120 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 760 eurot.
9. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6