Obsah (4)

§ 121§ 45§ 249§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1264 Määruse tegemise aeg 5. juuli 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Sven Pikka kaebus Rõuge Vallavolikogu 17. aprilli 2019. a ot

§ 121lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Keskkonnaamet esitas
2. veebruaril 2019 kirjaga nr 12-2/19/170-2 Rõuge Vallavalitsusele arvamuse andmiseks Ala-Palo II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamisloa taotluse ja otsuse eelnõu.
3. Rõuge Vallavolikogu nõustus
4. aprilli
5. a otsusega nr 1-3/27 Ala-Palo külas Ala-Palo II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa andmisega Avalor Invest OÜ-le (registrikood 11969862).
6. Sven Pikka (kaebaja) esitas
7. mail 2019 vaide vallavolikogu
8. aprilli
9. a otsusele nr 1-3/
10. Rõuge Vallavolikogu jättis
11. juuni
12. a vaideotsusega nr 1-3/40 vaide rahuldamata.
13. Kaebaja esitas
14. juulil 2019 kaebuse Tartu Halduskohtule Rõuge Vallavolikogu
15. aprilli
16. a otsuse nr 1-3/27 ning
17. juuni
18. a vaideotsuse nr 1-3/40 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Rõuge valla kohustamiseks uuesti otsustama Avalor Invest OÜ-le Ala-Palo II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmise ning keskkonnamõjude hindamise 3-19-1264 loobumise eelnõude üle. Kaebaja palub haldusasjas kohtuliku menetluse ajaks Avalor Invest OÜ-le kaevandamisloa väljaandmise menetluse peatada. KOHTU SEISUKOHT
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus käesoleva kaebuse esitamiseks. Vaidlusaluseks otsuseks on vallavolikogu otsus, millega kohalik omavalitsus andis Keskkonnaametile kooskõlastuse võimaliku kaevandamisloa andmiseks Avalor Invest OÜ-le. Oma olemuselt on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. 6.1.

§ 45

lg-st 3 tuleneb, et reeglina on menetlustoimingud vaidlustatavad koos lõpliku haldusaktiga. Eraldiseisvalt on menetlustoiminguid lubatud vaidlustada siis, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata haldusmenetluse lõplikust tulemusest või menetlustoiming toob vältimatult kaasa õigusvastase otsuse . Kohtupraktikas on peetud siduvat kooskõlastust eelhaldusaktiga sarnanevaks menetlustoiminguks, mis on vaidlustatav enne lõpliku haldusakti andmist eraldiseisvalt ning ka pärast seda koos haldusmenetluse lõpptulemusena antud haldusaktiga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi kohtulahendeid asjades nr 3-3-1-5-11, 3-3-1-4-13, 3-3-1-37-15). 6.

1. Antud juhul ei ole vastustaja kooskõlastus aga siduva iseloomuga. Kohtus oleks vaidlustatav üksnes otsus, millega keeldutakse kooskõlastuse andmisest, sest selline otsustus on kaevandamisloa menetluses Keskkonnaametile siduv ja sellega võib kaasneda kaevandamisloa taotluse rahuldamata jätmine (vt maapõueseaduse § 55 lg 2 p 11). Kohus märgib, et Ala-Palo II karjääris ei saa kaevandada enne, kui selleks on väljastatud kaevandamisluba. Kooskõlastuse andmine ei tähenda veel kaevandamisloa andmist. Kohtu hinnangul ei saa vallavolikogu poolt antud kooskõlastus rikkuda kaebaja õigusi seeläbi, et tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaevandamisloa annab Keskkonnaamet, kes menetluse raames peab hindama isiku kaevandamisloa andmise tingimustele vastavust, sh vastavust riigi ja kohaliku omavalitsuse huvidele, samuti tuleb kaevandamisloa andmisel arvestada võimalike keskkonnamõjutustega. Kohus on seisukohal, et kuna vallavolikogu poolt antud kooskõlastus ei ole siduva iseloomuga menetlustoiming, ei saa seda lõppaktist eraldiseisvalt vaidlustada. Samuti ei ole kohtule esitatud materjalidest nähtav, et vastustaja oleks teinud sellise menetlusvea, et juba menetluse käigus saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalselt õiguspärane. 6.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas on küsitav ka taotleja oluline puutumus vaidlusaluse piirkonnas planeeritava kaevandamisega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Puudub vaidlus, et kaebaja ei oma Ala-Palo II liivakarjääri läheduses kinnistuid (vt haldusasi nr 3-19922). Kaevandamisloa piirkond asub Rõuge vallas, kaebaja elab sellest ca 75 kilomeetri kaugusel Tartumaal, Kambja vallas, Ülenurme alevikus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal oluline puutumus vaidlusaluse kaevandamise piirkonnaga. Kaebaja üldsõnaline väide vaides, et ta võib soovida kunagi rajada sinna piirkonda oma perele eluaseme, ei kinnita olulist 2 3-19-1264 puutumust nimetatud piirkonnaga praegu ega kinnita seeläbi õigust esitada kaebus oma kaitstava subjektiivse õiguse (õigus tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale) kaitseks.
3. Kuna põhinõudes puudub kaebajal kaebeõigus, ei oleks alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest.
4. Kaebaja taotleb kaebuses kohtuliku menetluse ajaks Avalor Invest OÜ-le kaevandamisloa väljaandmise menetluse peatamist. Kohtu hinnangul on kaebaja tahe esitada esialgse õiguskaitse taotlus, kuid ta ei ole esialgse õiguskaitse vajadust veenvalt põhjendanud ega taotluse esitamisel riigilõivu tasunud. Kuna kaebus tagastatakse põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebajal puudub oluline puutumus kaevandamisloa aluse piirkonnaga, siis puudub tal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse ilmselge puudumise tõttu peab kohus õigeks loobuda taotluse sisulisest lahendamisest ja jätta see läbi vaatamata (

§ 249lg 1 ja 3).

9. Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3