3-19-1109/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. juuni 2019, Tallinn 3-19-1109 V. P. kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses plaanilisele operatsioonile suunamisega. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Vitali Pihlak RESOLUTSIOON
2. Tagastada V. P. kaebus.
3. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 203-204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
4. V. P. esitas
5. juunil 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega sisuliselt soovib vaidlustada seda, et viibides Tallinna Vanglas ei ole ta pääsenud piiravalt kiiresti vajalikule sapipõie operatsioonile.
6. Leian, et V. P. kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ja see tuleb kaebajale tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, sest sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Patsiendi suunamine teatud täiendavatele raviprotseduuridele, sh. operatsioonile on arsti otsus, mille ta teeb raviteenuse osutamise raames. Antud juhul nähtub kaebajale antud vastustest, et arst on pidanud vajalikuks sapipõie eemaldamise operatsiooni ning kaebaja kohta on väljastatud saatekiri plaanilisele operatsioonile. Sisuliselt leiab kaebaja, et arst oleks pidanud ta operatsioonile suunama n-ö väljaspool plaaniliste operatsioonide järjekorda, erakorralise patsiendina. Otsus, et patsient ei vaja erakorralist ravi vaid võib oodata plaanilise operatsiooni järjekorras, tugineb arsti professionaalsel hinnangul sellele, kas ja kui kiiresti on operatsioon vajalik. Tegemist on arsti otsusega, mis on tehtud tervishoiuteenuse osutamisel. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused (sh. arsti otsus kinnipeetavale teatud ravi määrata või mitte määrata, teatud uuringuid teha või mitte teha), ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt. Riigikohtu määrus kohtuasjas 3-18-1180 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. See tähendab, et kui kaebajal on etteheiteid talle vanglas osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta (nt. selle kohta, et arst ei ole teda suunanud kiiremini operatsioonile), ei saa nendega pöörduda halduskohtu poole, vaid tegemist on eraõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Seega tuleb kaebajal sel juhul pöörduda hagiga maakohtu poole. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2