Obsah (10)

§ 444§ 646§ 656§ 641§ 440§ 436§ 438§ 230§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-2182

) § 440 lg 1 järgi kohus rahuldab hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 15.05.2018 kohtuistungil hagi õigeks (tunnistas hagi). Kuigi

§ 444

lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkis kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96; 97 lg 2; 100 ja 101 lg

1. Kuupalga alammäär
2. aastal on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot. Kuna hageja nõuab elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. A. G esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. aprilli 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist või asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ja jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus märkis ebaõigesti, et kostja võttis 15.05.2018 kohtuistungil hagi õigeks. Asjas ei ole kohtuistungit toimunud ja hagi esitati alles 11.02.
5. Kostja kirjutas 29.03.2019 Narva kohtumaja kantseleis hagile vastuse, et on nõus maksma elatist miinimumsummas, s.o 270 eurot, sest kostjale selgitati kohtu kantseleis, et 270 eurot on kostja jaoks parim 2 lahendus, anti talle tühi hagi vastuse plank ning dikteeriti kostjale see lause eesti keeles ette. Kuna kostjal ei olnud aega otsida juriidilist abi ning kostja eesti keelt ei valda ja ei saanud aru, mida ta kirjutas, siis tekkiski eeltoodud dokument; 2) on kohtuotsuse põhjendustes ebaõigesti märgitud, et kuna hageja nõuab elatist PKS-s sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Hagis nõutakse 350 euro suurust elatist. Seega pidi kohus nõudma hagejalt tõendeid kulude kohta; 3) on hageja märkinud hagiavalduses ebaõigesti oma eluasemekuludeks 90 eurot kuus. Kõik hageja eluasemekulud tasub kostja. Hagiavaldusest ei ole arusaadav, millest koosnevad hageja transpordikulud 250 eurot kuus; 4) on kostjal ka teine ülalpeetav, K.G., kellele ta maksab elatist. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada elatist maksma kohustatud vanema varalist seisundit ja väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 5) palub kostja arvestada riikliku peretoetusega; 6) ei ole selge, kuidas on hageja seotud A. K, kelle pangakontole tuleb elatis maksta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 05.04.2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656

lg 1) (Riigikohtu seisukoht 24.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja esitas kostja vastu hagi igakuiselt 350 euro suuruse elatise saamiseks. Kostja ei ole sellist hagi õigeks võtnud ja seega õigeksvõtuotsuse tegemiseks puudus alus.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente 3 oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu seisukoht nt 17.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-135, p 12.1). Maakohus on jätnud asjas eelmenetluse sisuliselt läbiviimata, selgitamiskohustuse täitmata, tõendid kogumata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata. Maakohtu otsus on eeltoodu tõttu olulises osas põhjendamata. Kuna pooltel ei olnud maakohtu menetluses õigusteadmistega esindajaid (mis nähtub selgelt nii hagiavaldusest kui ka hagivastusest), oleks maakohus eelmenetlust läbi viies pidanud

§ 392

lg-s 1 toodud eesmärkide täitmiseks täitma selgitamiskohustust eriti põhjalikult.

1. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd hageja oli esitanud hagis nõude seaduses sätestatud miinimumsuurusest suurema elatise väljamõistmiseks, tuli maakohtul hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu seisukoht nt lahendis nr 2-16-135, p 12.1). Maakohus ei ole teinud hagejale ettepanekut esitada tõendeid hageja miinimumist suuremate vajaduste kohta. Samuti on kogumata tõendid vanemate varalise seisundi kohta. Praeguseks on kostja esitanud kohtule konkreetsed vastuväited nii seonduvalt oma majandusliku seisundi (veel ühe ülalpeetava olemasolu) kui ka hageja kulude suurusega (mh tulenevalt asjaolust, et ta kannab hageja eluasemekulud vahetult). Asjakohane on ka apellatsioonkaebuse väide, et selgitamist vajab, miks on hageja taotlenud lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise kandmist mitte lapse seadusliku esindaja (ema), vaid kellegi kolmanda isiku pangakontole. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja