1-18-2453/27

Kriminaalasi nr 1-18-2453 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg

1. juuli
2. a Kriminaalasja number 1-18-2453 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Tagris Vaher Taotlus Erakorraline ettekanne Sillar Otsmani kohta Süüdimõistetu SILLAR OTSMAN Isikukood 38611282728; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx post: elukoht: maakond; e- RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele Sillar Otsmanile Tartu Maakohtu 03.04.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2453 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Sillar Otsmani vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Sillar Otsmanile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 03.04.
5. a otsusega mõisteti Sillar Otsman süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Sillar Otsmanile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele 18-kuulise katseajaga. Sillar Otsmani kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 19.04.
6. a. 28.01.2019 a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Sillar Otsmani kohta, milles taotles Sillar Otsmanile lisakohustuse määramist – mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 14.02.
7. a määrusega kohustati KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Sillar Otsmanit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtumäärus jõustus 02.03.
8. a. 28.06.
9. a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande Sillar Otsmani kohta, milles taotleb Sillar Otsmanile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt teostasid 12.06.
10. a nooremametnikud alkoholi tarvitamise kontrolli Sillar Otsmani elukohas ja tuvastasid alkoholijoobe 0,484 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sillar Otsman tunnistas rikkumist. Erakorralise ettekande kohaselt Sillar Otsman on kriminaalhoolduse jooksul pannud toime erinevaid rikkumisi (29.05.
11. a, 20.07.
12. a ja 15.01.
13. a rikkus registreerimiskohustust ja 23.07.2018 ilmus kriminaalhooldaja juurde olles alkoholijoobes). Sillar Otsmanile tehti kaks hoiatust, s.o 13.08.
14. a seoses registreerimiskohustuse rikkumisega ja alkoholijoobes vastuvõtule tulemisega, ning 16.11.
15. a seoses elukoha muutmisega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Tartu Maakohtu 14.02.
16. a määruse jõustumise päeval, s.o 02.03.
17. a toimetati Sillar Otsman arestimajja kainenema. Sillar Otsman tunnistas rikkumist – ta oli alkoholi tarbinud ja kandis politsei embleemiga vormi. 23.04.
18. a on Politsei- ja Piirivalveamet KarS § 277 lg 1 alusel väärteokorras määranud Sillar Otsmanile karistuseks rahatrahvi 80 eurot. Maksu- ja Tolliameti 29.04.
19. a päringu vastuse kohaselt ei ole Sillar Otsmanil kehtivat töölepingut alates 12.03.
20. a. Töölepingu lõpetamist selgitas Sillar Otsman sellega, et meister hakkas telefoni teel õiendama, kuid ei julgenud sellest kriminaalhooldusametniku teavitada. Sillar Otsman täitis registreerimiskohustust 26.03.
21. a ja 26.04.
22. a, kuid ei teavitanud ametnikku töölt lahkumisest. Sillar Otsman helistas 24.04.
23. a kell 14.49 ametnikule, et peavalu tõttu ei jõua vastuvõtule kell 17.00 ja läheb ka töölt varem koju. 26.04.
24. a kohtumisel esitas Sillar Otsman perearsti tõendi 24.04.
25. a haigestumise kohta. Ametniku hinnangul on Sillar Otsman esitanud tahtlikult valeinformatsiooni. Lisaks on Sillar Otsman Eesti Töötukassas arvel alates 25.03.
26. a. 30.05.2019.a kell 8.00 ei ilmunud Sillar Otsman registreerimisele, kuid oli kriminaalhooldusametnikule saatnud kell 05.07 sõnumi, et on haigestunud kõhuviirusesse ja soovis uut kohtumise aega. 04.06.
27. a toimunud kohtumisel esitas Sillar Otsman perearsti poolt väljastatud tõendi haigestumise kohta. 14.06.
28. a jõudis ametnikuni info, et 30.05.
29. a kell 15.58 oli Politsei- ja Piirivalveameti poolt teostatud kontrolli käigus Tartu linnas Võru 55f tuvastatud Sillar Otsmanil joove 1,38 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sillar Otsman enda sõnul ei mäleta, et oleks antud aadressil viibinud või joobes olnud. Ametniku hinnangul on isik taas esitanud tahtlikult valeinformatsiooni. 12.06.
30. a kell 16.00 registreerimise eel saatis Sillar Otsman kell 14.33 e-kirja, mille kohaselt ta ei jõua registreerimisele tervisliku seisundi tõttu (oksendab, pea valutab). Nooremametnikud teostasid alkoholi tarvitamise kontrolli Sillar Otsmani elukohas ja 2 tuvastasid tal alkoholijoove 0,484 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sillar Otsman põhjendas joovet sellega, et oli 11.06.
31. a õhtul joonud õlut ja oli terve öö magamata. 20.06.
32. a laekus ametnikule info, et Sillar Otsman toimetati 18.06.
33. a kell 20.30 arestimajja kainenema. Protokollil oleva info kohaselt tuvastati alkoholijoove 1,27 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning teda toimetati arestimajja, kuna ründas füüsiliselt teist isikut pekstes teda näo ja kaelapiirkonda. Sillar Otsman on selgituses kirjeldanud intsidenti. 21.06.
34. a on Lõuna Ringkonnaprokuratuuris alustatud 18.06.
35. a toimunud intsidendi kohta kriminaalasi nr 19278001084 KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalhooldusametnik on 27.02.
36. a kohtumisel tutvustanud Sillar Otsmanile „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, et toetada alkoholi tarvitamise keeluga toime tulemist. Sillar Otsman on enda sõnul käinud 14.03.
37. a vaimse tervise õe vastuvõtul ja 26.03.
38. a sotsiaaltöötaja vastuvõtul. Psühholoogi juurde oli vastuvõtu aeg kokku lepitud 01.04.
39. a ning 03.04.
40. a pidi minema vereanalüüse andma. 14.06.
41. a kohtumisel kinnitas Sillar Otsman, et pole Kainem ja tervem Eesti programmis peale esmakohtumist enam käinud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole Sillar Otsman motiveeritud täitma temale tingimisi vangistusega kaasnenud nõudeid. Hoolimata kohtu poolt määratud lisakohustusest mitte tarvitada alkoholi on Sillar Otsman järjepidevalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning sellest tulenevalt ka registreerimiskohustust ametniku juures. Samuti on Sillar Otsman oma käitumisega ohustanud konkreetseid isikuid. Kohus arutas erakorralist ettekannet 08.07.
42. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Sillar Otsman selgitas, et ta on valmis minema karistust kandma. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Sillar Otsman rikkunud Tartu Maakohtu 14.02.
43. a määrusega käitumiskontrolli ajaks määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on 12.06.
44. a tuvastatud alkoholisisaldus Sillar Otsmani väljahingatavas õhus 0,484 mg/l kohta. Sillar Otsman ei ole rikkumisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et õigustused või mõjuvad põhjused kohustuse rikkumiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Sillar Otsmani puhul ei ole otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Sillar Otsmani ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu kohtu poolt määratud kohustusi täita. Kriminaalhoolduse ajal on Sillar Otsmanil korduvalt olnud probleeme kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Registreerimiskohustuste korduvate rikkumiste (mis olid tingitud alkoholi tarvitamisest) tõttu määras kohus Sillar Otsmanile kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. 11.02.
45. a kohtuistungil selgitas Sillar Otsman, et tal ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme ja ta on suuteline alkoholi tarvitamise keeldu ka täitma. Sellele 3 vaatamata ei ole Sillar Otsman lõpetanud alkoholi tarvitamist. Kohtule esitatud materjalidega on tuvastatud, et Sillar Otsman on tarvitanud alkoholi 02.03.
46. a (s.o päev, kui alkoholi tarvitamise keelu kohustus jõustus), 30.05.
47. a (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,38 mg/l kohta), 12.06.
48. a ja 18.06.
49. a (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,27 mg/l kohta). Kusjuures 30.05.
50. a muutis Sillar Otsman registreerimiskohustuse täitmise aega, väites, et ta on haigestunud. Hiljem esitas Sillar Otsman ka tõendi haiguse kohta. Sellele vaatamata oli Sillar Otsman 30.05.
51. a hoopiski raskes alkoholijoobes. 18.06.
52. a toimetati Sillar Otsman alkoholi tarvitamise järgselt kainenemisele. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt ründas Sillar Otsman füüsiliselt teist isikut, pekstes teda näo- ja kaelapiirkonda. Sillar Otsman paigutati kainenemisele, kuna agressiivse käitumisega võib ta ohustada teiste isikute elu ja tervist. 18.06.
53. a sündmuse osas on alustatud ka kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et Sillar Otsman ei ole suuteline korrektselt täitma talle kohtu poolt määratud kohustusi, ennekõike kohustust mitte tarvitada alkoholi. 08.07.
54. a kohtuistungil on Sillar Otsman muutnud oma varasemat seisukohta ja tunnistanud, et tegelikkuses on tal alkoholiga probleemid. Sellele vaatamata ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et Sillar Otsman on teadvustanud probleemi olemust ja tõsidust ning on suuteline vabaduses tegelema enda alkoholiprobleemiga tulemuslikult. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Sillar Otsman on käinud „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames esmakohtumisel, kuid ei läinud vereanalüüse tegema. Kuigi kohtuistungil on Sillar Otsman selgitanud, et vereanalüüse ei soovinud ta teha hirmust süstimise ees, ei pea kohus seda usutavaks. Seda ennekõike põhjusel, et Sillar Otsman ei rääkinud enda väidetavast hirmust kellelegi ega otsinud alternatiivseid võimalusi ravile saamiseks. Lisaks näitab selline Sillar Otsmani käitumine ilmselgelt, et tal puudub igasugune motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Seega ei ole mingit alust uskuda, et Sillar Otsman oleks suuteline vabaduses korrektselt täitma talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Sillar Otsmani ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul puudub Sillar Otsmanil siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Sillar Otsmani suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Sillar Otsmani suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Seega tuleb pöörata täitmisele Sillar Otsmanile Tartu Maakohtu 03.04.
55. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2453 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Sillar Otsmanile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
56. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4