3-18-2181/17

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. juuni 2019, Tartu 3-18-2181 Mall Muidre, Ivar-Jaan Tõnissoni ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Boschi kaebus Ülenurme Vallavalitsuse
2. märtsi
3. a korralduse nr 141 ja Kambja Vallavalitsuse
4. oktoobri
5. a korralduse nr 691 tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu
6. jaanuari
7. a määrus Kambja Vallavalitsuse (Ülenurme valla õigusjärglane) määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. jaanuari
9. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Mall Muidre Kaebajad Ivar-Jaan Tõnisson ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Bosch, esindaja Mall Muidre Vastustaja/määruskaebuse esitaja Kambja vald RESOLUTSIOON
10. Jätta Kambja valla määruskaebus
11. jaanuari
12. a määrus muutmata. rahuldamata ja Tartu Halduskohtu EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Ülenurme Vallavalitsus kinnitas
14. märtsi
15. a korralduse nr 141 punktiga 1 eksperthinnangu, mille kohaselt XX talu elumaja endisel individualiseeritaval kujul säilinud osa suurus on 565/1000 ja saun-elamul 351/1000 mõttelist osa ning otsustas, et nimetatud mõttelistes osades kuuluvad talu elumaja ja saun-elamu õigustatud subjektidele tagastamisele. Kambja Vallavalitsus tunnistas
16. oktoobri
17. a korraldusega nr 691 Ülenurme Vallavalitsuse
18. märtsi
19. a korralduse nr 141 punktid 2-8 kehtetuks.
20. Tartu Halduskohus võttis menetlusse Mall Muidre, Ivar-Jaan Tõnissoni ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Boschi kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse
21. märtsi
22. a korralduse nr 141 ja Kambja Vallavalitsuse
23. oktoobri
24. a korralduse nr 691 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks taotlused uuesti läbi vaadata.
25. Tartu Halduskohus ennistas
26. jaanuari
27. a määrusega kaebajate kaebuse esitamise tähtaja Ülenurme Vallavalitsuse
28. märtsi
29. a korralduse nr 141 peale esitatud tühistamisnõude osas (resolutsiooni punkt 1). Halduskohus leidis, et põhjendatud on subjektiivsete asjaolude arvestamine kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel. Kohus nõustub kaebajatega, et vald eksitas oma tegevusega kaebajaid. Kaebajad said valla
30. märtsi
31. a korraldusest nr 141 teadlikuks ajavahemikul
32. mai 2018 kuni
33. juuni 2018, kui neile saadeti XX õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise/mittetagastamise korralduse eelnõu. Nimetatud eelnõus viidati
34. märtsi
35. a korralduse nr 141 vastuvõtmisele ja ka kehtetuks tunnistamisele, mistõttu nähtus eelnõust valla plaan korraldus nr 141 kehtetuks tunnistada. Kaebajatele ei saa ette heita, et nad ei pidanud vajalikuks korraldust selle vaidlustamiseks koheselt välja nõuda ega sedagi, et nad ei vaidlustanud korraldust enne käesoleva kaebuse esitamist. Usutav on kaebajate väide, et korralduse nr 141 vaidlustamise vajadus ilmnes valla
36. oktoobri
37. a korraldusest nr
38. Vald andis 2018 suvel kaebajatele mõista, et ekspertiis tehakse uuesti. Kui kohalik omavalitsus eksitab oma tegevusega isikuid, ei saa kaebajatele ette heita, et nad ei olnud piisavalt hoolsad oma õiguste kaitsmisel.
39. juulil 2013 Heldur Jaan Tõnissonile ja Hilja Valgule saadetud kirjades viidatakse eksperthinnangu olemasolule, mitte seda kinnitavale haldusaktile, mistõttu ei pidanud õigustatud subjektid aru saama, et vald on vastu võtnud neid puudutava korralduse nr
40. Kaebajatel esinesid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks.
41. Kambja vald esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
42. jaanuari
43. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale. Määruskaebuses selgitatakse, et XX talu maa ja hoonete tagastamise lõpuleviimise tähtaega pikendati õigustatud subjektide soovil korduvalt seoses teiste kohtuvaidlustega. Vald lähtus õigustatud subjektide
44. juuni
45. a kirjast, kus tehti ettepanek kordusekspertiisiks. Rahandusministeerium ei toetanud valla ettepanekut kordusekspertiisi läbiviimiseks XX talu hoonete individualiseeritaval kujul säilinud osade määramiseks ja palus jätkata hoonete ja maa tagastamismenetlust. Ekspertiisi käigus andis seletusi õigustatud subjekt H. Valk ja teiste õigustatud subjektide advokaat. Eksperthinnangu kinnitamine tehti teatavaks Ülenurme Vallavalitsuse
46. aprilli
47. a korraldusega nr 141, mida õigustatud subjektid ka ekspertiisi osas ei vaidlustanud. Õigustatud subjektidel ja vallal on võimalik jõuda kokkuleppele tagastamise protseduuri lõpule viimisega kui õigustatud subjektid annavad nõusoleku teenindusmaa määramise osas. Vald ei ole eksitanud õigustatud subjekte toimingute läbiviimisega viivitamisel, vaid soovib tagastamismenetluse lõpetada, arvestades õigustatud subjektide objektiivseid ja asjakohaseid seisukohti ning ettepanekuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
48. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et Kambja valla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
49. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et kaebajad oleks saanud Ülenurme valla
50. märtsi
51. a korraldusest nr 141 teadlikuks enne ajavahemikku
52. maist kuni
53. juuni 2018, kui neile saadeti XX õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise/mittetagastamise korralduse eelnõu.
54. Vastustaja on Tartu Halduskohtule (tl 43, 79) kinnitanud, et õigustatud subjektideks tunnistatud isikute teavitamise kohta
55. märtsi
56. a korraldusest nr 141 tõendeid säilinud ei ole. Sellest ei saa siiski veel tõsikindlalt järeldada, et nad vaidlustatud korraldusest teada ei saanud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja saatnud
57. juulil
58. a õigustatud subjektidele H. J. Tõnissonile ja H. Valgule kirjad (tl 80, 81), millede sisust on aru saada, et
59. märtsil 2003 koostati eksperthinnang XX talu õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise määra kindlakstegemise kohta. Tuvastatav on asjaolu, et õigustatud subjektid said nimetatud kirjad kätte vastavalt
60. juulil 2013 ja
61. juulil 2013 (tl 82). Kirjadest ei ilmne aga üheselt, et vastustaja on andnud vara tagastamise menetluses haldusakti, mis õigustatud subjektide õigusi puudutab. Toimiku materjalide hulgas puudub selge ülevaade, kas ja milliseid menetlustoiminguid tegi ja haldusakte andis vastustaja perioodil
62. märts 2004 kuni
63. juuli 2 2013, kuid toimikus olevad kirjade väljastusteatised kinnitavad, et õigustatud subjektid said ekspertiisiakti kohta teavet
64. aasta juulis. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 27 kohaselt kinnitab eksperthinnangu valla- või linnavalitsus (sama sõnastus on nii praegu kehtiva kui ka 2003 ja 2013 kehtinud redaktsioonis). Kuid sellestki ei pidanud õigustatud subjektidele vaidlustatud akti andmine selguma. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus vastustajaga, et
65. juulil 2013 H. J. Tõnissonile ja H. Valgule saadetud kirjadest pidid õigustatud subjektid aru saama, et vald on vastu võtnud neid puudutava haldusakti. Kirjades puudub otsene viide haldusaktile ning üksnes vara tagastamise menetluse regulatsiooni ja praktika põhjaliku tundmise korral võiks isikult eeldada, et ta kirjast ajendatuna uurib vastustajalt, kas see on andnud haldusakti. Ringkonnakohtule ei ole teada, et õigustatud subjektidel ja/või nende õiguseellastel oleks eksperdi teadmised haldusmenetluses.
66. Vastustaja on määruskaebuses välja toonud, et Ülenurme Vallavalitsus pikendas XX vara tagastamismenetlust korduvalt,
67. aastal seejuures õigustatud subjekti H. Valgu taotlusel. On vähemalt kaheldav, kas õigustatud subjekt oleks taotlenud menetluse pikendamist, kui ta oleks olnud teadlik, et menetluses on juba antud haldusakt, mis tema õigusi riivab.
68. Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et halduskohus hindas õigesti õigustatud subjektide ja vastustaja vahel 2013 toimunud kirjavahetust. Juulini 2013 puuduvad tõendid, et õigustatud subjektid oleksid olnud
69. a korraldusest teadlikud ning
70. aastal toimunud kirjavahetusest ei saa järeldada, et nad pidid vaidlustatud korraldusest teada saama. Vara tagastamise menetluse pikenemine mitmekümne aastani ei ole olnud sedavõrd erandlik, et õigustatud subjektid menetluse kestuse tõttu pidanuks arus saama, et vastustaja võib olla nende õigusi puudutava korralduse andnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vastustaja tegevus 2018 kevadel oli kaebajaid eksitav. Vastustaja andis XX õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise/mittetagastamise korralduse eelnõus kaebajatele selge indikatsiooni, et kavandab
71. a korralduse kehtetuks tunnistamist tervikuna ning uue ekspertiisi tellimist. Seetõttu on usutav kaebajate selgitus, et
72. aasta korralduse vaidlustamise vajadus ilmnes valla
73. oktoobri
74. a korraldusest nr 691, millega vastustaja jättis osaliselt kehtima
75. aasta korralduse vastuolus korralduse nr 691 projektiga.
76. Kambja valla
77. oktoobri
78. a korraldusega nr 691 tunnistas vastustaja kehtetuks
79. aasta korralduse, v.a viimase resolutsiooni p 1, millega kinnitati K. Looritsa koostatud ekspertiishinnang. Seega ülejäänud osas lõppes Ülenurme Vallavalitsuse
80. märtsi
81. a korralduse nr 141 kehtivus
82. oktoobri
83. a korralduse andmisega. Määruskaebusest selgub küll, et
84. jaanuari
85. a korraldusega nr 871 Kambja vald tunnistas oma
86. oktoobri
87. a korralduse nr 691 kehtetuks, kuid otsustas samas uuesti oma
88. märtsi
89. a korralduse resolutsiooni punktide 2-8 kehtetuks tunnistamise ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse.
90. oktoobri
91. a korralduse kehtetuks tunnistamise tingisid vahepealsed tehingud õigustatud subjektide nõudeõiguste suuruste osas. Kaebajad on halduskohtule teada andnud, et soovivad viimast korraldust kohtus vaidlustada. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas ei ole võetud ühest seisukohta, kas eksperdi hinnangu kinnitamine on haldusakt või menetlustoiming. Riigikohus on ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks ehitusekspertiisi määramisega seoses selgitanud1, et ekspertiisi määramine vara tagastamise menetluses ei kujuta endast haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei ole tegemist eelhaldusaktiga, sest sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusaktiks vara tagastamise menetluses on vara tagastamise korraldus. Üldjuhul on haldusaktis tehtud otsustused tühistamiskaebusega vaidlustatavad. Halduskohus ei ole sellele küsimusele eraldi tähelepanu pööranud. Olukorras, kus kaebuse esitamise tähtaeg on ennistatud, ei ole küsimus ka määrava tähendusega asja lahendamisel, sest ekspertiisiakti kinnitamise toiminguks 1 Vt RKHK
92. juuni
93. a otsus asjas nr 3-3-1-53-03 (p 17) 3 lugemise tagajärjeks oleks see, et ekspertiisile saab sisulisi vastuväiteid esitada vara tagastamise korralduse vaidlustamisel sõltumata sellest, et ekspertiisi kinnitamist ei ole varem vaidlustatud. Kujunenud menetluslikus seisus Kambja valla
94. jaanuari
95. a korralduse vaidlustamisel saavad kaebajad esitada vastuväiteid vara tagastamata jätmisele ka osas, milles nad ei nõustu vastustaja seisukohaga hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4