) § 98 lg 3 kohaselt alaealine laps ülalpidamist saama kohustatud isikute järjekorras eespool
järgi lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanemast, st juhul, kui hageja sissetulekutest ei piisa nii oma elukaaslase kui ka kostjate ülalpidamiseks, tuleb eelistada kostjate ülalpidamist elukaaslase ülalpidamisele. Lapse vajaduste suurus vastab eelduslikult kahekordsele
Praeguses asjas ei ole hageja konkreetselt välja toonud kostjate ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust ega koosseisu. Samuti ei ole hageja esitanud selle kohta tõendeid. Seega ei saa hagejalt väljamõistetud elatise vähendamise aluseks olla asjaolu, et kostjate vajadused on kaetud miinimumist väiksema elatise maksmisega. Maakohus märkis, et iseenesest saab eeldada, et ajal, mil lapsed viibivad hageja juures, peab hageja neid vahetult ülal. Samasugune eeldus ei kehti aga aja kohta, mil lapsed viibivad hageja sugulaste juures. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja õde ja ema sooviksid laste nende juures viibimise ajal täita hageja kohustust lapsi ülal pidada. Hageja on tunnistanud, et 2018 sügiskuudel viibisid lapsed tema juures üksikutel kordadel. Vaidlus on selles, kui palju aega veetsid lapsed hageja juures 2018 detsembris. Isegi kui eeldada hageja seisukohas toodud väidete õigsust, olid lapsed hageja juures detsembris sisuliselt viis ööpäeva, st ca 16% ajast. Kuivõrd hageja makstav elatis oli sel ajal juba 40% võrra väiksem kui
lg 1 järgne elatis, ei ole seega alust sellest lähtuvalt elatist täiendavalt vähendada. Teise lapse olemasolu on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seejuures tuleb arvestada ka hageja uue lapse teise vanema panust uue lapse ülalpidamisse ning kostjate ema võimalikku panust kostjate ülalpidamisse. Asjakohane ei ole kostjate ema elukaaslase sissetuleku suurus, kuna tal ei ole kohustust kostjaid ülal pidada. Maakohus lähtus 1235 euro suurusest hageja töötasust. Laste vajadused on eelduslikult kuude lõikes sarnase suurusega, mistõttu peaks elatis üldjuhul olema igakuiselt sama suur. Olukorras, kus hageja sissetulekute suurus kõigub, peab hageja oma kulutusi planeerima selliselt, et säästab kõrgemate sissetulekutega kuudel raha madalama sissetulekuga kuude kulude katteks. Hageja lapse teise vanema sissetulek on kokku 560 eurot kuus. Kostjate ema keskmine sissetulek tema pangakonto väljavõttest lähtuvalt on ca 1083 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud kohtu hinnangul ka oma uue lapse igakuiste vajaduste suurust. Hageja 16. jaanuari 2019 menetlusdokumendis toodud kulude suurus on suuremas osas tõendamata, esitatud on üksnes hageja väited kulutuste suuruse kohta. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada lapse ülalpidamiskuludeks korteri ja auto remondikulusid. Paljude kulude puhul on tegemist ühekordsete suuremate kuludega lapse sünni puhul, mis ei ole igakuiselt korduvad (nt turvahäll, lapsevanker, voodi jms). Seega lähtus kohus eeldusest, et ka hageja uue lapse ülalpidamiseks vajalike kulude suurus on sarnaselt kostjatega kahekordne
Hageja sissetulekust jääb pärast kostjatele elatise maksmist 935 eurot kuus. Seega tema enda, tema uue lapse ja uue lapse ema ülalpidamiseks on hageja perekonna sissetulek 1495 eurot kuus. Hagejal ja tema uue lapse teisel vanemal on võimalik teha uue lapse ülalpidamiseks kulutusi lapse eeldatavatele vajadustele vastavalt (540 eurot + lapsetoetus alates jaanuarist 2019) ning hageja enda ja tema elukaaslase ülalpidamiseks jääb üle igakuiselt vastavalt 895 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et kostjate eeldatavatest vajadustest peab ka praegu hageja poolt makstava elatise suuruse juures katma suurema osa kostjate ema, s.o 390 eurot lapse kohta kuus (540-150), st kostjate ema sissetulekust jääb eelduslikult tema enda vajaduste katteks 303 eurot kuus (1083-390 x 2), siis ei saa maakohtu hinnangul kuidagi asuda seisukohale, et hageja uus laps jääb kostjatele makstava elatise vähendamata jätmisel kostjatest halvemasse seisu. 3 Eelneva tõttu leidis maakohus, et ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla tsiviilasjas nr 2-15-117293 kinnitatud kompromissis sätestatud määra. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega vähendada hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist 150 eurolt 50 euroni kuus lapse kohta. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt viitab hageja
Arvestades hageja ja tema elukaaslase tulusid ja kulusid (sh kohustusi), saab asuda seisukohale, et hageja ja tema elukaaslane kahjustavad enese ning uue lapse tavalist ülalpidamist. Hageja viitab ka
§-le 111. Hageja ülalpidamiskohustus oma elukaaslase ees kehtib veel 2 aastat ja 9 kuud. Märkides, et hageja peab eelistama kostjate ülalpidamist elukaaslase ülalpidamisele, on maakohus kirjutanud iseendale vastulause.
§-s 98 puudub kolmas lõige. Perekonna uus laps on hetkel eelisjärjekorras olev alaneja sugulane, kellel on eelisõigus saada vanemate ülalpidamist, mitte elama puuduses, et parema elu peal olevad kostjad saaksid endale veel parema elu tagada. Samuti ei ole kostjate ema endiselt edastanud tõendeid kulutuste kohta, mille peale kulub igakuiselt 600 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas ta saaks sellises olukorras esitada kohtule tõendid kostjate tegelike kulude kohta. Kui kostjad on viibinud ühes kalendrikuus 6%, 16% või 60% hagejaga ja viimane on vahetult kostjaid ülal pidanud, teinud kulutusi ning neid toitnud, jääb hagejale arusaamatuks, kas see aeg, kui kostjad oma ema juures ei viibi, on emale makstud preemia. Hageja selgitab, et vahepeal ei olnud tal võimalik kostjaid enda juurde võtta, sest ei olnud võimalik pakkuda neid kvaliteetseid elutingimusi. Hageja kohtus kostjatega väljaspool oma kodu. Nii kostjad kui ka nende ema said sellest aru. Elatise maksmisega ei kaasne aga kohustust võimaldada elatist saavale vanemale vabu päevi. Hagejale jääb arusaamatuks, miks arvestatakse tema elukaaslasele mõeldud vanemahüvitist, mis on mõeldud vaid uue lapse vajaduste katmiseks, mitte hageja ja tema elukaaslase kulude katmiseks, samas kui kostjate ema elukaaslase sissetulekut mitte. Maakohus on leidnud, et olukorras, kus hageja sissetuleku suurus kõigub, peaks hageja oma maksekohustused poole aasta võrra edasi lükkama. Sellisel juhul arestitakse hageja arved ning elatise maksmine oleks peatatud. Lisaks oleks ka uus laps pool aastat ilma riieteta, sooja vee ja elektrita. Kahekordse elatise määr on 540 eurot kuus. Hageja elukaaslane saab lapse kulude katteks 560 eurot kuus, mis kulub kõik lapsele. Seega jääb hagejale arusaamtuks, kuidas see vähendab hageja maksekohustusi või aitab maksta kostjatele elatist. Kostjate ema leidis, et kahe lapse kasvatamiseks oma ema kodus ei kulu tal rohkem kui 300 eurot lapse kohta kuus, kokku 600 eurot. Sellest pool tasub kostja. Hageja jääb arusaamatuks, miks asus kohus seisukohale, et lastele kulub reaalselt raha veel rohkem, kui väidab kostjate ema. Kostjate ema sissetulek on 1083 eurot kuus, sellest on ta ise arvestanud välja lastele tehtavad kulutused 600 eurot kuus. Kostjate ema enda vajaduste katmiseks jääb 783 eurot. Hageja leibkonnas jääb ühe inimese kohta 384 eurot 84 senti. Hageja palub täpsustada kohtu arvutuskäiku. 5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. 7. Hageja on esitanud hagi jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Tartu Maakohus kinnitas 27. oktoobri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-117392 kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kummalegi kostjale elatist 150 euros kuus alates 1. novembrist 2015 kuni kostjate täisealisteks saamiseni (s.o kuni 23. juunini 2027). Hagiavalduses palus hageja vähendada väljamõistetud elatist 25 euroni kuus lapse kohta, apellatsioonkaebuses aga 50 euroni kuus lapse kohta. 8. Seoses hageja ülalpidamiskohustusega oma elukaaslase ees märgib ringkonnakohus järgmist. Esiteks ei saa nõustuda sellega, et nimetatud ülalpidamiskohustus kestab kuni hageja uue lapse kolmeaastaseks saamiseni (apellatsioonkaebuses on märgitud, et see kestab veel kaks aastat ja üheksa kuud).
lg 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Praeguseks on see tähtaeg möödunud. Hagiavaldusest ei nähtu ja ei ole ka tõendatud, et hageja elukaaslane ei ole oma tervise või lapse hoolitsemise tõttu võimeline sissetulekut saama, mis õigustaks tema ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (
Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja elukaaslasel on sissetulek olemas. Nimelt ei ole vaidlust selles, et hageja elukaaslane saab vanemahüvitist. Pärast vanemahüvitise maksmise lõpetamist (s.o lapse 1,5-aastaseks saamisel) on hageja elukaaslasel eelduslikult võimalik panna laps lasteaeda ja minna tööle. 9. Isegi kui hagejal oleks oma elukaaslase ülalpidamiskohustus, tuleks seejuures arvestada
§-s 98 sätestatut. Ringkonnakohus märgib, et
§-s 98 (õigustatud isikute järjestus) on kokku neli lõiget, st selles on olemas ka maakohtu viidatud kolmas lõige. Sellest normist lähtudes on maakohus õigesti leidnud, et juhul, kui hageja sissetulekutest ei piisa nii oma elukaaslase kui ka kostjate ülalpidamiseks, tuleb eelistada kostjate ülalpidamist elukaaslase ülalpidamisele. Maakohtu järeldused ei ole vastuolulised.
aastal 500 eurot kuus ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.