Tsiviilasi nr: 2-17-2308 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-2308 Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2019, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 187 lg 6). ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU

1. Osaühing Lamaran Grupp (avaldaja; võlgnik) esitas 09.02.2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Priit Petteri (täitur) 08.12.2016 otsuse peale täiteasjades nr 017/2010/7181 ja 023/2012/
2. Võlgnik täiendas kaebust 26.04.
3. Maakohus algatas 21.07.2017 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse. Võlgniku kaebuse kohaselt alustas täitur võlgniku suhtes Gatsby OÜ (sissenõudja) nõuete sundtäitmiseks täitemenetlused täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/
4. Sissenõudja nõuete suurus oli 9390 eurot 1 sent, millest täituri andmete kohaselt oli tollel hetkel täitmata 7512 eurot 84 senti. Koos täitekuludega oli täitmata 8784 eurot 78 senti. Võlgnikule toimetati 30.01.2017 tsiviilasjas nr 2-16-19223 muude dokumentide hulgas kätte Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (pakkuja) poolt nimetatud täiteasjades esitatud kaebus ja täituri 08.12.2016 otsus. Otsust ei olnud täitur võlgnikule vahetult edastanud. Täitur oli tühistanud nimetatud 08.12.2016 otsustega muu hulgas 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsused täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/
5. Avaldaja märgib, et täitur tühistas 08.12.2016 otsusega 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsused justkui 21.03.2016 kohtumääruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-15-
6. Muid põhjendusi täitemenetluse peatamise otsuste tühistamiseks kaevatavast otsusest ei nähtu. Kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-15-15513 samas ei nähtu kohtu juhist tühistada täitemenetluse peatamise otsus. Kohus kohustas nimetatud määrusega täiturit lahendama pakkuja kaebused, selgitades samas, et kaebuste lahendamist ei takista täitemenetluse peatamine. Täitemenetluse peatamise otsuste tühistamiseks puudus võlgniku hinnangul seaduslik alus. Täitur on ka 08.12.2016 otsuses jätkuvalt kinnitanud, et ta oli 24.07.2015 otsusega peatanud täitemenetlused seoses võlgniku poolt kohtule esitatud kaebusega enampakkumise teatele ja täituri 11.06.2015 otsusele tsiviilasjas nr 2-15-
7. Eelmärgitud asjaolud tingisid vältimatult 24.07.2015 täitemenetluse peatamise. Seetõttu olid mõistetamatud kaalutlused, miks täitur pidas võimalikuks tühistada 08.12.2016 otsusega täitemenetluse peatamise otsused ja jätkata täitemenetlust, vaatamata sellele, et täitemenetluse peatamist tinginud asjaolud ei olnud vahepeal ära langenud. Võlgnik palus kaebuses tühistada täituri 08.12.2016 otsuse osas, millega täitur tühistas 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsused. Samuti palus võlgnik liita kaebuse 2

§ 175lg 31).

Toimikust nähtuvalt ei saanud täituril olla muid menetluskulusid. Sissenõudja osales menetluses isiklikult oma seadusliku esindaja kaudu. Seega ei saanud sissenõudjal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtunud asja materjalidest muude menetluskulude tekkimist sissenõudjale. Pakkuja ei olnud maakohtu menetluses menetlustoiminguid teinud, mistõttu ei saanud tal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määruse peale esitas võlgnik 07.05.2018 määruskaebuse, millega palub tühistada Harju Maakohtu 21.03.2018 määruse. 18.07.2018 esitas võlgnik määruskaebuse täienduse. Võlgnik palub saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna maakohus ei ole andnud sisulist hinnangut käesoleva vaidluse põhiküsimusele täituri 08.12.2017 otsuse sisulisest seaduslikkusest täitemenetluse peatamise otsuse tühistamise osas. Alternatiivselt palub võlgnik tühistada täituri 08.12.2016 otsuse täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498 osas, millega tühistati täituri täitemenetluse peatamise 24.07.2015 otsused eelmärgitud täiteasjades. Omakorda alternatiivselt palub võlgnik tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (olenemata kaebuse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest). Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus kontrollimata, kas 24.07.2015 otsustega täitemenetluse peatamine oli seaduslik või mitte. Selle asemel piirdus kohus kaevatava määruse
2. punktis toodud konstateeringuga, et "täitemenetluse peatamise otsustest ega ülejäänud täitetoimikust ei nähtu asjaolud ega kohtutäituri kaalutlused, mis olid aluseks täitemenetluse peatamisele." Võlgnik nõustub kohtu hinnanguga selles osas, et täituri 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsused olid seaduse nõudeid eirates sisuliselt motiveerimata. Kuid olenemata täituri 24.07.2015 otsuste vastuolust vorminõuetega, on siiski tähtsam küsimus sellest, kas täituri 24.07.2015 otsused olid seaduslikud sisuliselt, s.o kas 24.07.2015 otsuste tegemise ajal esines alus täitemenetluse peatamiseks (olenemata sellest, kas täitur on neile alustele viidanud oma 4

§ 656lg 1 p 5 mõttes.

Menetluskulud tuli jätta täituri kanda ka kaebuse rahuldamata jätmisel. Vaidlustatud määruse p-s 9 põhjendas kohus kulude avaldaja kanda jätmist viitega

§ 172lg 7 teisele lausele.

Selliselt on kohus menetluskulude jaotuse lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ja teinud vastuolulise lahendi. Maakohus asus seisukohale, et nii täitemenetluse peatamisel 24.07.2015 otsusega kui ka täitemenetluse peatamise tühistamisel vaidlusaluse 08.12.2016 otsusega eiras täitur täielikult otsuse põhjendamise kohustust. Võlgnik nõustub maakohtu eelmärgitud järeldustega. Kohtu eelmärgitud hinnangut arvestades on menetluslik otsustus jätta menetluskulud

§ 172

lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda selgelt vastuolus menetluskulude jaotamise regulatsiooni põhieesmärgiga. Võlgniku hinnangul tuleb ka kaebuse rahuldamata jätmise korral jätta kõigi menetlusosaliste, sh võlgniku enda, kulud täituri kanda

§ 172lg 1 teise lause alusel.

Arvestada tuleb samuti TMS §-s 217 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse eesmärgiga, milleks on mh anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses (vrd nt Riigikohtu

1. jaanuari 2016.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-76-15, p 12). Hüpoteetilises olukorras, kus täitur oleks nõuetekohaselt täitnud oma kohustust jälgitavalt motiveerida oma 24.07.2015 ja 08.12.2016 otsuseid, oleks võlgnikul tagatud võimalus kaaluda täitemenetluse peatamise ja uuendamise õiguslikke aluseid ja teha sellest lähtudes kaalutletud otsustus täituri otsuse kohtus vaidlustamise kohta. Praegusel juhul on täitur võlgnikult eelmärgitud võimaluse ära võtnud. Seetõttu on menetluskulude võlgniku kanda jätmine täituri vaidlusaluse otsuse jõusse jätmise korral vastuolus ka TMS §-ga
2. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta puudutatud isikutelt seisukohta.
4. Sissenõudja palus kaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus menetlusse võtmata, alternatiivselt läbi vaatamata või rahuldamata. Täitur palus jätta võlgniku kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659). 5

§ 3401

lg 1 alusel käiguta, andes võlgnikule tähtaja kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 150–151). Võlgniku esindaja on määruse samal päeval kätte saanud (tl 153), kuid puudusi võlgnik tähtaegselt kõrvaldanud ei ole. Samas on maakohus määruskaebuse hiljem menetlusse võtnud ning küsinud selle kohta puudutatud isikute seisukohta. Ringkonnakohus järeldab sellest, et maakohus on otsustanud 03.07.2018 määruses määratud tähtaega pikendada (

§ 64

lg 1) või hilinenult esitatut

§ 331lg 1 alusel menetleda.

Eelmärgitut arvestades peab kolleegium võimalikuks kaebuse sisuliselt läbi vaadata. 12. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Kolleegium vastab järgnevalt määruskaebuse väidetele. 12.

1. Maakohus lahendas võlgniku kaebust 08.12.2016 otsuse peale (osas, millega täitur tühistas 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsused). 08.12.2016 otsus oli TMS § 217 kohane täituri otsus, millega täitur lahendas pakkuja poolt esitatud kaebust, mh kaebust 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsuste peale. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud kontrollimata, kas 24.07.2015 otsustega täitemenetluse peatamine oli seaduslik või mitte. Maakohus on leidnud, et 24.07.2015 otsustes täituri poolt esitatud põhjenduste alusel ei olnud menetluse peatamine seaduslik. Maakohus on õigesti märkinud, et täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 1 alusel on kohtutäituri diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus ning täitetoimikust peavad nähtuma asjaolud, mille kaalumisel pidas kohtutäitur põhjendatuks täitemenetluse peatamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kohus ei saanud võlgniku kaebuse lahendamisel asuda ise sisustama (st täiendavalt põhjendama) täituri 24.07.2015 otsuseid. Seda ei saa teha ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel. 12.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et täitur ei ole 08.12.2016 otsust 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsuste tühistamise osas küll asjakohaselt põhjendanud, kuid see täituri minetus ei anna alust lõppjäreldustes õige otsuse tühistamiseks ja võlgniku kaebuse rahuldamiseks. 12.
3. Menetluskulude jaotuse üle otsustamine TMS § 172 sätete alusel on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Eelmärgitu kehtib ka kulude jaotamise osas TMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks. Iseenesest võib nõustuda võlgnikuga selles, et kui täitur oleks 08.12.2016 otsust nõuetekohaselt motiveerinud, siis oleks võlgnikul olnud tagatud võimalus kaaluda täitemenetluse peatamise ja uuendamise õiguslikke aluseid ning teha sellest lähtudes kaalutletud otsustus kohtutäituri otsuse kohtus vaidlustamise kohta. Samas ei selgu võlgniku menetluses esitatud väidetest üheselt, kuidas 08.12.2016 otsus tema subjektiivseid õigusi täitemenetluses riivab ning miks ta on otsustanud selle vaidlustada. 6

§ 171

lg-st 1 tulenevalt võlgniku kanda, v.a kohtutäituri esindaja kulud, mis jäävad kohtutäituri enda kanda (

175 lg 31).

1. Ringkonnakohus on palunud 29.04.2019 kirjaga menetlusosalistel esitada ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude nimekirjad hiljemalt 06.05.
2. Puudutud isikud (kohtutäitur, sissenõudja ega pakkuja) ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud. Hüvitatavate menetluskulude kandmine nende isikute poolt ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 1 määrab kolleegium eelmärgitut arvestades, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 15.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ele Liiv 7