1-16-2426/52

1-16-2426 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-2426 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Natalja Avstriiskaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Natalja Avstriiskaja (ik: 46602272229; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 18.02.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Natalja Avstriiskaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.09.
4. a, millest esimeseks 9 (üheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Natalja Avstriiskaja kohtumääruse jõustumisest 24 (kahekümne neljaks) kuuks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Natalja Avstriiskaja suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Natalja Avstriiskajale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Natalja Avstriiskaja vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele ja Natalja Avstriiskajale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 25.01.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Natalja Avstriiskaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.05.
10. a kohtuotsusega tunnistati Natalja Avstriiskaja süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 alusel 4-aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.
11. a kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 26.05.
12. a kohtuotsus Natalja Avstriiskaja süüdistusasjas tühistada osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Mõisteti Natalja Avstriiskajale karistuseks KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti Natalja Avstriiskajale karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine 08.06.
13. a kuni 09.06.
14. a, s.o 2 päeva karistuse hulka ning mõista Natalja Avstriiskajale kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 5 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.05.
15. a ja lõpp on 23.09.
16. a. 3 Natalja Avstriiskaja kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud eesti keele A2-taseme kursuse, ta on olnud hõivatud tööga AS-is E ning XXX. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“ ajavahemikul 13.02.
17. a - 10.04.
18. a ning programmi kinnistavad vestlused
19. aasta III ja IV kvartalis. Programm on edukalt läbitud. Osales aktiivselt kõikides aruteludes. Analüüsib oma probleeme adekvaatselt. Käsitletavatesse teemadesse suhtus püüdlikult, sooviga mõista asjade olemust ning ammutada enda jaoks sobivaid sotsiaalseid oskusi ja toimetulekuviise. Vastavalt elukogemuslikule võimekusele ja teadmiste tasemel, programm oli tulemuslik. Ettepanekud edaspidiseks: kinnipeetava soovi või vajaduse korral psühholoogilised nõustamised eneseanalüüsi arendamiseks. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma tütre ja lapselapse juurde XXX, mis on tema püsiv elukoha aadress. Natalja Avstriiskaja taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalia Duškina edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Natalja Avstriiskaja tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Natalja Avstriiskaja võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Natalja Avstriiskaja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud. Natalja Avstriiskaja väidab, et lõi ohvrit vaid ühe korra enesekaitseks ning teo toimepaneku põhjuseks oli olmetüli. Kuriteo ajendiks võib ametniku hinnangul pidada olmetüli, mida ei lahendatud omavahel rahumeelselt ning isik pani ametniku hinnangul teo toime puuduliku enesekontrolli ja läbimõtlematu käitumise tõttu. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes ning see võis soodustada kuriteo toimepanemist. Sõltuvusprobleeme tuvastatud ei ole. Varasemalt kuritegusid toime pannud pole, kuid on karistatud 1-korral väärteokorras. Vangistuses Natalja Avstriiskaja on töötanud, läbis eesti keele A2 - taseme kursuse ja sotsiaalprogrammi „Võida“, mille läbis edukalt ja programm oli tema jaoks tulemuslik. Asja materjalide kohaselt pani Natalja Avstriiskaja raske isikuvastase kuriteo toime alkoholijoobes. Isik tunnistas kohtuistungil, et ta oli „natukene“ joobnud.
20. a ja
21. a läbiviidud vestluste käigus väitis ta, et tema alkoholi tarvitamist võib pidada normikohaseks. Samuti väitis, et alkoholi tarvitamisega ei ole probleeme kaasnenud. Peale sooritatud kuriteo ja ühe väärteo puuduvad viited alkoholi kuritarvitamise kohta. Võib öelda, et isikul ei ole tõsist probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Vabanemisel oleks Natalja Avstriiskaja lähedasteks tema täiskasvanud tütar ja viimase teismeline lapselaps, kes elavad isiku korteris. Nende omavahelised suhted on head ja toetavad. Isiku sõnul kuuluvad suhtlusringkonda seaduskuulekad inimesed ning ei täheldata mõjutatavust. Näib, et isiku elustiil oli normikohane, kõrvalekaldeid võis esineda paarisuhtes. Natalja Avstriiskajal puuduvad kuritegelikud hoiakud ja ta on suurema osa elust elanud õiguskuulekalt, sooritatud kuriteo põhjuseks võib pidada läbimõtlematut käitumist ja puudulikku probleemilahendusoskust, mitte soovi inimesele haiget teha või ära tappa. Isikul on motivatsioon elada õiguskuulekalt ja ta teeb koostööd ametiisikutega. 4 Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Natalja Avstriiskaja on 1-korral kriminaalkorras karistatud ja tal üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 7 %, mis on madal näitaja ja ka vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14 %, mida saab ka lugeda madalaks. Kinnipeetav pani küll toime väga raske isikuvastase süüteo, kuid kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 3 aastat on pannud Natalja Avstriiskaja mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Natalja Avstriiskajal on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht XXX, kuhu on võimalik paigutada ka elektroonilise järelevalve seade. Samuti on tal olemas toetavad lähedased ning isik plaanib pöörduda Töötuskassa poole, et leida tööd. Tallinna Vangla ja prokurör küll ei toeta Natalja Avstriiskaja tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu kohtule ei ole teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör oma arvamuse kujundas. Kohtu hinnangul on kinnipeetav teinud praeguseks ajaks järeldusi oma käitumisest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Natalja Avstriiskaja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Natalja Avstriiskajale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Natalja Avstriiskaja, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/