lg-test 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue on välistatud vastavalt lepingu p-le 4.
lg-test 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue on välistatud vastavalt lepingu p-le 4.5.
lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
lg 2 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Eeltoodust tuleneb, et
lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõude sisuks on kinnisasja omaniku valikul kas hüpoteegi endale kandmiseks (loovutamiseks) või lõpetamiseks (kinnistusraamatust kustutamiseks kohustamine) vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamine, kusjuures
lg 1 kohaselt saab hüpoteegi üleandmise või lõpetamise nõude kinnisasja omaniku 2 ja hüpoteegipidaja vahelisel kokkuleppel välistada („kui ei ole kokku lepitud teisiti“), samas kui
Praegusel juhul on kokku lepitud ühishüpoteegi seadmises (ühe hüpoteegiga koormatakse kaks kinnisasja) ning ühishüpoteegi puhul tuleneb
§-ga 349 sarnane eriregulatsioon
§dest 361 ja 362. Kui nõude rahuldab mitme omaniku kinnisasjade ühishüpoteegiga koormatuse korral üks omanik, kohaldatakse
. Kui nõue ei teki või lõpeb muul alusel või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, kohaldatakse
.
§-dest 361 ja 362 ei tulene, et ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel või ühise omanikuhüpoteegi tekkimisel saaks hüpoteegi üleandmise (loovutamise) või lõpetamise (kustutamise) nõude hüpoteegipidajaga kokkuleppeliselt välistada. Kuivõrd pooled ei või asjaõiguse sisu tehinguliselt muuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel, seega piiratud ulatuses (
§-s 1 sätestatud numerus clausus põhimõte), ei ole võimalik kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldust rahuldada. Kohtunikuabi rahuldas kinnistamisavalduse osaliselt ning määras teha hüpoteegi kohta registriosadesse number 1303403 ja 687038 kanne alljärgnevalt: "Hüpoteek summas 69 600 eurot AS SEB Pank kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks." Kohtunikuabi jättis kinnistamisavalduse
lg 1 ja 2 kohase kokkuleppe osas rahuldamata, arvestades kohtumääruses nr 2195938 antud seisukohta ning määras hüpoteegi kandesse mitte lisada kokkulepet, mille kohaselt
lg 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue on välistatud vastavalt
lg-te 1 ja 2 kohase kokkuleppe osas rahuldamata ning teha uus määrus, millega rahuldada kinnistamisavaldus täielikult; kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonda sisse kandma ühishüpoteegikandesse ka kokkuleppe, mille kohaselt on
lg-test 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue välistatud vastavalt lepingu p-le 4.5.; menetlusökonoomiast lähtuvalt liita asja lahendamine määruskaebuste lahendamisega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
Määruskaebuse kohaselt ei ole taotletud piiranguklausel (lepingu p 4.5.) seaduse mõttega vastuolus. Soovitud piiranguklausel on lubatud kokku leppida ja kinnistusraamatusse kanda ka ühishüpoteegi korral.
lg 1 kohaselt võib kokkuleppel täpsustada hüpoteegikande sisu ning sõlmida sättest tuleneva igakordse kinnistuomaniku nõudeõiguse osas täiendavaid kokkuleppeid. Järelikult võimaldab lg 1 osapooltel teha täpsustavaid kokkuleppeid, s.h et tagatud nõude rahuldamisel või nõude mittetekkimisel, ei ole kinnistuomanikul õigust nõuda hüpoteegipidajalt tahteavalduste andmist hüpoteegi kustutamiseks ega omanikuhüpoteegiks loovutamiseks.
lg 1 järgi saab hüpoteegi omanikuhüpoteegiks üleandmise või hüpoteegi lõpetamise nõude kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja kokkuleppega välistada, ning selline kokkulepe saab olla ka hüpoteegi sisuks (Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. lk 609, p 3.1.4.; vt ka nt Tartu Maakohtu tsiviilasi nr 2-19-5938; Tartu Maakohtu tsiviilasi nr 2-19-5949; Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-19-5937).
lg 2 ei sätestata 3 olemuslikult midagi uut võrreldes
lg-ga 1, vaid täpsustab lg-s 1 toodud üldpõhimõtet selliselt, et kui esineb olukord, et nõudeid on rahuldatud osaliselt, siis ei saa omanik nõuda mitte kogu hüpoteegi loovutamist või kustutamist, vaid ta saab oma nõudeõigust teostada ainult osaliselt.
lg 2 tuleks omanikule kuuluva õiguse rakendamise osas tõlgendada nii, et õiguse rakendamine omaniku poolt on kitsendatud.
lg-le 1 tuginedes võib ka lg 2 kohaldamise kokkuleppel välistada või seda piirata ja selle (mõistlikuks peetava kokkuleppe) ka hüpoteegi sisuks muuta. Tsiviilasjas nr 2-19-5949 on kohus leidnud, et
lg-te 1 ja 2 erinev tõlgendus viib olukorrani, kus nõude osaliselt rahuldanud omanik satub paremasse olukorda, kui omanik, kes on tagatud nõude rahuldanud kogu ulatuses.
lg-s 1 toodud poolte õigus hüpoteegi ülekandmist ja kustutamist kujundada kehtib ka lg 2 puhul.
lg-d 1 ja 2 on
suhtes erinormiks vaid selles, et määratleb kinnistu, millele saab tagatud nõuete rahuldamise korral „tühjaks“ muutunud hüpoteegi alles jätta.
sisuks on kehtestada, et nõuded täitnud omanik ei saa soovi korral hüpoteeki nõuda enda nimele kõikide kaaskoormatud kinnistute osas, vaid ainult enda kinnistu osas. Teised kaaskoormatud kinnistud tuleb sellises olukorras ühishüpoteegist vabastada.
lg-d 1 ja 2 on § 349 suhtes erinormiks vaid selles, et määratleb mis kujul tuleb ühishüpoteek kaaskoormatud kinnistuomanikele üle kanda, kui nad seda soovivad, st ühise ühisomaniku hüpoteegina või võrdeliselt kinnisasjade väärtusega. Piiranguklauslis sisalduv viide lepingupunktile (s.o lepingus sisalduvale võlaõiguslikule kokkuleppele) ei moonuta kande sisu ega riku norme. KRS § 16 võimaldab teha hüpoteegikandesse märkeid hüpoteegi kohta ning viidata asjaõiguse sisu reguleerivatele lepingupunktidele. Piiranguklausel ei ole vastuolus
ÜS § 76.
§-st 349 tulenevate kokkulepete lubatavuse hindamisel viide
§-le 333 ei ole asjakohane. TsÜS § 76 lg 1 kohaselt ei saa tehinguga välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Piiranguklausliga pole piiratud ega välistatud kinnistuomanikul panditud kinnistu käsutamist. Piiranguklausel piirab vaid kinnistuomaniku õigust nõuda hüpoteegi kustutamist (ka osalist kustutamist) või omanikuhüpoteegiks loovutamist (ka osahüpoteegina), kui tagatud nõudeid on täidetud osaliselt või hüpoteegi tagatiskokkuleppe kohaselt on tagatud loovutuse teel omandatud nõuded. Piiranguklausel ei keela omanikul kinnistu edasist valdamist, kasutamist ega käsutamist. Piiranguklausli hüpoteegikandesse lisamise lubatavust tõendab ka see, et osad kohtunikuabid on paljudesse teistesse registriosadesse piiranguklausli lisanud. Selle väite tõenduseks on hüpoteegipidaja lisanud kinnistusregistriosa väljavõtted kinnistute nr 13838850 (tavaline hüpoteek), nr 1618738 (ühishüpoteek), nr 3816703 (tavaline hüpoteek) ja nr 1975334 (tavaline hüpoteek) kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4 lg-test 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue välistatud vastavalt lepingu p-le 4.5. Lepingu p 4.5 kohaselt leppisid hüpoteegipidaja, ostja ja lepingu eseme 2 omanik kokku, et ostja ja lepingu eseme 2 omanik ei saa nõuda hüpoteegipidajalt tahteavalduse andmist hüpoteegisumma vähendamiseks, hüpoteegi kustutamiseks või (osa)hüpoteegi oma nimele kandmiseks, kui hüpoteegiga tagatud nõudeid rahuldatakse osaliselt või hüpoteegiga tagatakse loovutuse teel omandatavaid nõudeid.
lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lõike 2 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Kohtunikuabi, olles TsMS § 595 lg 3 alusel seotud maakohtu 3. mai 2019 määrusega, jättis kinnistamisavalduse
lg-te 1 ja lg 2 kohase kokkuleppe osas rahuldamata ning ei lisanud hüpoteegi kandesse kokkulepet, mille kohaselt
lg-test 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue on välistatud vastavalt
Selline tõlgendus on maakohtu hinnangul kooskõlas asjaõigusseaduse põhimõttega, et lepingupooled võivad asjaõigust kujundada piiratud ulatuses. 6. Asjaõiguse absoluutsest iseloomust tulenevalt on asjaõigus imperatiivne õigus ja selle norme saab kokkuleppel muuta vaid siis, kui selline muutmine on seaduses otseselt lubatud. Siiski puudub ringkonnakohtu hinnangul mõistlik põhjendus, miks tuleks kohaldada
Lõikega 1 lubatav teisiti kokkuleppimine on koormatud kinnisasja omanikule isegi piiravam, kui teisiti kokkuleppimine võrreldes lõikega 2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et
Sellist tõlgendust toetab ka õiguskirjandus (V. Kõve teoses P. Varul jt. Asjaõigusseadus II. vlj. Juura 2014, § 349, p 3.1.5 b, lk 610). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub see ka ühishüpoteekide puhul
§-de 361 ja 362 järgi. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus kandemääruse osas, milles jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata kokkuleppe osas
lg-te 1 ja 2 järgi ning otsustati mitte lisada hüpoteegi kandesse kokkulepet, mille kohaselt
lg-test 1 ja 2 tulenev hüpoteegi kustutamise või omanikule loovutamise nõue on välistatud vastavalt
lg-te 1 ja 2 ebaõige tõlgendamise tõttu, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited, mis puudutavad teisi asjaõigusseaduse sätteid. 7. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). TsMS § 172 lg 2 teise lause kohaselt määruskaebuse rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.