Obsah (7)

§ 238§ 173§ 318§ 189§ 387§ 180§ 313

1-18-10402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-10402 (18922500049) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 238

kohaselt vähendada Artur Falbergile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega nr 1-18-3643 mõistetud karistusega, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima, s.o Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega nr 1-183643 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 06.12.
3. Artur Falbergilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: 1  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 150 (sada viiskümmend) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 180 (sada kaheksakümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Artur Falberg, 1-18-10402, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Artur Falbergile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU Artur Falbergi süüdistatakse selles, et tema 19.06.2018 kella 19:30 paiku XXX asuva T V XXX kambris nr XX lõi ühe korra parema käe rusikaga S A näkku, põhjustades oma teoga kannatanule vasakule kulmule hematoomi ja vasaku kulmu peale haava sügavusega 0,3 cm ja pikkusega 1,5 cm. Sellega pani Artur Falberg toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistatav jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Põhjendas süüteo toimepanemist kannatanu poolse provotseerimise ja solvanguga. Kahetseb ja hiljem on end intsidentides tagasi hoidnud. Kaitsja asus seisukohale, et asjaoludes ebaselgust ei ole, vaidlust samuti mitte. Süüdistatav on end süüdi tunnistanud. Küsimus on karistuses.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2 Kannatanu S A ütluste (tl 2-4) kohaselt oli ta 19.06.2018 T V kambris nr XX. Toimus loendus. Kambris oli kokku viis kinnipeetavat. Loenduse ajal seisavad alati kindlas rivis ja voodi ees. Temast paremal seisis H H ja vasakul Artur. Korrapidaja seisab iga kinnipeetava ette ning igaüks peab ütlema enda perekonnanime. Enne teda pidi perekonnanime ütlema Artur, aga kannatanu ei kuulnud, kas ta ütles või mitte. Kannatanu sõnul ütles ta enda perekonnanime A , kuid ei mäleta, kas ütles enda perekonnanime lõpuni või mitte. Peale seda sai löögi näkku vastu vasakult kulmu. Löök oli tema jaoks ootamatu ning ta ei saanud esialgu aru, kes teda lõi. Korrapidajad lükkasid Arturi põrandale ning seejärel sai kannatanu aru, et Artur lõi teda. Ta ei tea, miks Artur teda lõi. Ta mäletab, et tal õmmeldi kulmu pealt. Tunnistaja K P ütluste (tl 6-7) kohaselt viisid nad õhtust loendust läbi ning läksid kambrisse XX. Kinnipeetavad seisid viiekesi rivvi ja hakkasid oma nimesid ütlema. Ukse poolt vaadatuna esimesed kaks kinnipeetavat ütlesid oma nimed ära. Kolmas oli Falberg. Falberg ütles oma nime ning tunnistaja K P hakkas liikuma järgmise kinnipeetava juurde, kui samal hetkel Falberg keeras ennast teist pidi temast järgmise kinnipeetava poole, kes oma nime ei olnud veel öelnud ja lõi teda parema käe rusikaga ühe korra näkku. Ta võttis Falbergi õlavarrest kas ühe või kahe käega kinni ja suunas ta rivi vastas olevate naride suunas. Falberg vaatas kogu aeg seda kinnipeetavat, keda ta lõi ja üritas ennast tema juurde tagasi suruda. Ta üritas Falbergi maha viia, kuid ta osutas tugevat füüsilist vastupanu. Maha viimisel tulid appi K ja K . Nad viisid ta põrandale ja paigaldasid käerauad. Seejärel viisid Falbergi jalutusboksi. Tunnistaja V Z ütluste (tl 8-9) kohaselt algas kell 19:30 loendus ning kambrisse nr XX jõudis ta 19:45 paiku. Kambris nr XX rivis olevatest kinnipeetavatest ukse poolt esimesed kaks ütlesid enda nimed. Kolmas kinnipeetav ütles oma nime Falberg ja seejärel keeras ennast enda kõrval oleva järgmise kinnipeetava poole ja lõi teda rusikaga näkku. Ta nägi kindlasti ühte lööki, aga ta ei tea, kas ta lõi veel. K P läks juurde, võttis käest kinni ja lahutas kinnipeetavad. Tunnistaja väljus kambrist ning ütles teistele seal olnud valvuritele, et nad kambrisse läheksid. K läks kambrisse ning koos K viisid Falbergi kambri põrandale maha, paigaldasid käerauad ja viisid ta kambrist välja. Kinnipeetav, kes sai löögiga pihta, seisis paigal. Talle tuli see ootamatuna. Tunnistaja K K tunnistab (tl 10-11) ka ise, et kambris nr XX loenduse ajal oli ta kambri uksel ning ta nägi, kuidas lööja keeras ennast ohvri poole ja lõi käega ohvrit näo piirkonda. Tunnistaja nägi löögi liigutust, kuid ei näinud, kas ohver löögiga pihta sai. Tunnistaja S K ütluste (tl 12-13) kohaselt 19.06.2018 õhtuse loenduse ajal kambris nr XX lõi kambrikaaslane Artur Falberg ringkäigu ajal valvurite juuresolekul mitu korda S A näkku, kes seisis temaga kõrvuti, mille tulemusel lõi puruks S kulmu. S A vastu ei löönud. S A oli kohkunud ning hoidis ennast tagasi, kuna on alati rahulik inimene ja pole kellegagi konfliktis. Tunnistajale osutus juhtum suureks ootamatuseks, kuna talle on tundunud, et S A ja Artur Falberg on heades suhetes ja suhtlesid pidevalt. Esimest lööki tunnistaja enda sõnul ei näinud, kuna pani dokumente voodis olevasse mappi. Nägi teist ja kolmandat lööki. Samasugust seisukohta on tunnistaja S K väljendanud ka 20.06.2018 kirjutatud selgituskirjas (tl 14-15). Tunnistaja D I sõnul (tl 16-17) oli õhtuse loenduse ajal rivis esimene ning tema järel oli Falberg ja siis A. Loenduse ajal pööras ta peaga, et tõsta ämber ja asetada see koridori ning kuulis pauku. Kui pööras tagasi, nägi, et A jooksis kulm verd ja Falberg oli juba maha pandud ning talle pandi käeraudu peale. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud T V raviasutuse poolt väljastatud tõendiga nr XX (tl 5), mille kohaselt toodi 19.06.2018 S A medruumi võimalike kehavigastuste fikseerimiseks. Vaadatud üle peapiirkond. Vasaku kulmu peal veritsev haav, sügavusega 0,3 cm, pikkus 1,5 cm. Kulmul hematoom. Õmmeldud
3. õmblusega. Muid võimalikke vigastusi peapiirkonnas visuaalselt ei tuvastatud. 3 Kahtlustatav Artur Falbergi ütluste (tl 19-20) kohaselt tunnistab ta, et lõi S A. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kehalise väärkohtlemise kannatanu S A vastu pani toime süüdistatav Artur Falberg. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste (tl 2-4) kohaselt on tal aegajalt olnud peavalusid, mis meenutavad migreeni, kuid Artur Falbergilt saadud löök mõjutas tema peavalusid. Kohe peale lööki oli tal iiveldamise tunne, mis jätkus ka järgmisel päeval. Samuti käis tal samal õhtul ja ka järgmisel päeval pea ringi. Kannatanu sõnul valutab tal pea kogu aeg, kuid enne lööki pea koguaeg ei valutanud. Tuginedes kannatanu ütlustele ning T V raviasutuse tõendile (tl 5), mille kohaselt oli S A vasaku kulmu peal hematoom ning veritsev haav, mis tuli kolme õmblusega õmmelda, puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o hematoomi ning vasaku kulmu peale veritseva haava, mis vajas õmblemist. Järgmisena peab kohus hindama Artur Falbergi tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut näkku lüüa ja sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine ja sellega valu põhjustamine ning ta saavutaski püstitatud eesmärgi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava Artur Falbergi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o kehalise väärkohtlemisena, ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisena.
4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 121 lg 1järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. 4 Karistusregistri andmetel (tl 21-31) süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kuid on 12 kehtivat väärteokaristust. Käesoleval ajal kannab süüdistatav Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusega mõistetud 5 aastast ja 6 kuu pikkust liitkaristust (tl 34-37). Harju Maakohtu 03.10.2018 otsus jõustus Riigikohtu 18.02.2019 määrusega, millisega jäeti süüdistatava kaaskohtualuse kaitsja määruskaebus menetlusse võtmata. Seejuures nähtub Harju Maakohtu 03.10.2018 otsusest, et süüdistatavat on karistatud pikaajalise vangistusega, mistõttu ei ole usutav, et süüdistatav lähiajal hakkaks saama piisavat töist sissetulekut, millest maksta rahalist karistust. Lisaks sellele on süüdistataval tasumata ka aastate jooksul määratudrahatrahvid, millede suurusjärk ületab kahe tuhande euro piiri. Seejuures on süüdistatavalt eelmise otsusega välja mõistetud menetluskulud, millede suurusjärk samuti ületab kahe tuhande euro piiri ja millele lisanduvad käesolevas kriminaalasjas välja mõistetavad menetluskulud. Seega ei oleks rahalise karistuse kohaldamisel karistus täidetav, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Artur Falbergi süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud olulised ja süüdistatava rünne ei olnud väga intensiivne, kuivõrd piirdus vaid ühe rusikalöögiga, mistõttu loeb kohus süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ning ka kohtuistungil tunnistanud süüteo toimepanemist ning kohtuistungil süüteo toimepanemist ka kahetsenud, väites, et hilisemates konfliktides on ta suutnud end tagasi hoida. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada kergendava asjaoluna. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal kannab süüdistatav karistust Harju Maakohtu 03.10.2018 otsuse alusel, mille kohaselt ärakandmisele jäävaks karistuseks mõisteti Artur Falbergile 5 aastat 6 kuud vangistust. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu on toime pandud 19.06.2018, so eelmise kriminaalasja kohtuliku menetluse ajal ja enne eelmist, s.o Harju Maakohtu 03.10.2018 kohtuotsust. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohus asub seisukohale, et arvestades juba kandmisele kuuluva vangistuse pikkust, samuti süüdistatava kahetsust ning alla keskmise süüd, võib süüdistatavale mõistetava lühiajalise karistuse kui kergema karistuse lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud oluliselt pikemaajalise vangistusega, jättes eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse suurendamata.
5. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Kuivõrd liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 1 sätete alusel ja inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kriminaalasja menetlemisel kohaldatud eelvangistuses ning tegelikkuses oleks olnud kriminaalasja võimalik arutada ühises 5 menetluses, tuleb teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha jätta välja mõistmata, kuivõrd süüdistatavale on eelmise otsusega välja mõistetud esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Küll on välja mõistetavaks menetluskuluks määratud kaitsjale kriminaalmenetluse vältel makstud tasu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Artur Falberg pani uue kuriteo toime eelvangistuses viibides. Seega oli Artur Falberg teadlik sellest, et temalt mõistetakse välja menetluskulu nii menetletavas kriminaalmenetluses kui ka uue kuriteo toimepanemisega kaasnevas kriminaalmenetluses. Seega tuleb hüvitatavad menetluskulud täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva töise sissetuleku puudumist ning eelmise otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega liidetud karistuse iseloomu, so vangistust, mis ei ole lühiajaline ja mille kandmise ajal ei pruugi süüdistatav olla püsivalt tööga hõivatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6