Obsah (7)

§ 238§ 180§ 175§ 313§ 319§ 6§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6849 (kohtueelses menetluses 18230200497) Kohtukoosseis kohtun

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Remii Panter süüdi tunnistada Kar

S § 424 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Remii Panteri poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Remii Panterile mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud) Harju Maakohtu 25.06.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-4931 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa (720 tundi üldkasulikku tööd ehk 2 aastat vangistust), võrra ning mõista temale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Remii Panteri karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 18.07.
3. a.
4. Remii Panteri suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Remii Panteri suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
6. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
7. Remii Panterilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 690.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 765.00 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.

9. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 2249 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb iga kuu tasuda 187.42 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 187.38 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700046014 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-6849“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 02.10.2018. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 02.10.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
3. Süüdistuse sisu Remii Pantrit süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu poolt 25.06.2018 KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 07.07.2018 kella 00:47 ajal 2 Põllküla-Madise tee
4. kilomeetril Kersalu külas Harju maakonnas mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (etanooli 2,18 mg/g veres). Sellise käitumisega rikkus Remii Panter liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Remii Panter toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Remii Panteri poolt on tõendamist leidnud. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo moodustab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine. Süüteo subjektiks on erilise isikutunnusega isik KarS § 24 lg 2 mõttes, s.o isik, kes on joobeseisundis. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.1 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu kui mootorsõiduki juhtimine on leidnud tõendamist tunnistajate O E ja O K antud ütlustega. Tunnistaja O E ütluste kohaselt oli ta 07.07.2018.a abipolitseinikuna täitmas tööülesandeid koos abipolitseinik M I, kui sai kell 00:47 juhtimiskeskuselt teate, et Paldiski poolt mööda Madise-Paldiski teed suunaga Haapsalu mnt liigub valge kaubik registreerimismärgiga XXX, millel sõidab järgi teine sõiduk ning kahtlustab, et tegemist on vargaga ja palub politseilt abi isiku peatamiseks ja kontrollimiseks. Tunnistaja sõnul üritas sõidukijuht politsei eest ära põgeneda, kuid politseil õnnestus ta metsas tabada. Kontrolli käigus selgus, et kinni peetud sõiduk on valge kaubik Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX ning sõiduki juhtimiselt tabatud isikuks osutus Remii Panter. Isiku turvakontrolli käigus leidis tunnistaja O E kinni peetud isiku pükste taskust autovõtme ning kontrolli käigus selgus, et tegemist on valge kaubiku võtmega (I kd tl 16-17). Tunnistaja O E poolt kirjeldatud sündmuste käiku tõendab lisaks kõnesalvestis O K poolt tehtud kõnest politsei hädaabinumbrile (I kd tl 23-24). Tunnistaja O K ütluste kohaselt märkas ta P oma suvilasse sõites enda jaoks võõrast valget värvi kaubikut ja kuna tegemist on suvilarajooniga, kuhu võõrastele sellisel kellaajal s.o 01:00 paiku öösel asja ei ole, kahtlustas ta, et tegemist on varastega. Tunnistaja hakkas sõidukile järgnema ja helistas politseisse. Hiljem sündmuskohal tundis tunnistaja O K valge kaubiku juhtimiselt kinni peetud isiku ära kui isiku, keda ta varguses kahtlustatavana jälitama asus ning kellest ta politseile teada andis (I kd tl 19-20). Remii Panter tunnistas sündmuskohal, et tema juhtis antud sõidukit (I kd tl 16-17). Samuti on Remii Panter sõiduki juhtimist kinnitanud kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes (I kd tl 7-10). Kuriteo toimepanemise objektiks oleva mootorsõiduki omanik on J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötaud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 1015-
6. 1 3 Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt A L (I kd tl 38). A L on 10.07.2018 koostanud sõiduvolituse sõiduki kasutamiseks ja sõitmiseks, mille kohaselt volitab ta Remii Panterit sõitma talle kuuluva sõidukiga Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX (I kd tl 30). Eeltoodu tõendab Remii Panteri poolt 07.07.2018 mootorisõiduki juhtimise fakti. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Remii Panter juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatav Remii Panter on kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes selgitanud, et 07.07.2018 pärast südaööd tekkisid tal Põllküla raudteejaama parkimisplatsile sõites jalgades suured valud ja ta otsustas valu leevendamiseks juua haavapuhastamiseks mõeldud Cutasepti. Ütluste kohaselt jõi ta ära kaks pudelit ehk kokku umbes 400 mg ning pärast seda kadus tal jalgades valu ära (I kd tl 7-10). Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav, et Cutasepti joomine aitab leevendada jalgade valu. Samuti on Cutasepti levinuim otstarve toote kasutamine desinfitseerimisvahendina ning see ei ole mõeldud sellisel otstarbel manustamiseks nagu seda tegi süüdistatav. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise fakti tõendavad ka tunnistaja R L ülekuulamisel antud ütlused. Nimelt nägi tunnistaja, kuidas 07.07.2018 tuli tema onu A L majast välja isik, kelle nime teadis ta olevat Remii Panter ning kes oli majast väljudes silmnähtavalt alkoholijoobes. Ütluste kohaselt väljendus see selles, et isik kõndis tuikudes, tal esinesid suured koordinatsioonihäired ja ta rääkis valjuhäälselt segaselt võõrkeeles. Majast väljudes läks isik oma sõiduki juurde, mis asus maja ees raudteeparklas ja sõitis minema. Tunnistaja sõnul nägi ta, et sõidukisse minnes oli isikul käes kott, kus sees oli vähemalt üks viinapudel (I kd tl 14-15). Tunnistaja O E ütluste kohaselt käitus Remii Panter sündmuskohal kinni pidades agressiivselt, mis väljendus selles, et ta üritas tunnistaja käest lahti rabeleda ja ära joosta. Samuti esines Remii Panteril raskusi püsti seismisega ning temaga suheldes tundsid politseinikud tugevat alkoholilõhna. Alkoholijoobe kontrollimiseks paluti isikul puhuda indikaatorvahendisse, kuid isik keeldus ning ta anti üle teisele patrullile joobeekspertiisi viimiseks Tallinna Wismari haiglasse (I kd tl 16-17). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tunnistajate poolt kirjeldatud tunnused Remii Pantri käitumises viitavad alkoholijoobe olemasolule. Wismari haigla joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab Remii Pantril joobeseisundi olemasolu, sest temalt 07.07.2018 võetud veri sisaldas etanooli 2,18 mg/g (I kd tl 25-26). Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Eeltoodu tõendab Remii Pantri poolt mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Remii Panter on kahtlustavana ülekuulamisel antud ütlustes põhjendanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis sellega, et tema elu oli ohus. Nimelt läks ta Põllküla raudteejaama parkimisplatsile eesmärgiga rääkida A L, kes on talle väidetavalt tekitanud materiaalset kahju (varastas süüdistatava sõidukist söögikoti ja kasutas tema sõidukit omavoliliselt). Maja juurde tulid ka A vennapojad ja kui süüdistatav tahtis ära minna, siis nõudsid nad, et süüdistatav näitaks neile oma kaubiku ette. Süüdistatava sõnul sai ta aru, et vennapojad soovivad talle peksa anda ning hirmu tõttu istus ta oma sõidukisse ja sõitis minema. Kirjeldatud vennapojad hakkasid süüdistatava sõnul teda jälitama ning süüdistataval õnnestus ennast metsa peita alles siis, kui ta oli sõitnud umbes 20 kilomeetrit (I kd tl 7-10). Selline Remii Pantri poolt kirjeldatud sündmuse käik ei ole kohtus tõendamist leidnud. Tunnistaja R L tunnistab, et ta oli 07.07.2018 koos tüdrukusõbraga onu A L maja juures onu juures elavat koera külastamas. Samuti nägi ta süüdistatav Remii Pantrit onu majast väljumas, kuid tunnistaja sõnade kohaselt ei ole ta teda vägivallaga ähvardanud ega talle sealt järele sõitnud. Tunnistaja oma onu sel ööl ei näinud ning ta ei tea, kas ta üldse kodus oligi (I kd tl 14-15). Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et isikul 4 on hirm oma elu pärast, kuid sõidab siis veel 20 kilomeetrit enne, kui õnnestub ennast ära peita. Oma elu pärast hirmu tundes oleks süüdistataval olnud võimalus ka kellegi poole pöörduda abi saamiseks, kuid seda süüdistatav ei teinud. Samuti on süüdistatav kahtlustatavana antud ütlustes selgitanud, et raudteejaama juurde sõitis ta sooviga minna marjule ning kui ta poleks oma elule ohtu tundnud, oleks ta sinna raudteejaama sõidukisse ööbima jäänud ja järgmisel päeval sinnasamasse marjule läinud (I kd tl 7-10). Kohtu arvates ei ole selline selgitus tõsiseltvõetav, sest süüdistatav läks ütluste kohaselt raudteejaama pärast südaööd ning marjade korjamine sellisel ajal ei ole võimalik. Küsitav on ka see, miks peaks isik minema just öösel marjade korjamise tõttu parkimisplatsile sõidukisse ööbima, kui ta saaks marju korjama sõita järgmisel päeval. Samuti ei ole eluliselt usutav, et selgitusi varastatud söögikoti ja sõiduki omavolilise kasutamise kohta minnakse saama öisel ajal. Ülekuulamisel antud ütlustes on Remii Panter kirjeldanud, et metsas peidus olles nägi ta kuidas tema poole tulevad politseiriietes kolm inimest. Politseisõidukil ei põlenud ei sinist ega punast vilkurit ja ta jäi ise vabatahtlikult seisma (I kd tl 7-10). Tõendamist on leidnud, et need ütlused ei vasta tegelikkusele. Sündmuskohal pidas Remii Pantri kinni kaks abipolitseiniku. Abipolitseinikuna töötav O E on tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustes selgitanud, et valgele kaubikule peatumismärguande andmiseks lülitas ta sisse sinised ja punased vilkurid, mille peale keeras kaubik esimesest teeotsast paremale pinnasteele. Ütluste kohaselt oli aru saada, et valge kaubik soovib tunnistaja eest ära sõita, sest ta lisas gaasi ja üritas vaateväljast ära sõita. Seejärel valge kaubik peatus teepervel. Kui tunnistaja peatas samuti oma sõiduki ning jooksis juhiukse juurde ja avas selle, oli juht juba sõidukist välja jooksnud. Sõidukis kaasas oleva prožektori käivitamisel oli ütluste kohaselt näha, kuidas valge kaubiku juht paari meetri kaugusel teest puu taga end peidab (I kd tl 16-17). Sellist sündmuste käiku tõendab ka tunnistaja O K poolt antud ütlused. Tunnistaja asus jälitama valge kaubiku juhti ning Keila-Haapsalu maanteel nägi ta, kuidas neile tuleb vastu töötavate vilkuritega politseiauto. Politsei sõitis mööda, tegi tagasipöörde ja sõitis tunnistajale järgi. Ütluste kohaselt keeras jälitatav sõiduk politsei tagasipööret nähes esimesest kurvist metsavahele. Tunnistaja järgnes sõidukile ja lasi politsei endast mööda. Kui tunnistaja jõudis jälitatava sõiduki peatumiskoha juurde, sai ta aru, et sõidukit juhtinud isik on metsa jooksnud. Politsei sai juhi metsast kätte ning kui juht sündmuskohale toodi, hõikas ta tunnistajale 5-6 korda „küll ma su üles leian“ (I kd tl 19-20). Kohtu veendumuse kohaselt on need tõendid piisavad selleks, et nentida fakti, et süüdistatav üritas politsei eest ära põgeneda ning tegemist ei saanud olla vabatahtliku seisma jäämisega nagu seda väidab süüdistatav. Samuti käitus süüdistatav kinnipidamisel agressiivselt ja üritas politsei käest ära põgeneda, mis omakorda tõendab seda, et süüdistatav ei andnud ennast vabatahtlikult politseile üles. Seega loeb kohus usaldusväärseteks tunnistajate ütlused ja süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei haaku tunnistajate ütlustega ega ole ka eluliselt usutavad ning tuleb jätta tõendite kogumist välja tervikuna. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis on kohtu hinnangul samuti täidetud. Nimelt palus süüdistatav sündmuskohal, et politseinikud ta ära laseksid, sest tal on juba samalaadne kehtiv karistus ja ta oli teadlik, et läheb pärast seda sündmust reaalselt vangla karistust kandma (I kd tl 16-17). Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisest teadlik olemisele viitab ka süüdistatava käitumine, kui ta üritas politsei eest ära põgeneda ja ennast metsa peita ning hiljem kinnipidamisel vastupanu osutamine. Seega esines süüdistataval tahtlus mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis ning ta teadis, et joobeseisundis juhtides teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Remii Panter on toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Remii Pantrit on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud kohtu poolt korduvalt, viimati Harju Maakohtu 25.06.2018 otsusega kriminaalasjas 5 nr 1-18-
7. Sama kuriteo korduvalt toime panemine viitab kohtu hinnangul sellele, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on muutunud isikule harjumuspäraseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Remii Pantri tegevus kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Remii Panter on ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nt XX alusel süüvõimeline ning puuduvad KarS
8. peatükkis
9. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
10. Karistus KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Karistusliigi valikul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Remii Pantril on kuus kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Viimati karistati Remii Pantrit Harju Maakohtu 25.06.2018 kohtuotsuse nr 118-4931 alusel KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 720 tundi ärategemise tähtajaga 18 kuud. Antud karistus on Remii Pantril täielikult kandmata (I kd tl 33-35, 42-43a). Lisaks kriminaalkaristustele on Remii Pantril ka kaks kehtivat väärteokaristust. Kohus mõistis viimati Remii Pantri KarS § 424 lg 2 järgi süüdi 25.06.2018 ning juba 07.07.2018 pani Remii Panter toime sama kuriteo. Seega ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks möödunud viimasest kohtuotsusest isegi ühte kuud. See tõendab, et varasemad karistused ei ole mõjutanud Remii Pantrit õiguskuulekalt käituma ning isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Samuti on ta käinud vastuvõtul 11.06.2018 ja 18.06.2018 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames (I kd tl 46-47). Alkoholisõltuvuse probleemi kinnitab ka ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr XX (I kd tl 52-55). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on karistuse mõistmisel kohtult palunud kergendava asjaoluna võtta arvesse tema puhtsüdamliku kahetsust. Süüdistatav üritas ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus simuleerida vaimuhaiguse tunnuseid, mis näitab, et süüdistatav üritas sel moel karistusest pääseda (I kd tl 52-55). Selliselt käitumine ei viita puhtsüdamlikule kahetsusele. Kohus leiab, et R.Panetri kahetsus ei ole siiras. Talle on antud korduvalt võimalusi mitte kanda vangistust, R.Panter ei ole neid võimalusi soovinud kasutada, jätkab alkoholi kuritarvitamist, valetab sündmuse kohta. Kohtu hinnangul põhjendatud Remii Pantri karistamine sanktsiooni keskmises määras. Remii Pantrilt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks on kohtu hinnangul põhjendatud ja see on ühiskonna turvalisuse huvides. Ühiskonna turvalisus on ohustatud, kuna Remii Pantrile pole varasemad kohtu poolt mõistetud karistused mõjunud ning isik jätkab joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. On olnud õnnelik juhus, et R.Panter ei ole oma joobespäi sõiduki juhtimisega põhjustanud inimestele kahju. Remii Panter on ühiskonnale ohtlik ka Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kohtueelse ettekande järgi (I kd tl 90-92). Lisaks esineb XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.XXXXXXXXXXXXXX. Kohtu veendumusel ei ole Remii Pantrile mõistetud põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, sest süüdistatav võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning seetõttu on põhjendatud temalt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
11. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidiliselt isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 6

179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.2 Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 600 eurot ja kohtumenetluses 90 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Remii Pantrilt välja mõista kaitsekulu 690 eurot ja sundraha 750 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 2 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 7