KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-15355 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Endla tn 1
) § 65 sätestab, et korteriomanditele, mis on 15.01.2018. a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. 9.
§ 12
lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 10. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (
§ 40lg 2).
11.
§ 42
lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. 12.
§ 40
lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
- Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg
- Kostja esitas vastuväite nõude osas. Kostja esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et arved on tasutud summas 567,60 eurot.
- Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
- Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
- Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu poolt esitatud arved nr 170931, 171031, 171231, 180131, 180231, 180331, 180431, 180531, 180631, 180731, 180831 (tl 2030) Korteriühistu üldkoosolekute protokollid (tl 61-65, 191-202). Elamu kulude jaotuse ajalugu, korterite kulude alajaotuse, xxx arved, xxx arved, xxx AS arved, xxx OÜ arved, xxxAS arved (tl 79- 169).
- Arvete kohaselt on september
- a – august
- a ajavahemiku eest võlg 1 257,03 eurot.
- Kohus selgitab, et kohus arvestab kostja võlgnevuse perioodil november
- a kuni august
- a hageja poolt esitatud arvete alusel järgmiselt: Teenuse kasutamise kuu ja arve nr Arve summa (eurot) võlgnevus Detsember 171231 Jaanuar 180131 190,03 179, 83 0,00 90,03 Tasuda iga kuu 25 kuupäevaks
(2018)190,03 269,86 Tasutud 100,00 0,00 4 Veebruar 180231 Märts 180331 Aprill 180431 Mai 180531 Juuni 180631 Juuli 180731 August 180831 193,22 140,89 136,51 135,52 129,36 166,61 136,11 269,86 363,08 503,97 640,48 640,48 640,48 640,48 463,08 503,97 640,48 776,00 769,84 807,09 776,59 100,00 0,00 0,00 135,52 129,36 166,61 136,11 Hagile on lisatud arved 170931 ja
- Arve nr 170931 on teenuste periood
- aasta september ja 171031 oktoobri kuu. Nimetatud arved on esitatud G M (eelmine korteromanik). Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on kostja alates 25.10.
- a korteriomanikuks (tl 18). Seega ei saanud kostja kasutada eelpool nimetatud kuudel teenuseid. Kostja tõendas, et ta on osaliselt kohustused hageja ees täitnud (tl 177-180). Kostjale on esitatud arveid summas 1 408, 08 eurot, kostja on tasunud arveid summas 767,60 eurot. Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil november
- a kuni 31.08.
- a moodustab 640,48 eurot.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
- Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.08.
- a sissenõutavaks muutunud viivis 7,64 eurot.
- TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.
- Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
- Kuna kohus vähendab võlgnevuse suurust, loeb kohus põhjendatud viivise summaks 4,85 eurot.
- Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 4,85 eurot ning alates 01.09
- a kuni põhinõude ( 640,48) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
- Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus 5
- TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esindaja menetluskulud moodustasid summas 770 eurot ja kostja esindaja menetluskulud summas 780 eurot. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6