1-17-3675/39

1 Kriminaalasi nr 1-17-3675 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3675 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vadim Maksimtšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VADIM MAKSIMTŠUK, isikukood 38202100259, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 4 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 13.02.2017 ja lõpp 09.06.2020 RESOLUTSIOON Jätta VADIM MAKSIMTŠUK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Maksimtšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vadim Maksimtšuk kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 01.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3675 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati uute kuritegude eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.12.2016 otsusega 2 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning Vadim Maksimtšukile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 13.02.
2. Vadim Maksimtšukki on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest kuus karistust on arhiveeritud. Käesolevat vanglakaristust kannab isik varguse ja omastamise eest, varasemalt on teda karistatud varguste ja narkokuriteo eest. Kuritegude muster kordub, käitumine on sarnane varasema käitumisega. Soodusteguriks on olnud sõltuvusainete kuritarvitamine ja materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel koristajana, kaaskinnipeetava abistajana ning praegu töötab köögitöölisena. Vadim Maksimtšuk on läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning inspektor-kontaktisik on viinud temaga läbi vestluse riskeerivast eluviisist ja selle vältimise võimalustest, terve elustiili kujundamisest ning suhtumisest kriminaalhooldusesse. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel 11 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovis kinnipeetav elama asuda vanemate juurde aadressile xxxx, kuid ühe omanikuga ühendust ei saadud, mistõttu antud elukohta elama asuda ei ole võimalik. Seega soovib kinnipeetav vabaneda xxxx aadressile xxxx, mille juhataja I K on andnud nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist. Kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetaval on 5 klassi haridust. Isikul oli seoses lapsepõlves läbielatud traumaga probleeme mäluga ning ta ei olnud enam võimeline koolis käima. Varasema riskihindamise andmetel tekkisid ka käitumisprobleemid ning teda õpetati kodus. Vanglas põhihariduse või kutse omandamist võimalikuks ei pea ning ei ole motiveeritud õppetegevuses osalema. Madal haridustase vähendab konkurentsivõimet ja raskendab töö leidmist. Kinnipeetav keeldus 12.12.2018 riigikeele õppest. Vabaduses kinnipeetav majanduslikult hakkama ei saanud, teenides raha kuritegelikul teel. Vanemad isikule raha ei andnud, kuid võimaldasid tal enda juures elada ja andsid süüa. Kinnipeetava sõnul töötas ta aastail 2000-2006 ametlikult xxxx OÜ-s raudteede ehitusel lihttöölisena ning 9 kuud ettevõttes xxxx telefonide koostajana. Viimati töötas ta 2 kuud ametlikult komplekteerijana. Aastail 2013-2015 töötas isik väidetavalt mitteametlikult xxxx ehitusel ning tegi mitteametlikult ehitustöid ka Eestis. Enne vangistust oli isik töötu ja tegevuseta. Vanglas töötab kinnipeetav praegusel hetkel pagarina. Kinnipeetava sissetulekud on olnud korrapäratud ning tal on 24.05.2019 seisuga võlgnevusi summas 33005,80 eurot. Võlgade likvideerimine ei ole kinnipeetava elustiili ja nende suuruse tõttu kindel. Isikul on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega ja võlgade tasumiseks ta huvi üles ei näita. Vanglale teadaolevalt on isik vangistuses lasknud endale kaupade ostmiseks kanda raha teiste kinnipeetavate arvetele. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub. Kinnipeetava suhted vanematega on enamasti head, kuid suhted isaga on keerulisemad. Isik on varasemalt varastanud ka kodust vanematelt. Kinnipeetaval on poeg (sündinud
3. aastal), kes elab oma emaga xxxx. Suhted endise elukaaslasega on väidetavalt head. Isik ei suuda last majanduslikult toetada. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ta on teiste poolt mõjutatav ning sooritanud kuritegusid grupis. Kinnipeetav elas vanemate kulul. Tegude tagajärgedest isik ei hooli ning on süstemaatiline õigusrikkuja. Vabaduses kinnipeetaval enda sõnul probleeme alkoholi kuritarvitamisega ei olnud. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ei esine ja sekkumist ei vaja. 3 Meditsiiniosakonna andmetel esineb kinnipeetaval opiaatide tarvitamisest narkosõltuvus. Isik on olnud metadoonasendusravil. Amfetamiini tarvitas isik 1-2 korda kuus, esimene tarvitamine oli
4. aastal ning viimane tarvitamine detsembris
5. Heroiini tarvitas isik iga päev, esimene tarvitamine oli umbes 1997.-
6. aastal, viimane tarvitamine
7. aastal. Marihuaanat tarvitas isik esimest korda
8. aastal, alguses tarvitas harva, hiljem iga päev ja viimane tarvitamine oli detsembris
9. Fentanüüli tarvitas isik iga päev, esimene tarvitamine oli
10. aastal, viimane tarvitamine oli veebruaris
11. Isik oli süstiv narkomaan. Narkootikumide tarvitamine oli tema igapäevane tegevus ning kuriteod on sooritatud selleks, et saada raha narkootiliste ainete ostmiseks. Kinnipeetav tahab enda sõnul sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid siiani ei ole astunud selleks reaalseid samme. NPALS § 151 lg 1 alusel on kinnipeetavat karistatud kokku 6 korral, viimati 08.01.
12. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse. Varasema riskihindamise andmetel ja kinnipeetava sõnul oli tal 7-aastasena raske peatrauma, mille tagajärjel viibis psühhiaatriakliinikus ravil ning tekkisid õpiraskused ja koolis olid pidevad käitumisprobleemid. Isikul on narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud psüühikahäire. Kinnipeetav üldiselt agressiivne ei ole. Isiku käitumine on impulsiivne. Isik kordab samu vigu. Enda probleemidega ei tegele ning otsib kiireid tulemusi ja kasu. Kinnipeetaval on olemas reaalsed eesmärgid, kuid nende saavutamiseks ei oska/taha ta teha reaalseid samme. Isiku teod ja käitumine näitavad, et ta pooldab kuritegevust. Ametnike suhtes on isik salliv, kuid mitte abivalmis. Koostööd teeb ainult omakasu eesmärgil. Kriminaalhooldusel olles pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda ja kehtivatesse õigusnormidesse näitavad korduvad kriminaal- ja väärteod, katseajal uute kuritegude sooritamine ning sõltuvusainete tarvitamine. Vangla hinnangul motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks puudub. Kinnipeetava puhul on ohustatud avalikkus (risk ühiskonnas). Ohu tõenäosus on kõige suurem juhul, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, tal ei ole tööd või kui ta ei muuda oma elustiili. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 83% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Vadim Maksimtšuki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vadim Maksimtšuki tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 09.06.
13. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vadim Maksimtšukile KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud kohustused. Vadim Maksimtšuk kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Vabanemisjärgset garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid tal on kõige suuremad töökogemused ehituse valdkonnas. Lähedastest on ta suhelnud üksnes vanematega, kuid rohkem emaga. Tema suurimaks probleemiks on narkootikumid. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis endiste tuttavatega ta enam ei suhtle. xxxx elades ei oleks ka endiseid tuttavaid. Ta tunneb, et on vanadest tuttavatest sõltuv. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vadim Maksimtšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vadim Maksimtšuki ennetähtaegset vabastamist. 4 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Maksimtšuk ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust ei kanna ta sugugi esimest korda. Väärib tähelepanu, et viimased kuriteod pani Vadim Maksimtšuk toime katseajal. Kohus võtab arvesse, et kinnipeetav on vanglas nõuetekohaselt käitunud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Vadim Maksimtšukil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on töötanud majandustöödel koristajana, kaaskinnipeetava abistajana ning hetkel töötab köögis pagarina. Ta on läbinud vangistuses ka sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse ning inspektor-kontaktisik on viinud temaga läbi vestluse erinevatel teemadel. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohus ei saa siiski mööda vaadata asjaolust, et vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks ning mis omakorda vähendaks oluliselt uue varavastase kuriteo toimepanemise riski, Vadim Maksimtšukil puudub. Majanduslikku toimetulekut võivad mõjutada tema puhul narkootikumide tarvitamine, suured võlgnevused ning suutmatus hoida tulusid ja kulusid tasakaalus. Kuritegelikule teele võib isikut suunata lisaks kriminaalne tutvusringkond, kuna ta on teiste poolt mõjutatav. Kuna kinnipeetav on tarvitanud pikka aega erinevaid narkootilisi aineid, tuleb temal esinevat narkosõltuvust pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Katseajal uute kuritegude toimepanemine annab kohtule piisavalt alust karta, et ka elektroonilise valve kohaldamine ei ole küllaldane, et hoida isikut ära uusi kuritegusid toime panemast. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti Vadim Maksimtšuki vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Vadim Maksimtšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik