1-18-8799 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-18-8799 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kriminaalasi Sergey Toropovi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsus Apellatsiooni esitaja Valitud kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits Süüdistatav Sergey Toropov isikukood 38107260045, elukoht xxx, xxx juhatuse liige, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsus Sergey Toropovi süüdistusasjas KarS § 423 lg 1 järgi muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega üldmenetluses tunnistati Sergey Toropov süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
- Sergey Toropov tunnistati süüdi selles, et ta 04.07.2016 kella 14.55 paiku tagurdas mootorsõidukiga Hyundai Tallinnas V. Reimani tänaval Narva kohviku parklast välja, mille tõttu oli liinibussi Scania juht sunnitud otsasõidu vältimiseks paremale pöörama ja pidurdama. Selle tagajärjel kukkus liinibussis olnud reisija A. A ning tal tuvastati vasaku reieluu ülaotsa murd, s.o KarS § 118 lg 1 p-le 2 vastav raske tervisekahjustus. Sergey Toropov rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 / Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/, § 16 lg 1 / Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/, § 17 lg 5 p 6 / Mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile/, § 33 lg 2 p 8 /Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/ ja § 49 lg 1 / Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi/. Sergey Toropov pani kuriteo toime hooletusest s.t ta oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud lähenevat liinibussi nägema, millega seoses oleks suutnud vältida A. A le raskete tervisekahjustuste põhjustamist. Sellega pani Sergey Toropov toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
- Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele tuginedes, et Sergey Toropov on talle süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud ning selles süüdi.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist Sergey Toropovi süüditunnistamises KarS § 423 lg 1 järgi ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud piisavalt põhjendamata, miks ta eelistab tunnistaja A.T ja kannatanu A. A ütlusi ning süüdistatava Sergey Toropovi ütlused ebausaldusväärseks tunnistab. Kaitsja arvates on seetõttu tegemist KrMS § 339 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang. Käesolevas asjas on seda põhimõtet ignoreeritud. Kannatanu A. A ja tunnistaja A.T ütlused bussi sõidukiiruse kohta ei ole usaldusväärsed. Kannatanu ei saanud silma järgi hinnata, kui kiiresti buss sõitis. Tunnistaja on aga huvitatud sellest, et näidata bussi kiirust võimalikult väiksena. Võimalik, et bussijuhi õiguskuuleka käitumise korral oleks tagajärg olnud välditav. Bussi kiirus oleks olnud võimalik kindlaks teha liiklustehnilise ekspertiisiga, kuid seda ei ole kriminaalasjas tehtud. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava Sergey Toropovi ütlused ei ole vastuolulised, kajastavad sündmuse tehiolusid ning on eluliselt usutavad, mistõttu luges maakohus need alusetult ebausaldusväärseks. 2
(5)- Ringkonnakohus määras vaadata esitatud apellatsiooni alusel kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja andis taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
- juuni
- Määratud tähtajal esitas oma seisukoha ringkonnaprokurör Eneli Laurits, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör leiab, et maakohus on segasüü võimalikkuse kontrollimisele piisavalt tähelepanu pööranud. Kannatanu, kes on endine bussijuht, kirjeldas bussi liikumiskiirust täiesti tavalisena. Seega on tegemist omamoodi asjatundliku arvamusega. Kohtuistungil kannatanu täpsustas kaitsja küsimusele vastates, et buss liikus pöördel kiirusega 20-25 km/h. Bussijuhile ei saa ette heita seda, et ta ei reageerinud piisvalt kiiresti liiklusseadust eirava juhi tegevusele. Bussijuhil oli õigus eeldada, et teine sõiduk täidab oma seadusest tulenevaid kohustusi. Kuna kannatanu ja bussijuhi ütlustega on tõendatud, et buss lubatud sõidukiirust ei ületanud, siis ei olnud liiklustehnilise ekspertiisi määramine vajalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ning prokuröri vastuväitega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 7.1 Sisuliselt taotleb kaitsja esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- detsembri
- a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsja apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba ammendavalt vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). 3
(5)Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohtulik uurimine ei ole olnud ühekülgne ega puudulik. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. 7.2 Vastuseks kaitsja apellatsioonile peab kohtukolleegium vajalikuks märkida vaid järgmist. Kaitsja heidab maakohtule ette, et ta arvestas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kannatanu A. A ja tunnistaja A.Ti ütlustega, kuid jättis süüdistatava Sergey Toropovi ütlused põhjendamatult kõrvale. Kohtukolleegium kaitsja etteheitega ei nõustu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 25. aprilli 2017 otsuse nr 3-1-1-82-06 punktis 8 korranud oma varasemat seisukohta, et tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arutatavas kriminaalasjas oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta kannatanu A. A ja tunnistaja A.Ti ütlustega arvestab ning miks ta süüdistatava Sergey Toropovi ütlused ebausaldusväärseks tunnistab. A. A kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta seisis bussi esiosas, bussijuhi taga, vasakul pool. Ta pidi seisma, sest vabu kohti ei olnud. Ta hoidis torust käega kinni. Enne V. Reimani tänavale keeramist buss aeglustas ja liikus kiirusega 20-25 km/h. Kuna sõiduauto tagurdas bussile ette, siis keeras bussijuht järsult paremale ja pidurdas. Paremalt mööda sõita ei olnud võimalik, sest tee oli selleks liialt kitsas ja tee ääres kasvasid puud. Kannatanu kukkus bussi põrandale. Kannatanu andis kohtueelsel uurimisel ja kohtus samasisulisi ütlusi, sest kohtuistungil usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ei ole taotletud. Kannatanu A. A ütlused riimuvad tunnistaja A.T ütlustega, kelle kohtueelses menetluses antud ütlusi samuti usaldusvääruse kontrolliks avaldada ei soovitud. Erinevus kannatanu ja tunnistaja ütluste vahel seisneb vaid selles, et kannatanu ütluste kohaselt oli bussi kiirus 20-25 km/h, tunnistaja A.Ti ütluste kohaselt aga 15 km/h. Maakohus on põhjendanud ütluste erinevust asjaoluga, et tunnistaja A.T oli bussijuht, mistõttu nägi spidomeetri näitu. Maakohus on märkinud sedagi, et kannatanu A. A ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et tegemist oli endise bussijuhiga, kes oskas seetõttu olukorda erinevalt tavasõitjast objektiivsemalt hinnata. Seega ei nähtu ei kannatanu ega bussijuhi ütlustest, et buss oleks kihutanud. Kuna kannatanu A. A ja tunnistaja A.T on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtus samasisulisi ütlusi ning need on omavahel kooskõlas, siis luges maakohus nende ütlused põhjendatult usaldusväärseks. 4
(5)Süüdistatava Sergey Toropovi ütlusi liinibussi kihutamise kohta ei kinnita ükski tõend, mistõttu luges maakohus tema ütlused selles osas põhjendatult ebausaldusväärseks. Kohtukolleegiumi hinnangul viitas maakohus süüdistatava Sergey Toropovi ütlustele ja käitumisele hinnangu andmisel põhjendatult sellele, et süüdistatava liikluskultuur on ebarahuldav ja teisi liiklejaid mittearvestav. Kohtuistungil selgus, et süüdistataval puudub Eestis kehtiv juhiluba. Vaatamata sellele on ta Eestis aastaid mootorsõidukit juhtinud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta tahtis parkida sõiduauto parkimiskoha parema serva äärde, hõlbustamaks autost väljumist. Oma sõnade kohaselt pargib ta sageli sel viisil ja jätab tuuleklaasi alla sedeli oma telefoninumbriga. Seda selleks, et isik, keda tema sõiduk segab, saaks talle helistada. Maakohus märkis põhjendatult sedagi, et pärast kohtuistungit peeti süüdistatav kinni ja koostati väärteoprotokoll, sest ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kuna kannatanu A. A ja tunnistaja A.Ti ütlustega on tõendanud, et buss pööret sooritades lubatud sõidukiirust ei ületanud, siis ei olnud kohtueelses menetluses ega kohtus vajalik liiklustehnilist ekspertiisi määrata. Ühtlasi märgib kohtukolleegium, et kaitsja sellekohane etteheide on esitatud alles apellatsioonis, sest kaitseaktis ega maakohtu istungil süüdistatav ega kaitsja liiklustehnilise ekspertiisi tegemise taotlust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus Sergey Toropovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 423 lg 1 järgi seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaitsja apellatsiooni väited selle tühistamiseks põhjust ei anna. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 28. märtsi 2019. a kohtuotsuse Sergey Toropovi süüdistusasjas KarS § 423 lg 1 järgi muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)