1-18-6854/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6854 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2019 määrus Günther Antoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Günther 39906126014), määruskaebus Anton (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega karistati Günther Antonit KarS § 4231 järgi 2 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel G. Antonile Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuu 5 päeva võrra, mõistes G. Antonile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti G. Antoni kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 12.08.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 17.05.
6. Viru Maakohtu 09.05.2019 määrusega jäeti G. Anton ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
7. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. 2.
8. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, varem on ta toime pannud kehalise väärkohtlemise, varguseid ja vägivallaga avaliku korra rikkumise. Kuritegude toimepanemist on soodustanud grupi mõju, soov saada teravaid elamusi ja sellega kaasnev mõtlematu käitumine. Kinnipeetaval on vangistuses 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudus maakohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. 2.
9. On positiivne, et kinnipeetav töötab alates 09.01.2019 vangla majandustöödel koristajana. Vabanemisjärgselt on tal kindel elukoht isa elukaaslasele kuuluvas eramajas ning isa sõnul saab poeg tööle asuda temale kuuluvas autoremonditöökojas. Kinnipeetav ei ole kunagi ametlikult töötanud, tal puuduvad tööoskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele ning eriala. Samuti on ta tunnistanud, et on valiv ka palga suhtes. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval üle 4400 euro, mille likvideerimine ei ole kindel. Isa on küll valmis poega materiaalselt toetama, kuid ta on ka varem toime pannud kuritegusid just materiaalse kasu saamise eesmärgil ning kulutanud raha hetkelise heaolu tagamiseks. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos pani toime kuritegusid ning kellega aeg-ajalt suhtleb siiani. Ta tunnistab, et kuritegude toimepanemisega soovis sõprade heakskiitu ja oli nende poolt mõjutatav. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi igal nädalavahetusel ning ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Tunnistab, et on kasutanud ka vägivalda alkoholjoobes olles, kuid üldiselt ei näe probleemi enda alkoholi ega narkootikumide tarvitamises, kuid sellegipoolest soovib edaspidi piirata alkoholi tarvitamist ning loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. 2.
10. Maakohtul puudus veendumus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid osaliselt vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 09.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Anton, kes palub ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti üle vaadata ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt jalavõruga. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. G. Anton selgitab toimepandud distsiplinaarrikkumisi ja kahetseb toimepandut ning on edasiselt olnud motiveeritud töötama. Süüdimõistetu on täitnud talle pandud kohustusi tulenevalt täitmiskavast. G. Anton soovib väga vabaneda, ta saab aru, mis tegusid on ta toime pannud ning mõistab, mida ta on valesti teinud. Ta on viibinud mitmes lastekodus, kuid nüüd on tal isa, kelle juurde ta saaks vabaneda. Vabaduses soovib G. Anton teha ära load, maksta isa abil trahvid ja omandada automaalri eriala. Vanglas narritakse ja kiustatakse süüdimõistetut. Samuti on mittevabastamine mõjunud halvasti tema tervisele. G. Anton toob välja, et ta on lõpetanud suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
13. või
14. peatüki sätteid, arvestades
15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatüki
18. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt 2 põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
19. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdimõistetu määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
20. Viru Maakohus on G. Antoni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist elektroonilise valve alla põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et G. Antoni tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus G. Antoni vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetu käitumisest vangistuses, määratud distsiplinaarkaristustest ning võimalustest vabaduses. Kui süüdimõistetu ei nõustunud distsiplinaarkaristustega, õigustades kaebuses toimepandut, oleks tulnud tal distsiplinaarkaristused vaidlustada. Samuti kui tema tervislik olukord on halvenenud, on tal võimalik saada abi meditsiiniosakonnast, kuhu määruskaebuse kohaselt süüdimõistetu ka juba pöördunud on. Ringkonnakohtul puudub samuti veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Juhan Sarv 3