KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2019 1-16-5200 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Sergei Štšerbakovi (isikukood 38010310244) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- mai
- a määrus Süüdimõistetu Sergei Štšerbakov ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo Sergei Štšerbakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Štšerbakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergei Štšerbakov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 4 kuu 14 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti S. Štšerbakovile liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 14 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas
- veebruaril 2016 ja lõpeb
- juunil
- aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Štšerbakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
- Tartu Maakohus jättis
- mai
- a määrusega S. Štšerbakovi tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus märkis positiivsena ära, et S. Štšerbakov on aktiivselt osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vabaduses on tal elukoht ning kuigi tal puudub töökoht, võimaldavad varasem töökogemus ja omandatud tööoskused tal ilmselt selle leida. Kinnipeetava lähedasteks on pereliikmed. Vaatamata eeltoodule ei ole S. Štšerbakovi ennetähtaegne vabastamine kohtu hinnangul põhjendatud. Kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik annavad aluse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. S. Štšerbakovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimasel kolmel korral narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Praegu kannab ta liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8689 narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati Harju Maakohtu
- juuni
- a määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
- novembrini
- Katseajal pani S. Štšerbakov toime uue kuriteo, mille eest ta praegu kannab karistust. Kuritegude sooritamist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning vajadus raha järele. S. Štšerbakov on pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta juba varem korduvalt sõltuvusprobleemidega ravile pöördunud, kuid soovitud tulemust see ei andnud. Väidetavalt plaanib kinnipeetav pärast vabanemist taas ravile minna, kuid konkreetne tegevuskava tal puudub. MÄÄRUSKAEBUSED
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Štšerbakov ja tema kaitsja Karl Saavo, taotledes vaidlustatud kohtumääruse tühistamist.
- S. Štšerbakov leiab, et kohus arvestas otsustuse tegemisel põhjendamatult tema varasemat elukäiku. Peamised on siiski tema elutingimused vabaduses. Tal on elukoht ja võimalus minna tööle, samuti võtab ta endale kohustuse osaleda Anonüümsete Narkomaanide programmis. Praeguseks on ta läbinud programmid „Eluviisitreening“, „Tagasilanguse ennetamine“ ja „12 sammu“.
- Kaitsja leiab, et S. Štšerbakovi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud järgmistel asjaoludel. S. Štšerbakov on vanglas täitnud individuaalse täitmiskava ja pälvinud selle tulemuste eest positiivse hinnangu. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osaledes kõigil kohtumistel, oli aktiivne, asjalik ja motiveeritud. Ta võttis nelja kuu jooksul osa ka „Tagasilanguse ennetamise tugigrupist“, olles tugigrupi läbiviija hinnangul tõsiselt meelestatud tervenemisele. Seda arvamust kinnitab ka töövihiku „Tagasilangusega toimetulek“ täitmine. Lisaks on S. Štšerbakov pikemat aega töötanud vanglas majandusabitöölisena ja ta õpib Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel puidupingitöölise eriala. Vangla koostatud iseloomustusest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks veel läbimata või pooleli individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ka S. Štšerbakovi käitumine vanglas on olnud korrektne, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Head on ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on elukoht, kus ta elaks koos emaga. Riskifaktoriks ei kujuneks ta töökoha leidmine, kuna tal on varasem töökogemus töötamisel ehitusfirmades, vanglas on ta omandanud puidupingitöölise eriala ning elama hakkaks ta Tallinnas kui aktiivse majandustegevusega piirkonnas. S. Štšerbakovi uue kuriteo riskiteguriks on tema 2
(4)narkosõltuvus, kuid ta soovib sõltuvusest vabaneda. Seda näitab tema varasem pöördumine sõltuvusravile, kuigi see kahjuks ebaõnnestus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on avaldanud talle positiivset mõju. Ta on tõsiselt meelestatud tervenemisele. Seda arvestades oleks ennetähtaegse vabanemisega kaasnev kriminaalhooldus distsiplineeriv, kontrolliv ja ühiskonda sulandumisel abistav meede. Elektroonilise valve kohaldamine suurendab veelgi võimalust jälgida S. Štšerbakovi käitumist. Samuti saaks kohus panna süüdimõistetule katseajaks mitmesuguseid kohustusi, mis aitavad kaasa uimastite tarvitamisest hoidumisele. S. Štšerbakov on praeguseks olnud vangistuses 3 aastat 4 kuud. Olles üle 3 aasta narkootikumidest vaba, puudub tal kindlasti terav vajadus sõltuvusainete järele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus ei ole teinud kaalutlusviga S. Štšerbakovi ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel. Kohtumääruse põhjendustest nähtub selgelt, et maakohus arvestas KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kriteeriume kogumis, ei jätnud süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulist teavet arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
- Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et S. Štšerbakovi kuritegeliku käitumise kordumise riski näitavad tema kuriteo asjaolud ja eelnev elukäik. A. Štšerbakov kannab karistust suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, sh levitamise eest. Käideldavateks aineteks olid tugevatoimelised ja ohtlikud fentanüül ning 3-metüülfentanüül. Käitlemisteod pani süüdimõistetu toime vaid pool aastat pärast seda, kui ta oli Harju Maakohtu
- juuni
- a määruse alusel vabastatud tingimisi ennetähtaegselt talle Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega samuti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud vangistuse kandmiselt. S. Štšerbakovi selline kiire tagasipöördumine narkootikumide käitlemise juurde pärast kolm aastat kestnud vangistust ning kuriteo toimepanemine käitumiskontrolli ajal, ei luba arvata, et nüüdne vanglakaristus oleks oma eesmärgi täitnud juba kolm aastat enne karistusaja lõppu.
- Veel tuleb tähele panna, nagu esimese astme kohus seda õigesti ka tegi, et S. Štšerbakovi puhul suurendab tema kuritegeliku käitumise kordumise riski narkosõltuvus. Nimetatud riskitegurit ei saa tähelepanuta jätta või ebaoluliseks pidada vaatamata sellele, et süüdimõistetu on väljendanud soovi sõltuvuskäitumisega tegeleda ning teinud selle nimel pingutusi. Selgub ju, et S. Štšerbakov hakkas narkootikume tarvitama juba 14-aastaselt. Alustanud kanepist, jõudis ta aineteni nagu heroiin, fentanüül ja amfetamiin. Enda sõnul on tal mitmel korral olnud üledoose. Korduvalt on süüdimõistetu käinud küll ka ravil, kuid tulemusetult. Arvestades S. Štšerbakovi narkoprobleemi tõsidust ning seda, et varasemad püüded selle vastu võidelda on luhtunud, ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu vabaduses suudab narkootikumidest eemale hoida. Uuesti tarvitama hakkamine viiks aga suure tõenäosusega järgmise sammuna uute kuritegude toiepanemisele.
- Määruskaebuste esitajad leiavad, et S. Štšerbakovi positiivselt iseloomustavad andmed võimaldavad siiski näha uue kuriteo riski väiksena. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei 3
(4)nõustu. Arvestades süüdimõistetu kuritegusid, eelnevat elukäiku ning uimastiprobleemi tõsidust ei veena ka tema hea käitumine ja pingutused vanglas kolleegiumi selles, et ta jätkab väljaspool vanglat õiguskuulekalt. Samuti tuleb tähele panna, et ka eelmise vangistuse ajal pidas S. Štšerbakov end vanglas ülal hästi, teenides sellega välja ennetähtaegse vabastamise. Nagu aga juba märgitud, läks vaid pool aastat ning ta pani toime uued narkokuriteod. Ka hakkas S. Štšerbakov uuesti narkootikume tarvitama, olgugi, et tema üle teostati käitumiskontrolli ning talle oli kohtumäärusega pandud kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid. Olgu veel märgitud, et elukoht ja toetavad lähedased olid S. Štšerbakovil olemas ka toona.
- Arvestades eelnevaid põhjendusi ei omista kohtukolleegium S. Štšerbakovi vabastamise üle otsustades määravat tähendust ka sellele, et süüdimõistetu suhtes rakendataks elektroonilist valvet ja käitumiskontrolli ning et talle oleks võimalik määrata KarS § 75 lg 2 alusel kohustusi. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et märgitud meetmed tagaksid süüdimõistetu õiguskuulekuse.
- Viimaseks märgib ringkonnakohus, et S. Štšerbakovi määruskaebuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt tuleks ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähele panna vaid tema elutingimusi vabaduses, on ekslik. Riigikohus on selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21 ja
- märtsi
- a määrus asjas nr 1-09-14104, p 21).
- Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et S. Štšerbakovi ja tema kaitsja määruskaebused on ilmselgelt perspektiivitud, s.o edulootuseta. Seetõttu jätab kolleegium kaebused KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata.
- S. Štšerbakovi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo määruskaebemenetluses süüdimõistetule osutatud riigi õigusabi eest tasu 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumääruse ja istungiprotokolliga tutvumiseks pool tundi ja määruskaebuse koostamiseks 1 tund, s.o kokku 1 tund 30 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 90 eurot kui määruskaebemenetluse kulu S. Štšerbakovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 4
(4)