← Eesti

1-15-8356/377

Obsah (6)§ 76§ 75§ 184§ 65§ 73§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 12. juuni 2019 1-15-8356 Juhan Sarv, Mati Kartau

§ 76lg 2 p 1 alusel kriminaalasjas nr 1-15-8356 Viru Maakohtu 10.

oktoobri 2017. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3.

§ 76

lg 5 alusel määrata Anton Golovanovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 31. märtsini 2023 ja allutada ta käitumiskontrolli nõuetele kaheks aastaks. 4.

§ § 751 lg-te 3 ja 4 alusel kohaldada Anton Golovanovi suhtes elektroonilist valvet üheks aastaks alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 5. Katseajal on Anton Golovanov kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 9 alusel määrata Anton Golovanovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud inimestega kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 4) alluda elektroonilisele valvele. 7. Anton Golovanovi katseaeg ja käitumiskontrolli rakendumise aeg algavad ning

§ 75lg 2 alusel määratud kohustused kohalduvad kohtumääruse jõustumisest.

  1. Määruskaebused rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusega tunnistati Anton Golovanov süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 8.

novembri

  1. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu 11 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 7 aastat 11 kuud 11 päeva vangistust. A. Golovanovi karistusaeg algas
  2. aprillil 2015 ja lõpeb
  3. märtsil
  6. aprillil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Golovanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad A. Golovanovi vabastamist. Maakohtu määrus
  7. Viru Maakohus jättis
  8. aprilli
  9. a määrusega A. Golovanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
  10. Maakohus märkis, et hindab kiiduväärseks A. Golovanovi pingutused (elu- ja töökoht, lähedaste toetus, vanglas tööhõives ja riigikeele õppes osalemine), kuid nimetatut tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavaks ei pea. Süüdimõistetu puhul ei teki veendumust, et ta võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. Kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. See tingimus ei ole täidetud, kuna A. Golovanovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Esimese astme narkokuriteo pani ta toime katseajal, mis oli määratud samuti narkokuriteo eest. Arvestades süüdimõistetu toime pandud kuriteo asjaolusid, ei ole tema vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Süüdimõistetu puhul, kes on pannud toime samalaadse 2

(6)kuriteo katseajal ja keda on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et A. Golovanovi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kuna süüdmõistetu pani kuriteo toime katseajal, olles eelnevalt juba osaliselt ära kandnud talle mõistetud šokivangistuse, on põhjendatud kahtlus, et ta ei ole kriminaalhooldusele sobilik. Veel lisas kohus, et isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine on erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSED
  1. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused A. Golovanov ja tema kaitsja V. Gimaev. Nad paluvad kohtumääruse tühistada ja kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Alternatiivselt palub A. Golovanov saata materjalid tema vabastamise otsustamiseks tagasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. A. Golovanovi määruskaebus
  2. A. Golovanov juhib tähelepanu sellele, et kohtu seisukoht, mille kohaselt on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik vaid erandlikel asjaoludel, on vastuolus asjas nr 3-1-1-12-17 tehtud Riigikohtu määruse punktis 17 märgituga. Samuti ignoreeris maakohus põhjendamiskohustust. Tema suhtes on mitmed kaalukad positiivsed asjaolud (käitumine vanglas, töö- ja elukoht, kriminaalhoolduse võimalus, motivatsioon elada seaduskuulekalt), kuid määruses ei ole põhistatud, miks tema vabastamine ei ole võimalik. Kohtu arvates viitavad kuriteo asjaolud sellele, et ta võib toime panna uue kuriteo. Sellises arvamuses ei ole arvestatud, et maa- ja ringkonnakohtu otsuste järgi tunnistati A. Golovanov süüdi 83,3 grammi marihuaana hoidmises korteris kolme päeva jooksul. Ta ei toonud narkootilist ainet korterisse ise, ei müünud ega levitanud seda ka muul moel ehk ei tekitanud kahju teistele isikutele, ei olnud kuriteo initsiaator ja tal ei olnud ka omakasu motiivi. Veel ei võtnud maakohus arvesse, et katseajal vabaduses olles ta töötas, õppis eesti keelt ja sai juurde mitu sõiduki juhtimisõiguse kategooriat. Vääralt omistas kohus olulise tähenduse kehtivale distsiplinaarkaristusele ja järeldas selle pinnalt, et tema käitumine vangistuses ei ole olnud hea ja ta ei ole võimeline kehtestatud normidele alluma. Nimelt sai ta noomituse, kuna hoidis ravimeid, mille oli saanud vangla meditsiinitöötajalt seoses halva enesetundega. Seda fakti kinnitavad tõendid lisas ta maakohtule saadetud kirjas. Tema vanglas oldud nelja aasta jooksul oli see ainuke rikkumine ehk kehtiva noomituse olemasolu ei saa üle kaaluda tema pikaajalist head käitumist vanglas. Ta on juba ammu mõistnud oma süüd, teinud õiged järeldused, täitnud kõiki individuaalse täitmiskava tingimusi, töötanud vanglas ja jätkanud riigikeele õppimist. Ebaõigesti järeldas kohus sedagi, et ta ei sobi kriminaalhooldusele, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Maakohus ei pannud tähele, et tookord ei olnud ta allutatud käitumiskontrollile. Kaitsja määruskaebus
  3. Kaitsja leiab, et maakohus teostas kaalutlusõigust puudulikult ning kohtu seisukohad on vastuolus kohtupraktikaga. Kohus piirdus sisuliselt vaid tõdemisega, et kuritegude kordumine ja asjaolud viitavad uue kuriteo toimepanemise ohule. Miks kuritegude asjaolud sellisele ohule viitavad, seda määruses ei selgitata. Ka ei põhjenda maakohus, miks rohke positiivne teave ei too kaasa A. Golovanovi ennetähtaegset vabastamist. Veel on kohus märkinud, et pigem on ennetähtaegne vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki 3
(6)elulisi asjaolusid. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-12-17 sellise lähenemise ümber lükanud. Kaitsja arvates on A. Golovanovi vabastamine võimalik. Süüdimõistetu on küll tõesti pannud katseajal toime uue kuriteo, kuid toona ei kohaldatud tema suhtes käitumiskontrolli ega elektroonilist valvet. Ennetähtaegselt vabastamisel allutataks süüdimõistetu tugevale käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele, mis võimaldavad teostada tema üle järelevalvet ning aitavad tal parandada oma käitumist ja elustiili. Karistus vangistuse näol on oma eesmärgi saavutanud. A. Golovanov on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elu- ja töötingimused ning lähedaste toetus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. A. Golovanovi ja tema kaitsja määruskaebused väärivad tähelepanu. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.
  2. Määruskaebuste esitajatega nõustuvalt leiab kolleegium, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1).
  3. Esimese astme kohtu arvates annavad aluse kahelda A. Golovanovi edasises õiguskuulekas käitumises tema kuritegude asjaolud, kuritegude toimepanemine katseajal ning üks distsipliinirikkumine vanglas. Taolise loeteluga maakohus paraku piirdubki ega selgita vähimalgi määral, miks nimetatud andmed kaaluvad üle süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe ning annavad põhjuse järeldada, et tema suhtumine ei ole muutunud. Eraldi väljatoomist väärib ka, et kuigi esimese astme kohus rõhutab korduvalt negatiivse ohuprognoosi tegemist mh kuriteo asjaolude pinnalt, ei ole neid asjaolusid määruses üldse käsitletud. Kohtu kohustust osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis süüdimõistetu retsidiivsusriski suurendavad, on Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud
  4. märtsi
  5. a määruses asjas nr 1-09-14104 (punktis 22).
  6. Veel tuleb välja tuua, et maakohus on A. Golovanovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades ekslikult lähtunud arusaamast, nagu oleks kinnipeetava vabadusse lubamine võimalik vaid erandlike asjaolude korral (vt vaidlustatud määruse lk 3 eelviimane lõik). Riigikohus on taolise tõlgenduse tagasi lükanud, asudes
  7. aprilli
  8. a määruses asjas nr 3-1-1-12-17 seisukohale, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine

§ 76

alusel ei sõltu erandlike asjaolude olemasolust, vaid see küsimus tuleb igal üksikjuhul lahendada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete ja sisuliste eelduste täidetust vaagides (vt lähemalt viidatud määruse punktid 22–24). 12. Hinnates

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi kogumis, peab ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule võimalikuks oodata süüdimõistetult tulevikus õiguskuulekat käitumist. 13. Kõigepealt tuleb tähele panna, et A. Golovanov on vangistuses olnud juba üle nelja aasta. Vanglas on tema suhtumise ja käitumise muutmisega tegeletud. Temaga on läbi viidud vestlusi riskiteemadel. Vestluste läbiviijate hinnangul on A. Golovanov rahuliku loomuga, arukas, ta ei avalda kriminaalseid hoiakuid ega õigusta kuritegusid. Veel nähtub, et süüdimõistetu on vangistuses õppinud riigikeelt ja ka töötanud. Riigikeele eksami tulemus oli 100%. Töötanud on ta osakonna koristajana ning alates detsembrist 2018 töötab ta Viru Vangla territooriumil traktoristi kohal. Ringkonnakohus leiab, et märgitu annab põhjuse järeldada A. Golovanovi hoiakute muutumist ning tema motiveeritust elada seaduskuulekalt. Vastupidiseks järelduseks ei anna põhjust ka asjaolu, et süüdimõistetul on kehtiv 4

(6)distsiplinaarkaristust. Nimelt selgub, et karistus määrati talle
  1. juunil 2018 ehk juba ligikaudu aasta tagasi. Rikkumine seisnes ravimi (4 tableti) hoidmises. Süüdimõistetu on maakohtule selgitanud, et ta sai need tabletid (valuvaigistid) varem meditsiinitöötajalt seoses hambavaluga, kuid ei võtnud neid, sest valu möödus (KoTo, tl 20). Ta tunnistas oma viga, kahetses (vt Viru Vangla
  2. juuni
  3. a käskkiri nr 6-3/511-1–KoTo, tl 31-32). Rohkem teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ehk siis tegemist on ainsa rikkumisjuhtumiga nelja vangistusaasta jooksul.
  4. Ringkonnakohus leiab, et ka A. Golovanovi elutingimused vabaduses on õiguskuulekalt jätkamiseks soodsad. Tal on kindel elukoht ema korteris. Ka saab ta hakata tööle ehk tagatud on kindel sissetulek. Lähedastest aitaksid süüdimõistetut ema, isa ja tädi. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad, A. Golovanovit oodatakse koju ning talle saab osaks lähedaste igakülgne tugi.
  5. Eeltoodud asjaoludel tõusetunud positiivset prognoosi – A. Golovanovi karistuse eesmärgid on täidetud – ei sea kahtluse alla tema viimase kuriteo asjaolud ega seegi, et see oli sooritatud katseajal. Ringkonnakohus tutvus kohtute infosüsteemis A. Golovanovi kohta tehtud viimase kohtuotsusega. Otsusest selguvalt tunnistati ta süüdi marihuaana käitlemises, kusjuures käitlemistegevus seisnes aine hoidmises korteris. Marihuaanat A. Golovanov kellelegi edasi ei andnud ning tulu sellest ei saanud, välja arvatud see, et ta sai ainet endale tarvitamiseks. Kuivõrd A. Golovanovi tegevus ei olnud suunatud aine levitamisele ja sellisest tegevusest kasu saamisele ning vangla koostatud iseloomustusest selguvalt sõltuvust tal tuvastatud ei ole, siis pole alust arvata, et ta vanglast vabanenuna endist tegevust kindlasti jätkaks.
  6. Ka sellest, et A. Golovanov pani viimase kuriteo toime katseajal, ei järelda kohtukolleegium tema suutmatust või vähest motiveeritust jätkata nüüd õiguskuulekalt. Tähele tuleb panna, et praegune vangistus on eelmisest olnud hulga pikem ning süüdimõistetul on olnud rohkem aega oma käitumise muutmisega tegeleda. Samuti on oluline märgata, et eelmisel korral ei rakendatud A. Golovanovi suhtes käitumiskontrolli. Nimelt oli tema karistus jäetud osaliselt tingimisi kohaldamata

§ 73

lg 1 alusel ehk siis süüdimõistetu ainsaks kohustuseks katseajal oli hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vabastades A. Golovanovi praegu tingimisi ennetähtaegselt, tagatakse tema üle tugevdatud kontroll käitumiskontrolli tingimuste ja elektroonilise valve meetmete läbi, sh saab kriminaalhooldusametnik osutada A. Golovanovile pikaajalise vangistuse kandmiselt vabadusse naasmisel vajalikku abi. 17. Eeltoodud asjaoludel annab ringkonnakohus A. Golovanovile võimaluse vabaneda vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 18.

§ 751

lg 3 näeb ette, et elektroonilise valve tähtaja võib määrata üheks kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kuivõrd A. Golovanovit karistatakse narkootiliste ainete käitlemise eest juba teist korda, peab kolleegium põhjendatuks rakendada tema üle elektroonilist valvet maksimaalse võimaliku aja jooksul ehk üheks aastaks. Samal põhjusel tuleb ta ka käitumiskontrollile allutada maksimaalseks võimalikuks ajaks, milleks

§ 76lg 5 teise lause kohaselt on 24 kuud ehk kaks aastat.

Katseaeg tuleb juhindudes viimasena viidatud sätte esimesest lausest määrata A. Golovanovile ärakandmata karistusaja ulatuses ehk kuni 31. märtsini 2023. 19. Lisaks elektroonilise valve kohaldamisele ja A. Golovanovi

§ 75

lg 1 alusel kriminaalhoolduse nõuetele allutamisele tuleb süüdimõistetule panna

§ 75

lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel ka kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala 5

(6)jooksul alates vangistusest vabanemisest ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
  1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja KrMS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb A. Golovanov vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või kui see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb A. Golovanovi kandmata karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
  2. Ringkonnakohus rõhutab lõpetuseks veel, et ärakandmata karistusosast loetakse A. Golovanov lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, täidab käitumiskontrolli tingimusi, sh allub elektroonilisele valvele. Ka vaid üks käitumiskontrolli tingimuse rikkumine võib olla piisav saatmaks süüdimõistetu mitmeks aastaks tagasi kinnipidamisasutusse.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. aprilli
  5. a määruse, vabastab A. Golovanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning rahuldab süüdimõistetu ja tema kaitsja määruskaebused. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.