1-18-3874/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3874 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2019 määrus Stanislav Norokile Harju Maakohtu
3. mai 2018 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Stanislav 38611192244), määruskaebus Norok (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega karistati Stanislav Noroki KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt jäeti mõistetud karistus S. Noroki suhtes osaliselt täitmisele pööramata ning määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati S. Noroki karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust loeti alates 13.02.2018, mil S. Norok peeti kahtlustatavana kinni. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust, ei pööratud KarS § 74 lg-te 1-3 alusel reaalselt täitmisele, kui S. Norok ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, ja kohustusi tulenevalt KarS § 75 lg 2 p-dest 21, 7,
6. Kohtuotsus jõustus 07.06.
8. 11.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles S. Norokile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ta ei allu kehtestatud korrale ega täida talle pandud kohustusi. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 29.04.2019 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele S. Norokile mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. 3.
10. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3.
11. S. Norok on varasemalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume ja kriminaalhooldusametnik tegi talle kaks kirjalikku hoiatust. Viimane rikkumine seisneb selles, et S. Norokil tuvastati 27.02.2019 teostatud ekspertiisi käigus narkootikumide tarvitamise tunnused. Seega rikkus ta kohtu poolt pandud kohustust. Korduvalt toime pannes samalaadset rikkumist ilmutas isik soovi mitte täita talle määratud lisakohustust, näidates oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Isik on karistatud narkokuriteo eest ja tal on sõltuvusprobleemid, mis tõid kaasa kontrollnõuete rikkumist. Sõltuvusravist loobumine osutab sellele, et isik ei ole valmis muutma oma käitumist kriminaalhoolduse abil. Seega lisakohustuse määramine või katseaja pikendamine on ebaotstarbekas. 3.
12. Maakohus oli arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles taotletakse karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita kohustust, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldus S. Noroki suhtes ei toimi, kuna isik rikub jätkuvalt narkootikumide tarvitamise keeldu. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei võtta talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 29.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Norok, kes palub tühistada maakohtu määruse. Süüdimõistetu selgitab, et ta ei uskunud, et pöördub enam kuritegevuse juurde tagasi. Kõik läks hästi, nad said mõlemad abikaasaga töö, aga kõik ei kulgenud nii nagu plaanitud. Neil tekkisid tülid ja murede leevendamiseks otsis S. Norok amfetamiini. Süüdimõistetule tehti ettepanek minna rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ta arvas, et tal ei ole seda vaja. Hiljem ta mõistis vajadust, kuid kohad Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses olid täis. S. Norok toob välja, et tema abikaasa on rase ja peaks sünnitama juulis
14. Ta tahaks olla sel ajal vabaduses, sest vanglas ei ole midagi head. Lisaks ostis S. Norok endale masina, mille eest peab nüüd igakuiselt maksma 400 eurot. Vanglasse minnes tema elu puruneks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Noroki karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust, jättes täitmata kohustuse mitte tarvitada narkootikume. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi. Süüdimõistetu üritab vastutust lükata elulistele probleemidele, kuid jätab siinjuures arvestamata, et süüdimõistetu ise peab tundma huvi selle vastu, et kriminaalhooldus saaks täidetud nõuetekohaselt. 2 Maakohus on põhjendatult leidnud, et katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetut kahel korral juba hoiatanud, kuid see ei ole pannud S. Noroki oma käitumist muutma. Seega on süüdimõistetu on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei ole huvitatud kriminaalhoolduse nõuetekohasest läbimisest. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid S. Noroki kohustusi järgima.
17. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusaluse õigustest ja kohustustest, seega on ta teadlik, milliseid nõudeid tuleb tal täita ning mida toob endaga kaasa nõuete või kohustuste rikkumine. Veelgi enam, kriminaalhooldaja on määranud hoiatusi. Seega rikkudes kriminaalhooldusel määratud nõudeid, peab süüdimõistetu ka arvestamata, et ta ei saa olla lapse sünni juures või rikkumine võib kaasa tuua majanduslikke raskusi. Süüdimõistetu muutumise soovi uskumiseks ei anna alust ka väited soovist muutuda või ravi vajadusest arusaamine.
18. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
19. aprilli 2019 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3